Igas ruumis võib olla puitpindu, mida ei ole töödeldud. Selliste pindade ka põhjuseks on kuumus, toiduainete töötlus või see, et pindu ei ole kaitsta ja välimust säilitada aastateks. Töötlemata puitpinnaga võivad olla: · Saunalavad · Pesuruumi pingid 5 Merilin Jürine Köögis kasutavate pinnakattematerjalide puhastamine ja hooldamine · Seina-või laepinnad · Köögi töö-ja lõikelauad OMADUSED Kergesti määrduvad, poorsed. ÕLITATUD PUITPINNAD Õlitatakse peamiselt väärispuitu. Õlitamine tumendab pind aja toob rõhutatult esile puidu ustri ja struktuuri. Pind on matt,siidjas. Õli täidab puidu poorid ja teeb pinna niiskusele ning puhatamisele vastupidavaks. Õlitatud puitpinnaga võivad olla: · Uksed · Mööbel · Töölauad · Esemed, näiteks lõikelauad KASUTATAVAD ÕLID JA ÕLITAMINE
Lakitud pinda kahjustavad leeliselised ja happelised puhastusained kriimustavad küürimisained ja hõõrdepesurid pikaajaline vee mõju kuum vesi või kuumad esemed kanged lahustid 4. Millega võib puhastada värskelt lakitud puitpindu? Kuiva, soovitavalt mirokiudlapiga Kordamisküsimused Töötlemata puitpinnad 1. Kus kasutatakse töötlemata puitpindu? Saunalavad, pesuruumi pingid, seina- või laepinnad, köögi töö-ja lõikelauad 2. Loetle kasutatavad puuliigid ja nende omadused. Kasest valmistatakse köögi töö-ja lõikelaudu. Kask on hele, kõva ja raske puu. Puu aasta -ringid näivad heledatena. Kuusepuitu tavaliselt kasutatakse seinakattematerjalina. Kuusk on küllalt kerge, pehme, hele puit ja selgesti on nähtavad tumedad aastaringid ning oksakohti on tihedamalt ja need on peenemad kui männil. Haava puitu kasutatakse saunalavade valmistamiseks
· 2 KUTSETASE - 1) PÕRANDATE HOOLDUSKORISTAMINE 2) LAGEDE HOOLDUSKORISTAMINE · 3) SEINTE HOOLDUSKORISTAMINE · 4 ) MÖÖBLI HOOLDUSKORISTAMINE · 5 ) KAASTÖÖTAJATE JUHENDAMINE · MÄRKUSED- PUHASTUSTEENINDAJA TÖÖÜLESANDED ON JAOTATUD VASTAVALT PÕHJAMAADEVAHELISE KORISTUSTÖÖDE STANDARDILE INSTA 800 ( INTER NORDIC STANDARDIZATION WORK 800 ). PÕRAND - PÕRANDAPINNAD , PÕRANDARESTID, PÕRANDAKAEVUD, UKSEKÜNNISED, TREPPIDE HORISONTAALSDED JA VERTIKAALSED PINNAD JM . LAGI . LAEPINNAD , KATTEPLAADID, VALGUSTIAVAD, KATUSEAKENDE PIIDAD , LAEPALGID, VENTILATSIOONIAVADE VÄLIMISED OSAD, LAES OLEVAD TORUD , LAERESTID , LUUGID JA LAELAMBID JM. TÖÖKESKOND JA ERIPÄRA · KUTSE EELDAB VALMISOLEKUT TÖÖTADA OSALISE TÖÖTAJAGA, SAMUTI PUHKEPÄEVADEL, RIIKLIKEL PÜHADEL JA VARAHOMMIKUSEL, HILISÕHTUSEL VÕI ÖISEL AJAL. PUHASTUSTEENINDAJATE TÖÖGRAAFIKUD VÕIVAD OLLA ERINEVAD. HOTELLIDES, KAUPLUSTES, HAIGLATES JA TEISTES ASULATES VÕIB
Seetõttu tuleb ta teha võimalikult karedana. Kiht tehakse õhukese, umbes 90% pinnast katva kihina. Nakkekihti ei tasandata. Kui nakkekiht on tehtud poorsele alusele, tuleb pidada tehnoloogilist pausi vähemalt 4 nädalat enne põhikrohvi pealekandmist. Liiga varajane krohvimine viib pingete tekkimiseni krohvi tahenemise faasis. · Põhikrohvimine ehk täitekiht Põhikrohv tehakse pärast sisseviskekihi küllaldast kivinemist. Sisseviskekihiga õgvendatakse seina- ja laepinnad krohvipinnale ettenähtud tasasuseni. Kiht kantakse olenevalt pinna ja mördi liigist 5-12 mm paksuselt. Mehhanismidega krohvimisel kantakse põhikrohv peale ühes või kahes kihis. Kui põhikrohvimine tehakse mitmes kihis, peab eelmine kiht olema piisavalt kivinenud. Korraga võib paigaldada 15-20 mm paksuselt. Kui pinnal on lohke ning kiht tuleb kohati paksem kui 20 mm, tuleb lohud eelnevalt täita põhikrohvimördiga. Täidetud kohad peavad olema põhikrohvimise alguseks piisavalt kivinenud
Seetõttu sobib monoliitne kipsripplagi kasutada pigem väiksematel pindadele. Enamasti on aga üldse otstarbekam kasutada teisi kipsripplae võimalusi: - kipsist valmistatud siledad või perforatsioonidega moodulplaadid, mis asetatakse tavalisele nähtavale või peidetud ripplae kandekarkassile; - lamineeritud kipsist moodulplaadid; - dekoratiivsed kruvikinnitusega kipsist moodulplaadid; - kipsplaadist ehitatud karniisid, eritasapinnalised ning erikujulised laepinnad kombineerituna teiste laematerjalidega. 11 Puitkiudplaatidest ripplaed Puitkiudplaadid on valmistatud puitkiust,ja mingist sideainest,mis oleneb kasutusvaldkonnast ja selle tüübist Puitkiudplaatide peamised omadused: - suurepärane tulepüsivus - suurepärane niiskuskindlus - võime reguleerida ruumi sisekliimat (imab ja vabastab niiskust) - suurepärane helineelduvus (summutab müra) - vastupidavus, toote pikk eluiga - ökoloogiliselt puhas keskkonnasõbralik materjal
mis on üksteisest oluliselt erineva kasutusotstarbe või põlemiskoormusega. Korterelamus on tavaline, et iga korter on eraldi tuletõkkesektsioon. Maapealsete korruste tuletõkkesektsioone seatakse tulepüsivuse nõudeks sõltuvalt tuleohutusklassist EI 30 kuni EI 60, keldrikorruse aga EI 30 kuni EI 120. Seinte ja lagede pinnad peavad TP 2 klassi hoonetes olema klassist B-s1,d0 st mittesüttivad. Põrandapinnad võivad olla süttiva pinnaga. TP 3 klassi hoonete seina- ja laepinnad võivad olla süttivustundlikkusega D-s2,d2 ning põrandad süttivustundlikkusega Dfl-s1. Mõlemad nimetatud nõuded lubavad puitpindade kasutamist. Puitkorterelamute ehitamisel kasutati puitkonstruktsioonide lupjamist, et vähendada nende süttivustundlikkust, Joonis 2.70 vasakul. Tänapäeval lupjamist ei tehta ja selle kaitsva mõjuga pööningukonstruktsioonidele arvestada ei saa, kuna kohati on see lubjakiht lagunenud.