11 3.9 Kommunaalkulud (kuus).....................................................................................................11 3.10 Muud kulud.......................................................................................................................11 3.11 Stardikapital......................................................................................................................12 3.12 Laenukulud ........................................................................................................................12 3.13 Omahind............................................................................................................................13 3.14 Konkurentsi analüüs..........................................................................................................13 3. 15 Paranduskoefitsent...
Frantsiisivõtja nõustub järgima brändinimeettevõtte juhtimispoliitikaid, maksma algset arendustasu ning igakuist frantsiisitasu (tavaliselt 3-6% tubade müügihindadest). Frantsiisi eelised: Kasutades üldtuntud brändinime, saadakse hotelli suurem arv külastajaid Kättesaadavad on rahvusvahelised ja riiklikud reklaami- ja reserveerimissüsteemid Laenukulud on madalamad, kuna pangad on valmis meelsamini andma laenu Töötajate koolitus odavam Tuttav dekoor ja atmosfäär on reisijatele väga turvaline võras paigas Frantsiisi puudused: Frantsiisi esialgne ostmine on väga kallis (20 000 30 000 $) Frantsiisitasu seisneb tubademüügi protsendis Kui frantsiisiandja (brändi) muutub maksejõuetuks, siis selle läbi kannatab frantsiisivõtja (kinnisvara)...
Sissejuhatus..................................................................................................................................3 2. Tootekirjeldus...........................................................................................................................4-5 3. Finants arvutused 3.1 Põhivahendite amortisatsioon.................................................................................................6-7 3.2. Väikevahendid..........................................................................................................................8 3.3 Materjalid...................................................................................................................................9 3.4 Kommunaalkulud.....................................................................................................................10...
Mis on münt? Münt on rahana kasutatav metallitükk, millel on seadusega määratud mass, koostis, vorm ja nimiväärtus. 2. Millised on raha põhifunktsioonid? 5tk. Vahetuse vahend- vahendab kauba, teenuse, tööjõu liikumist. Väärtuse mõõt ja arvestuse ühik. Rikkuse akumulatsiooni vahend. Maksevahend- raha liikumine on ajas ja/või ruumis eraldatud kauba liikumisest. Väärtuse ülekandmise vahend- pärandus, kingitus. 3. Milline alljärgnevaist on seaduslik maksevahend: -asendusraha -sularaha- on seaduslik maksevahend! ( Riigi poolt või riigi nimel emiteeritud rahamärgid on seaduslikeks maksevahenditeks, mis on kohustuslikud vastuvõtmiseks kõikidele majanduse subjektidele! -kaupraha -pangaraha. 4. Millised on keskpanga rahapoliitilised instrumendid? Refinancing Policy -The Purchase of Bill of Exchange -The Extension of Loans against Collaterial (Lombard Policy)- keskpank annab laenu väärtpaberite tagatisel- laen(tähtajaline)taga...
Sidekulud 4149 Reklaamikulud 655 Kindlustus 1066,583 Laenukulud 14444,44 Kokku: 67171,073 Kogusummast tuleb veel arvutada 5%. Kuna 5% =0,05 Siis muud kulud= 67171,073*0,05 Muud kulud= 3358,55185 16 Laenukulud Kavatsen oma äriplaani kindlalt toimima panna. Kuna mul on vaja vahendeid, mis maksavad, siis on nende muretsemiseks tarvis raha. Laenu pean võtma selleks, et ise tervet stardikapitali ei oma. Kavatsen laenu võtta pangast SEB. Vaja oleks juurde 500 000 Eesti krooni, seega laenatav summa olekski 500 000 Eesti krooni ning laenu perioodiks tuleb 4 aastat. Kui mina laenan 500 000 intressimääraga 4%, siis pean pangale tagasi maksma 520 000 Eesti krooni....
