(Olen pastaka omanik). Juriidiline kohustus on käitumine, mida tuleb teostada õigustatud isiku huvides. Juriidilise kohustuse iseloomu alusel: · aktiivsed · passiivsed Eraõiguses: · subjekt · subjektiivne õigus · juriidiline kohustus · objekt Ühekülgne tehing kohustatud isik on üks pool, nt laenusuhe, võlgnikul on kohustus maksta laen tagasi, võlausaldajal on õigus saada võlg tagasi Mitmekülgne tehing - kohustatud isikud on mõlemad pooled samaaegselt, nt. ost ja müük, ostjal on kohustus maksta raha ja saada kaup, müüjal on õigus saada raha ja kohustus anda kaup. 1.Objekt see, millele õigussuhe on suunatud. Nt. laenu puhul on objekt raha; ostu- müügi puhul on objektiks nt raha ja sai.. NB! Objekte võib olla mitu, eelkõige tasuliste
poolteks pooled. Õigussuhtes on alati kaks subjekti. Ühel poolel saab olla mitu isikut. Õigussuhtesse mitte puutuv isik on kolmas isik, nt kogu ülejäänud maailm on kolmas isik. Õigussuhte üks pool on alati õigustatud subjekt, teine pool on alati kohustatud subjekt. Alati on nii, et kellegi õigusele vastab kellegi kohustus!! Õigussuhe võib olla kas ühekülgne või mitmekülgne. Ühekülgne tehing kohustatud isik on üks pool, nt laenusuhe, võlgnikul on kohustus maksta laen tagasi, võlausaldajal on õigus saada võlg tagasi Subjektiivne õigus- konkreetsele subjektile kuuluv õigus!!!!! Mitmekülgne tehing - kohustatud isikud on mõlemad pooled samaaegselt, nt. ost ja müük, ostjal on kohustus maksta raha ja saada kaup, müüjal on õigus saada raha ja kohustus anda kaup. 2. Objekt see, millele õigussuhe on suunatud. Nt. laenu puhul on objekt raha; ostu-
siis edasi kaubeldakse nendega järelturgudel. Tegelikult ei ole nimetatud turgude vahel praktilist vahet, sest mõlemaid tehinguid teostavad enamus finantsturgusid. Vahet tehakse vaid kauplemistingimustes. Esmasturul võib väärtpabereid realiseerida kas nimiväärtusega või ülekursiga, esmasturul alakursiga ei kaubelda. Järelturgudel määrab aktsiahinna nõudmise ja pakkumise koondtulemusena. Kui ettevõte emiteerib väärtpabereid, siis tekib tal tegelikult laenusuhe investoritega ja aktsia emiteerimisel võtab ettevõte kohustuse maksta aktsionäridele dividendid. Kui ettevõte on vajalikud ressursid hankinud, siis edasi tuleb need ressursid tulutoovalt paigutada ning firma finantsjuhid peavad leidma parimad võimalused tootmiseks vajalike vahendite hankimisel. Järgnevalt on ettevõte huvitatud erinevatest müügiturgudest, kus oma toodang võimalikult tulusalt realiseerida. 2 Finantsanalüüs
siis edasi kaubeldakse nendega järelturgudel. Tegelikult ei ole nimetatud turgude vahel praktilist vahet, sest mõlemaid tehinguid teostavad enamus finantsturgusid. Vahet tehakse vaid kauplemistingimustes. Esmasturul võib väärtpabereid realiseerida kas nimiväärtusega või ülekursiga, esmasturul alakursiga ei kaubelda. Järelturgudel määrab aktsiahinna nõudmine ja pakkumine. Kui ettevõte emiteerib väärtpabereid, siis tekib tal tegelikult laenusuhe investoritega ja aktsia emiteerimisel võtab ettevõte kohustuse maksta aktsionäridele dividendid. Kui ettevõte on vajalikud ressursid hankinud, siis edasi tuleb need ressursid tulutoovalt paigutada ning firma finantsjuhid peavad leidma parimad võimalused tootmiseks vajalike vahendite hankimisel. Järgnevalt on ettevõte huvitatud erinevatest müügiturgudest, kus oma toodang võimalikult tulusalt realiseerida.
) Õigussuhe pole nt sõprus ja religiooniga seotud suhe (samas kui pere, abielu on). Õigussuhtel on kolm elementi: 1) Subjekt iskud, kes õigussuhtes osalevad. Õigussuhtes osalevad subjektid on pooled. (Alati 2 subjekti!) Õigussuhtesse mitte puutuv isik on kolmas isik. Õigussuhte üks pool on alati õigustatud subjekt ja teine pool kohustatud subjekt. Kellegi õigusele vastab alati kohustus. Ühekülgne või mitmekülgne. Ühekülgne kohustatud isik on ükspool (nt laenusuhe võlgnikul on kohustus võlausaldajale). Mitmekülgne kohustatud isikud mõlemal pool (nt ost-müük). Müüjal õigus saada raha, samas kohustus anda kaupa. 2) Objekt see, millele õigussuhe suunatud. NB! Objekte võib olla mitu. 3) Sisu õigussuhtes tekkivad õigused ja kohustused poolte vahel. Õiguste ja kohustuste tekkimise hetk juriidiline fakt. 1) Sündmus inimtahtest sõltumatu (nt loodusõnnetus). 2) Tegu inimtahtest sõltuv. Millest juriidiline fakt tekib
21 43. Mida tähendavad ühepoolne-, mitmepoolne-, ühekülgne- ja vastastikune tehing 1) Subjektide arvu järgi Ühepoolne tehing tehing, mille tegemiseks on vajalik uhe isiku tahteavaldus (testament) Mitmepoolne tehing vajalik on kahe või enama isiku tahteavaldus (muuk lepingud) 2) Õiguste ja kohustuste tasakaalu järgi Ühekülgne tehing kohustatud isik on uks pool, nt. Laenusuhe, võlgnikul on kohustus maksta laen tagasi. Vastastikune tehing mõlemal poolel on kohustused ja õigused (näiteks laenuleping) 44. Mida tähendab tühine tehing ja mida tehingu tühistamine. Millistest tehingutest on sellisel juhul jutt? Tühine tehing on kehtetu algusest peale ja seda ei pea täitma. Kõik, mis selle järgi saadakse tuleb tagastada või, kui see on võimatu, siis tuleb see hüvitada rahas
annaabi.ee 
