-)Elektriliselt isoleeritud ssteemi kogulaend on muutumatu. -)Valem: q1 + q2 + ... qN = const. q1;q2-ssteemi kuuluvate kehade laengud. ELEKTRILAENGUTE LEKANNE -)Elektrilaengut vib edasi anda helt kehalt teisele, selleks tuleb eletriseeritud kehaga puudutada elektriseerimata keha. Niisuguse kokkupuute tulemusena mlema keha laengud vrdsustuvad. -)Kui aga 1 keha on laadimata, siis esialgne laeng jaguneb kaheks vrdseks osaks. Seda katset mitu korda korrates vib juda jagamata laenguni, mida omab elektron. -)This: e=-1,6 x 10 -19 -)Elektrilaeng on elektroni peamine omadus. -)Iga keha laeng on elektroni laengu tisarvkordne. q= N x |e| ->keha on positiivselt laetud. q=N x e -> keha on negatiivselt laetud. q-keha laeng (1C) 1C= 1 kulon.(Caulamb'i nimest). N-elektronide arv. |e|- elektroni laengu absoluutvrtus (positiivne). -)1 kulon on niisugune laeng, mis lbib juhi ristliget he sekundi jooksul kui juhti lbiva voolu tugevus on 1 amper (1A). 1C= 1A x S; q= i x t.
Neid välju koos nimetatakse elektromagnetväljaks. §32. Elektromagnetlained Laengu liikumine muudab laengu lähedast elektrivälja. See muutuv elektriväli tekitab ruumi naaberpiirkondades muutuva magnetvälja. Muutuv magnetväli tekitab omakorda muutuva elektrivälja jne. Laengu liikumine tekitab seega el.magnetvälja "helgi", mis haarab levides järjest suuremaid ruumipiirkondi ning seab ümber oma teel selle välja, mis eksisteeris enne laengu liikumist. Lõpuks jõuab see "helk" teise laenguni, mis põhjustabki sellele laengule mõjuva jõu muutumise. Maxwell tõestas, et elektromagnetilise häiruse protsessi levimiskirus võrdub valgusekiirusega vaakumis. Kui elektrilaengu ümberpaiknemine ühest ruumipunktist teise on piki minget sirget kiire võnkumine, siis hakkavad tekkivad elektriväljad ja magnetväljad perioodiliselt muutuma. Laengut ümbritsevas ruumis tekib ajas perioodiliselt muutuvate ja teineteisega risti olevate elektri- ja magnetväljade süsteem,
-)Elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaend on muutumatu. -)Valem: q1 + q2 + ... qN = const. q1;q2-süsteemi kuuluvate kehade laengud. ELEKTRILAENGUTE ÜLEKANNE -)Elektrilaengut võib edasi anda ühelt kehalt teisele, selleks tuleb eletriseeritud kehaga puudutada elektriseerimata keha. Niisuguse kokkupuute tulemusena mülema keha laengud võrdsustuvad. -)Kui aga 1 keha on laadimata, siis esialgne laeng jaguneb kaheks võrdseks osaks. Seda katset mitu korda korrates võib jõuda jagamata laenguni, mida omab elektron. -)Tähis: e=-1,6 x 10 -19 -)Elektrilaeng on elektroni peamine omadus. -)Iga keha laeng on elektroni laengu täisarvkordne. q= N x |e| ->keha on positiivselt laetud. q=N x e -> keha on negatiivselt laetud. q-keha laeng (1C) 1C= 1 kulon.(Caulamb'i nimest). N-elektronide arv. |e|- elektroni laengu absoluutväärtus (positiivne). -)1 kulon on niisugune laeng, mis läbib juhi ristlõiget ühe sekundi jooksul kui juhti läbiva voolu tugevus on 1 amper (1A). 1C= 1A x S; q= i x t
kauguse ja elektrivälja tugevusega A=Eqd Mida nimetatakse potentsiaalide vaheks ehk pingeks? Kahe punkti vaheline pinge elektriväljas on võrdeline elektriväljas tehtava töö laengu ühest punktist teise viimisel ja A U= q laengu suhtena. Milline on plaatkondensaatorite elektrimahtuvus? Võrdeline dieelektriku läbitavusega, plaadi pindalaga ja pöördvõrdeline plaatidevahelise kaugusega. C=0 Sd Kogu töö keha laadimisel laenguni q on A=U*q2 Kuidas arvutada rööp-ja jadaüheduses olevate kondensaatorite kogumahtuvust? RööbitiC=C1+C2..., jadamisi 1/C=1/C1+1/C2... Mida näitab aine suhteline dielektriline läbitavus? Naitab, mitu korda on laengute vaheline jõud keskkonnas vaikesem kui vaakumis. = F0/F Mida kujutab endast elektrivool? Kujutab elektrivälja ja vabade laengute olemasolu. Mida nimetatkse elektrivoolu voolutugevuseks? Näitab palju on laengukandjaid läbib juhi ristlõiget ajaühikus. Mis on amper?