xxx xxx Finantsstabiilsuse ülevaade Referaat xxx Tallinn 2011 Hinnang finantsstabiilsusele Majanduskasvu kiirenemine 2010. aasta lõpus enamikus Euroopa riikides on lisanud kindlust finantsturgudele ning pankade rahastamisvõimalused on paranenud. Mõndades euroala riikides aga võlakriisi probleemid püsivad ning nende riikide pankadel on endiselt võimatu oma kapitali- ja likviidsusvajadusi finantsturgudel katta, mistõttu nad on olnud sunnitud kasutama keskpankade ja valitsuste tuge. Finantsturge on negatiivselt mõjutanud ka suured geopoliitilised pinged Euroopa naaberaladel ning inflatsiooni kiirenemine. Eesti aktsia- ja võlakirjaturgude riskisus on globaalsete turgude väärtpaberi hinna kõikumise tõttu lühikese perioodi jooksul endiselt kõrge. Seni on aga Eesti majanduse ja finantssüsteemi jaoks olulised välistingimused pigem paranenud. Eesti majan...
9 3.10 Kommunaalkulud (kuus).....................................................................................................9 3.11 Muud kulud.........................................................................................................................9 3.12 Stardikapital......................................................................................................................10 3.13 Laenukulud ........................................................................................................................10 3.14 Omahind............................................................................................................................11 3.15 Konkurentsi analüüs..........................................................................................................11 3. 16 Paranduskoefitsent...
Tuumajäätmete ladustamine on kulukas ja Eestis puuduvad selleks looduslikud eeldused. Vajab suurt kogust jahutusvett, mille tagasijuhtimine looduslikku keskkonda muudab selle temperatuurirežiimi. Vajalik on suhteliselt suur ohutsoon, millega kaasnevad muutused asustuses ja maakasutuses. Spetsialistide nappus. Suured ehituskulud, Eestil pole piisavalt kapitali, kaasnevad laenukulud ja ilmselt ka elektrihinna tõus. Energiamajanduse mõju keskkonnale Keskkonnaprobleemid, mis kaasnevad põlevkivi kaevandamisega Kirde-Eestis. Näitaja Karjääriviisiline kaevandamine Maa-alune kaevandamine Põhjavee reostumine Põhjaveetase langeb, kaevude veetase Suur väljapumbatava vee kogus, alaneb, sageli vesi reostub. põhjavee reostumine õlidega,...
Laenuintressi tegurid. Tegurid (Laenuintressimäär): Baasmäär o Krediidiressursside hind Panga finantsressursside hind Turuintressimäär o Puhas intressikasum Laenukulud ja maksud Panga aktsionäride nõutav tulunorm Riskilisa o Laenajaga krediidivõimega isik o Haruisik o Projektirisk o Summa o Tähtaeg o Tagatis o Oodatav inflatsioon o Muud riskid Muud lisandid/alandid o Kliendi ja panga vaheliste suhete kestus, aktiivsus ja tulusus o Alternatiivsete rahapaigutuste tulusus o Konkurents laenuturul...
Deflatsioon ilmneb kui: üldine hinnatase alaneb 2. Kui firma müüb oma kaubavarusid (ladustatud tooteid), siis SKP: ei muutu 3. Vältimaks korduvat arvestust võetakse SKP arvutamisel arvesse ainult: lõpptoodang 4. Kui nominaalne SKP kasvab 5 protsenti ja SKP deflaator kasvab 3 protsenti, siis reaalene SKP deflaator suureneb liigikaudu 2 protsenti. 5. Sisemajanduse puhasprodukt SPP võrdub SKP: miinus amortisatsioon 6. Vastavalt ILO määratlusele ei kuulu tööjõu hulka: õppimas või täiendõppel olevad isikud, heitunud, koduperenaised 7. RKP arvestamise aluseks on tootmistegurite omanduse põhimõte,lähtutakse residentide majandustegevusest nii riigi majandusterritooriumil kui välismaal. SKP arvestus lähtub territoriaalsuse printsiibist, mõõtes ainult majandusterritooriumil loodud (lõpp)väärtusi 8. Kodumaiste (sisema...