- Eelistavad visuaalset infot kuid võivad olla mõjutatud lõhnast, tasakaalust, maitsest, häälest. - Kui ruumis vaid üks visuaalne vihje siis see määrab ära kus rakud laenglema hakkavad. - Lähedalt seotud looma võimega liikuda – kui hoitakse kinni siis lõpetavad laenglemise Suunarakud: laenglevad kui rott suunab pea kindlasse suunda. Oleneb suunas millised rakud laenglema hakkavad nt üks kui lääne poole teine kui põhja poole - Suunarakkude laenglemine ei ole looma keha positsiooniga seotud ja ei sõltu kas loom on paigal või liigub - Ei kohane aja möödudes vaid laenglemine püsib nii kaua kuni pea on vastavasse suunda pööratud - Ei aktiveeru mingile objektile ümruses Võrgustikrakud: laenglevad ühtlaste vahedega sõlmedena mis jaotavad ümbruskonna võrgustikuks - Iga võrgustikrakk laengleb ruumiliste intervallidena – sõlmpunktid tähistavad punkte läbi ümbruskonna mis vahendavad ruumi
· Galenos (II saj) kasutas valuvaigistina, astma & südamepuudulikkuse korral · 1805. sai Friedrich Sertürner puhast morfiini, struktuur 1902 · 1853. leiutas Alexander Wood süstla · 1875. sünteesiti heroiin, 1898. pakuti turule köharohuna · 1973. aastal leiti opioidiretseptorid · 1975. aastal leiti endopioidid · 1980. aastal algas opioidide designer drugs-ajastu Opiaatide toimemehhanism · Neuronid hüperpolariseeruvad-laenglemine väheneb, põhjuseks kaaliumjuhtivuse suurenemine, kaltsiumi rakkuvoolu vähenemine. Pärsitakse adenülaattsüklaas & teiseste virgatsainete produktsioon · Opioidiretseptorid: müü, delta, kappa (sigma) · Endogeensed opioidid: Enkefaliinid (met- & leu-), endorfiinid, dünorfiinid! Opioidid nõrgendavad närviülekannet primaarsetelt aferentidelt SG-s, arvatavasti seoses substants P vabanemise vähenemisega
• Üksikute neuronite tasemel näha, et aktiivsus sõltub käitumisest visuaalse teabe teda puudutati (paremalt poolt). kasutamisel. • Seega- kaks puutetajusüsteemi: üks, mis tunneb ära ja teine, mis lokaliseerib puute. • Tegevuspotentsiaalid nii sensoorse teabe vastuvõtmise kui ka liigutuste ajal. • Paljude neuronitega nii, et esimese puhul laenglemine harv, aga kui loom pöörab silmad Muster asetatakse 5 minutiks patsiendi peopesale, seejärel asetakse jadasse tagasi. Patsiendi objektile, liigutab jäset selle suunas- laenglemine kiireneb oluliselt. ülesandeks on identifitseerida originaalmuster katsudes läbi kõik kuus mustrit. • Mõned neuronid tundlikud objekti nn. Haaramisomaduste suhtes- suurus, orientatsioon.
Nägemissüsteemis esineb: - Värvi märgatakse nii, et sellele reageerivad ühed rakud, mis selleks on määratud tugevamini ja teised vähem - Samamoodi orientatsioonile - Torbikukujuline ülesehitus – kõrgemates struktuurides on rakud teised, reageerivad hele-tumedusele, keerulisemad rakud teatud kujudele, mustritele, kujunditele Näo tajumine – rakud võivad ka ilma näo otsese kujundita näo tuvastada. Spontaanne laenglemine? Kui tunneme ära raku rühmad mis tegelevad teatud ülesannete lahendamisega siis on näha et peas olev kavatsus võib mõjutada seda kuidas füsioloogia töötab. Dorsaalse tee spetsiifiline aktiivsus – rakud aktiviseeruvad kui ahv haarab ja hoiab käes teatud kuju ja orientatsiooniga klotsi. Aktiivsus algab klotsi ilmumisega nägemisvälja aga ainult siis kui on kavatsus seda ka haarata. (kavatsus kajastub selles millega rakud informatsiooniga peale hakkavad)
avaldumist. On välja pakutud hulga teooriaid ja toetavaid materjale ka selle kohta, et teadvuse sisude neurokorrelaadid võivad esineda ajukoore spetsiifilistes piirkondades ( peamiselt kukla- ja oimusagara alad, kuid võivad olla ka otsmiku- ja kiirusagara alad ) koostöös taalamuse aktiveerivate mõjudega. Näiteks aju kiiru- ja otsmikusagara elektrilise aktiivsuse sünkroonsus võib luua teadvuselamuse. Kuid seevastu on uuemad uurimused näidanud seda, et otsmiku- ja kiirusagarate suur laenglemine või nende laialdane aktiivsus pole teadvuse jaoks tegelikult tarvilikud. Samuti ka meeleelunditest või perifeersest närvisüsteemist tulevate närviimpulsside töötlemine. Teadvuse sisude neurokorrelaatidena võivad toimida ka ülalt alla suunatud tagasisidestatud närviprot- sessidena. Teadvuse sisude neurokorrelaadid esinevad ka sündmus-potentsiaalides. Teadvusliku taju ajuaktiivsuse sagedus jääb umbes beetasageduste ( 20 Hz ) ja gammasageduste ( 30-80 Hz diapasoonis ) vahele
annaabi.ee 