tööga dA=fii*d*q Kondensaatori energia w=Curuut/2 Laetud kondensaatori energia Kondensaatori mahtuvus on laeng , mis tuleb viia kondensaatori ühelt juhilt teisele , et muuta nende potensiaalide vahet ühiku võrra. Plaatkondensaatori elektrimahtuvus on võrdeline dielektriku läbitavusega , plaadi pindalaga ja pöördvõrdeline plaatidevahelise kaugusega. (vt.ka lk.10 ). C = epsilon0 epsilonS / d Laetud juhi energia võrdub laadimisel tehtud tööga. dA = fii dq Kogu töö keha laadimisel laenguni q on A = fii q / 2 Alalisvool Ohmi seadus Ohmi seadus mööda homogeenset metallijuhti kulgeva voolu tugevus(I) on võrdeline pingelanguga(U) juhil. I=U/R (A) Rjuhi elektritakistus(oom) R=l/S ljuhi pikkus Sristlõikepindala elektriline eritakistus Vooluallika kasutegur Elektriahel koosneb reeglina vooluallikast, ühendjuhtmetest ja tarbiast e. koormusest R0- sisetakistus R-koormuse takistus. Kui R=, siis U=E seega pinge on ahelast lahtiühendatud
Juhipaari mahtuvus on C=q1-2 Kondensaatori mahtuvus on laeng, mis tuleb viia kondensaatori ühelt juhilt teisele, et muuta nende potensiaalide vahet ühiku võrra. Plaatkondensaatori elektrimahtuvus on võrdeline dielektriku läbitavusega, plaadi pindalaga ja pöördvõrdeline plaatidevahelise kaugusega. C=0 Sd Laetud juhi energia võrdub laadimisel tehtud tööga. dA=dq Kogu töö keha laadimisel laenguni q on A=*q2 Kondensaatori energia võrdub W=C*U22 3)Biot’ – Savart’i – Laplace’i seadus. – Mis tahes voolu magnetväli on arvutatav selle voolu elementide poolt põhjustatud magnetvälja tugevuste vektoriaalse summana, kusjuures vooluelementide väljatugevus arvutatakse valemi dB=k2Idlsin*1r2 abil, kus on nurk vooluelemendi vektori Idl ja sellelt väljapunkti viiva raadiusvektori r vahel ning dB vektori suund on risti mõlema vektoriga
35. kondensaator- teineteisele lähedale asetatud ja teineteisest isoleeritud elektrijuhi paar. Juhipaari mahtuvus Kondensaatori mahtuvus on laeng , mis tuleb viia kond. ühelt juhilt teisele, et muuta nende potensiaalide vahet ühiku võrra. Plaatkond.elektrimahtuvus on võrdeline dielektriku läbitavusega, plaadi S-iga ja pöördvõrd.plaatidevahelise kaugusega. Laetud juhi E=laadimisel tehtud tööga. .Kogu töö keha laadimisel laenguni q on . 36. elektrivool- asetades keha elektrivälja hakkab juhis olevate vabadele laengutele mõjuma elektriline jõud f=qE. See tekitab laengute korrapärase liikumine välja sihis (pos.välja suunas, neg.vastassuunas). Metallides, pooljuhtides laengukandjad elektorid. Elektrolüütides, iooniseeritud gaasides elektronid ja ioonid. Vool juhis kestab hetkeni, mil juhi kõigi punktide pot.on võrdsustunud ja väljatugevus (ühik amper A) juhi sees kahanenud nullini. Et vool ei
teineteisest isoleeritud elektrijuhi paari. Juhipaari mahtuvus on C=q 1-2 Kondensaatori mahtuvus on laeng, mis tuleb viia kondensaatori ühelt juhilt teisele, et muuta nende potensiaalide vahet ühiku võrra. Plaatkondensaatori elektrimahtuvus on võrdeline dielektriku läbitavusega, plaadi pindalaga ja pöördvõrdeline plaatidevahelise kaugusega. C=0 Sd Laetud juhi energia võrdub laadimisel tehtud tööga. dA=dq Kogu töö keha laadimisel laenguni q on A=*q2 Kondensaatori energia võrdub W=C*U22 3. . Biot-Savart-Laplacei seadus- Mis tahes voolu magnetväli on arvutatav selle voolu elementide poolt põhjustatud magnetvälja tugevuste vektoriaalse summana, kusjuures vooluelementide väljatugevus arvutatakse valemi dB=k2Idlsin*1r2 abil, kus on nurk vooluelemendi vektori Idl ja sellelt väljapunkti viiva raadiusvektori r vahel ning dB vektori suund on risti mõlema vektoriga.
