Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"laevajuhid" - 5 õppematerjali

Laevajuhid- navigatsioon
133
ppt

Laevajuhid- navigatsioon

Väikelaevajuhid: navigatsioon www.tkj.ee Maa on ebakorrapärane geomeetriline keha, mida nimetatakse geoidiks. Geoid - keha, mille pind on alati risti raskus-kiirenduse vektoriga ning teoreetiliselt ühtib ookeanide veepinnaga. Kõige paremini vastab geoidile lapikellipsoid, mida nimetatakse maaellipsoidiks e. sferoidiks. Suurem pooltelg a = 6378,245 km; väiksem pooltelg b= 6356,863 km, seega vahe on 21,387 km, mis moodustab ainult 0,3 % pikemast. Navigatsioonis loetaksegi Maad ellipsoidiks, mille maht võrdub sferoidi mahuga, s.o R=6371109.7 m või R=6371,1 km. Telge, mille ümber toimub maakera ööpäevane pöörlemine, nimetatakse maakera teljeks. Punkte, kus telg lõikub maakera pinnaga, nimetatakse geograafilisteks poolusteks: Pn - põhja- ehk nordipoolus, Ps - lõuna- ehk süüdipoolus. Kõik punktid maakeral pöörlevad itta (E) Vaadates itta on vasakul põhi (N), paremal lõuna (S) ...

Merendus → Merendus
92 allalaadimist
COLREG
28
pptx

COLREG

Rahvusvaheline laevakokkupõrgete vältimise eeskiri, 1972 (COLREG) 204209VAAM Ajalugu 1972. aasta konventsioon asendas 1960. aasta kokkupõrkereeglid. Kõige olulisem uuendus - tunnustus TSS-ile (liikluse eraldamise skeemid) - reegel 10 annab juhised ohutu kiiruse, kokkupõrkeohu ja TSS-is või selle läheduses tegutsevate laevade käitumise määramiseks. Esimene TSS loodi Doveri väinas 1967. aastal ja seda opereeriti vabatahtlikkuse alusel. Alates 1971. aastast muutus TSS kohustuslikuks. Tehnilised sätted COLREGid sisaldavad 38 reeglit, mis on jagatud viieks osaks: • A osa - üldsätted (reeglid 1-3); • B osa – juhtimis- ja sõidureeglid(reeglid 4–19); • C osa - tuled ja kujundid (reeglid 20–31) • D osa - heli- ja valgussignaalid (reeglid 32–37); • E osa -vabastused (artikkel 38) • Lisad A osa - Üldsätted Reeglis 1 on öeldud, et reegleid koh...

Merendus → Merendus
12 allalaadimist
Laevandus ja meresõit
24
pptx

Laevandus ja meresõit

LAEVANDUS JA MERESÕIT Laevandus ja paadikaubandus  Olulised laevaehituskeskused olid Häädemeeste rannik, Lahemaa  Rannasõitudeks kasutati purjelaevu  Kaupade transportimine  Salakaubandus  Vili, sool Koolitatud laevajuhid  Rannikusõiduga said hakkama rannamärkide abil orienteeruvad kaptenid - metskaptenid  Pikemad merereisid eeldasid põhjalikumat ettevalmistust  Meremeeste koolitamine merekoolides  1864 Heinaste merekool Eestlaste laevandus  1854 purjetamine parklaevaga üle ekvaatori  Eestlastel esimese laevana jõudis Ameerikasse Matador 1868. aastal  Laevandus kujunes eestlastele oluliseks majandusharuks Tööstus  Areng Eestis tagasihoidlik

Merendus → Merendus
8 allalaadimist
Majutusteeninduse eriala ettevõtte praktika
13
docx

Majutusteeninduse eriala ettevõtte praktika

parfümeeriakauplus, supermarket, lastekauplus ja boutique. Lõõgastuda saab saunakompleksis ning Hera Salongis. Lapsi ootab mängutuba. Laeval on 9 saaliga esinduslik konverentsikeskus, mis mahutab 450 inimest. Laeva peal töötavad 200-250 inimesi, olenevalt hooajast. Laeval on 11 tekke, 2800 reisijakohti, 927 kajuteid ja 2500 kajutikohti. Laeval on ka autoparkla esimesel tekkil, mis mahutab kuni 60 veoautot või kuni 410 sõiduautot. Alluvushierarhia: Laevajuhid: · Kapten · Vanemtüürimees · 2.tüürimees · 3.tüürimees · 4.tüürimees Tekimeeskond: · pootsman · vanemmadrus · tuletõrjemadrus · madrus · Arst, turvaülem ja turvamees Laevade teenindav meeskond: · Intendant · Info, konverents ja hotell - purser, purseri abi, valuutavahetaja, laeva perenaine, vanemstjuardess ja stjuardess, puusepp

Turism → Hotelliteenindus
96 allalaadimist
Meresõiduohutus ja laeva juhtimine
103
doc

Meresõiduohutus ja laeva juhtimine

laevale mõjuvaid jõude ja momente. Joon. 9. Varude üleandmine merel Sõjalaevad peavad varude üleandmisel merel liikuma küllalt suure kiirusega teineteise vahetus läheduses. Interaktsioon tegutseb, ehkki siin võib ilmselt välistada madalveest tingitud interaktsiooni tugevnemise. Nähtust ennast ja lähenemismanöövri õiget teostamist uuritakse mudelkatsetustel ja laevajuhid saavad vastavalt instrueeritud. On saavutatav teatud vastastikune asend, mille puhul interaktsiooninähtus ise aitab laevajuhil oma positsiooni hoida. See on positsioon, mille puhul takistus laeva liikumisele on lähedane takistusele "vabas vees". Takistus suureneb, kui laev nihkub teise suhtes ettepoole ja väheneb, kui laev nihkub tahapoole. Seega ettepoole nihkuva laeva takistus kasvab ja ta lükatakse tagasi

Merendus → Ohutus ja ohuteave
57 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun