Stardilaenu maksimaalne tähtaeg on kuni 60 kuud. Ettevõtjal ja ettevõtja ühelgi omanikul ei ole ületähtajalisi ajatamata võlgnevusi. Ettevõtte äriregistris registreerimisest ei ole möödunud enam kui kolm aastat. Kui ettevõttel on kuni 250 töötajat, aastakäive kuni 50 mln eurot ja/või aastabilansi kogumaht kuni 43 mln eurot. Omakapital vastab äriseadustikus sätestatud nõuetele. Ettevõtja on võimeline võetavat laenukohustust teenindama. Ettevõtja on usaldusväärne ja tema äriplaan on teostatav. Stardilaenu ei väljastata järgnevatele tegevustele ja ettevõtjatele: Põllumajandustoodete esmatootmine, kalandus ja vesiviljelus ning metsamajandus Relva-, söe- ja tubakatööstus Maanteekaubavedudel kasutatavate transpordivahendite ja seadmete soetamine Jae- ja hulgikaubandusettevõtjate käibevahendite finantseerimine
osapooled teemale lähenevad. Selle välja uurimiseks uuriti põhjalikult rahvusvahelisi seisukohti, siin tegutsevate ettevõtete turuülevaateid ning viidi läbi kuus ekspertintervjuud siinsete arendajate, investorite ja pankade esindajatega. Pangad on finantseerimisel ettevaatlikud, mistõttu esitatavad nõuded on küllaltki konservatiivsed. Büroohoonete finantseerimisel on esmajärgus oluline hoone vastavus üürnike vajadustele ning võetavat laenukohustust katvate rahavoogude olemasolu. Parkimiskohtade olemasolu, hoone üüripinna efektiivsus ja kvaliteet ning teiste mõjurid on olulised, kuid need sõltuvad hoone asukohast. Äärelinna puhul võivad hoones kasutavad materjalid olla odavamad, kuid jälgima peab parkimiskohtade hulka. Soovitatav on 30 m 2 üüritava pinna kohta rajada vähemalt üks parkimiskoht. Kvaliteetsete arendusete tagamiseks jälgivad turuosalised pidevalt ka teiste tegevust. Hoonete soetamisel on kaval tehing ajastada
eest pikas perspektiivis. Tegevjuhtkonda huvitab varade rentaablus, puhas käibekapital ära hoidmaks võimalikke makseraskusi. 3. Laenu taotlemine krediidi pakkujad püüavad välja selgitada, kas ettevõttel on üldse vaja lisavahendeid; jälgivad kuidas juhtkond on minevikus katnud lühi-ja pikaajaliste vahendite nappust; hindavad ettevõtte tulevast võimet täita laenukohustust ja suutlikust tasuda laenuintresse. 4. Potentsiaalsete investorite huvi ettevõtte tegevustulemuste, kapitali struktuuri, jätkusuutlikkuse või selle kohta, milline on ettevõtte seis teiste samal tegevusaladel tegutsevate firmadega võrreldes. Raamatupidamise bilanss kujutab endast firma finantsseisukorra aruannet teatud kuupaeva seisuga, hõlmates firma varasid ja selle soetamise allikaid. Bilanss aitab finantsaruannete
vastukäivaid arenguid. Lisaks võib arengutele mõju avaldada ka keskpanga või valitsuse sekkumine ning seetõttu võibki väita, et kõige suurem mõju intressikõvera kujunemisele on turuosaliste ootustest ja nende psühholoogiast. Võlakirjade intressikõverale võivad mõju avaldada ka mitmed muud tegurid nagu usaldusreiting ehk krediidirisk. Samuti ka likviidsusrisk. Krediidirisk tähendab seda, et laenuvõtja ei suuda või ei taha lepingu lõppedes oma laenukohustust. Kuni viimase majanduskriisini olid paljud seisukohal, et investeeringud võlakirjadesse, eriti valitsuse ja pankade omadesse, on suhteliselt riskivabad, kui on tegemist majanduslikult või poliitiliselt stabiilse keskkonnaga. Kuid sageli jäeti arvesse võtmata, et tänapäeva avatud dünaamilises majanduskeskkonnas võivad muutused tekkidaväga ootamatult ning stabiilsus võib praktiliselt hetkega muutuda ebastabiilsuseks.
tagasimaksevõimega, siis kui sellest hoolimata laen antakse, loetakse seda heade tavadega vastuolus olevaks. Lisaks seaduses sätestatule on Läti Tarbijakaitseamet andnud välja juhendi, kuidas hinnata laenuvõtjate krediidivõimet. Tegemist ei ole õigusjõuga dokumendiga, kuid sellest hälbimist tuleb Tarbijakaitseametile põhjendada. Vastavalt juhendile: - Laenu tagasimaksevõimet tuleb hinnata ka juhul, kui oluliselt suurendatakse juba olemasolevat laenukohustust. Oluliseks suurenduseks peetakse kuumakse kasvu rohkem kui 30%. - Hindamine peab arvesse võtma majapidamise varalist seisu ja vajadusel (kui puudub muu sissetulek) kinnisvara, laenuvõtja sissetulekuid ja väljaminekuid, sh kõiki rahalisi kohustusi ning nende teenindamisega seotud kulusid. Kui on erinevad võimalused sissetulekuteks (ajutine töö, mittetäielik tööaeg ja muud võimalused), siis arvutatakse aasta lõikes kuu keskmine sissetulek