ja teineteisest isoleeritud elektrijuhi paari. Juhipaari mahtuvus on C=q/1-2 Kondensaatori mahtuvus on laeng, mis tuleb viia kondensaatori ühelt juhilt teisele, et muuta nende potensiaalide vahet ühiku võrra. Plaatkondensaatori elektrimahtuvus on võrdeline dielektriku läbitavusega, plaadi pindalaga ja pöördvõrdeline plaatidevahelise kaugusega. C=0 S/d Laetud juhi energia võrdub laadimisel tehtud tööga. dA=dq Kogu töö keha laadimisel laenguni q on A=*q/2 Kondensaatori energia võrdub W=C*U2/2 Elektrivälja energia-Kui pinge toiteallikaga ühendatud kondensaatoril tõuseb, siis suurenevad laengud viimase elektronidel ning suureneb väljatugevus dielektrikus. Toiteallikast saadava energia arvel kasvab seejuures ka kondensaatori elektrivälja energia. Kondensaatori pinge suurenemisel dU võrra on tema elektrivälja energia juurdekasv dWc=dA=QdU Kondensaatorile rakendatud pinge
teineteisest isoleeritud elektrijuhi paari. Juhipaari mahtuvus on C=qU1-U2 Kondensaatori mahtuvus on laeng, mis tuleb viia kondensaatori ühelt juhilt teisele, et muuta nende potensiaalide vahet ühiku võrra. Plaatkondensaatori elektrimahtuvus on võrdeline dielektriku läbitavusega, plaadi pindalaga ja pöördvõrdeline plaatidevahelise kaugusega. C=0 Sd Laetud juhi energia võrdub laadimisel tehtud tööga. dA=dq Kogu töö keha laadimisel laenguni q on A=U*q2 Kondensaatori energia võrdub W=C*U22 NB! Pindala, kui ka magtuvus suureneb rööbiti ühedamise korral. C=C1+C2..., jadamaisi 1/C=1/C1+1/C2... Elektrivälja energia-Letud kondeka katete vahelises ruumis on elektrivali, mille energia avaldub kujul E=CU2/2, kuna U=Ed, siis on el valja energia vordeline ka valjatugevuse ruuduga. Superkondensaatorid- ülikondensaator on elektrotehniline seadis, mille abil saab elektrostaatilist e salvestada süsinikelektroodide pinnale
teineteisest isoleeritud elektrijuhi paari. Juhipaari mahtuvus on C=q/1-2 Kondensaatori mahtuvus on laeng, mis tuleb viia kondensaatori ühelt juhilt teisele, et muuta nende potensiaalide vahet ühiku võrra. Plaatkondensaatori elektrimahtuvus on võrdeline dielektriku läbitavusega, plaadi pindalaga ja pöördvõrdeline plaatidevahelise kaugusega. C=0 S/d Laetud juhi energia võrdub laadimisel tehtud tööga. dA=dq Kogu töö keha laadimisel laenguni q on A=*q/2 Kondensaatori energia võrdub W=C*U2/2 35.Elektrivool Elektrivool-Asetades elektrijuhi elektrivälja hakkab juhis olevatele vabadele laengutele mõjuma elektriline jõud f=qE. See tekitab laengute korrapärase liikumise välja sihis (positiivsed välja suunas, negatiivsed vastassuunas) Seda nim elektrivooluks.Metallides, pooljuhtides on laengukandjateks elektronid. Elektrolüütides, ioniseeritud gaasides lisanduvad veel ioonid. Vool juhis kestab hetkeni ,
teineteisest isoleeritud elektrijuhi paari. Juhipaari mahtuvus on C=q1-2 Kondensaatori mahtuvus on laeng, mis tuleb viia kondensaatori ühelt juhilt teisele, et muuta nende potensiaalide vahet ühiku võrra. Plaatkondensaatori elektrimahtuvus on võrdeline dielektriku läbitavusega, plaadi pindalaga ja pöördvõrdeline plaatidevahelise kaugusega. C=0 Sd Laetud juhi energia võrdub laadimisel tehtud tööga. dA=dq Kogu töö keha laadimisel laenguni q on A=*q2 Kondensaatori energia võrdub W=C*U22 JOONIS Elektrivool-Asetades elektrijuhi elektrivälja hakkab juhis olevatele vabadele laengutele mõjuma elektriline jõud f=qE. See tekitab laengute korrapärase liikumise välja sihis (positiivsed välja suunas, negatiivsed vastassuunas) Seda nim elektrivooluks.Metallides, pooljuhtides on laengukandjateks elektronid. Elektrolüütides, ioniseeritud gaasides lisanduvad veel ioonid. Vool
Kondensaatori mahtuvus on laeng, mis tuleb viia kondensaatori ühelt juhilt teisele, et muuta nende potensiaalide vahet ühiku võrra. Plaatkondensaatori elektrimahtuvus on võrdeline dielektriku läbitavusega, plaadi pindalaga ja pöördvõrdeline plaatidevahelise kaugusega. C=e0 eS/d Laetud juhi energia võrdub laadimisel tehtud tööga. dA=jdq Kogu töö keha laadimisel laenguni q on A=U*q/2 Kondensaatori energia võrdub W=C*U2/2 NB! Pindala, kui ka magtuvus suureneb rööbiti ühedamise korral. C=C1+C2..., jadamaisi 1/C=1/C1+1/C2... Elektrivälja energia-Letud kondeka katete vahelises ruumis on elektrivali, mille energia avaldub kujul E=CU2/2, kuna U=Ed, siis on el valja energia vordeline ka valjatugevuse ruuduga.
annaabi.ee 
