Teiseks põhjuseks võib nimetada rahvusvahelist tööjaotust ehk riikide majanduse spetsialiseerumist sellise toodangu valmistamisele, mille tootmise kulud on väikesed ja mida suudetakse valmistada kvaliteetsemalt kui teistes riikides. Kolmandaks põhjuseks märgin ära kapitali ja tööjõu vaba liikumise, mille kohaselt investeeringute tegemisel või raha laenamisel ei tehta vahet oma ja partnerriigi investoritel ja laenajatel ning kõigi liikmesriikide kodanikud on ühtlasi ka ühisturu kodanikud ning võivad asuda elama või töötama ükskõik missugusesse liikmesriiki. Globaliseerumine jagatakse eri valdkondadesse. Majanduses iseloomustab globaliseerumist rahvusvaheline kaubanduse kasv. Kultuuris iseloomustab globaliseerumist rahvusvaheline kultuurivahetus, mille näiteks saab tuua õpilasvahetuse
pakkuda oma teenuseid kõigis liikmesriikides või asutada oma ettevõtte ükskõik millises liikmesriigis. · isikute vaba liikumine - kõigi liikmesriikide kodanikud on ühtlasi ka ühisturu kodanikud ning võivad asuda elama või tötama ükskõik missugusesse liikmesriiki. · kapitali vaba liikumine - investeerinugte tegemisel või raha laenamisel ei tehta vahet oma ja partnerriigi investoritel ja laenajatel Ühisel turul saavad töölised ja kapital liikuda sinna, kus neinde tootlikkus on suurem. tulemusena on võimalik suurendada lõpptoodangut ilma tootmissisendeid lisamata. Ühisturgude kujunemine Edukalt toimiva ühisturu näiteks on Euroopa Liit, mis toimib ühisturuna alates 1992. aastast. Ühisturuks, kus srnaselt Euroopa Liidule on olemas neli vabadust, on näiteks ka Euroopa Majanduspiirkond ja Pärsima Lahe Koostöönõukogu. Euroopa Majanduspiirkond on Euroopa
Teenuste vaba liikumine ühisturu liikmesriikide ettevõtjatel on sellisel juhul õigus pakkuda oma teenuseid kõigis liikmesriikides või asutada oma ettevõte ükskõik millises liikmesriigis. Isikute vaba liikumine kõigi liikmesriikide kodanikud on ühtlasi ka ühisturu kodanikud ning võivad asuda elama või töötama ükskõik missugusesse liikmesriiki. Kapitali vaba liikumine investeeringute tegemisel või raha laenamisel ei tehta vahet oma ja partnerriigi investoritel ja laenajatel. 35. Majanduspoliitika ja EL (ühte valdkonda tutvustada lähemalt) Majanduspoliitika on majanduse mõjutamine poliitiliste abinõudega, seega lõppkokkuvõttes riigi poolt. Majanduspoliitika on üks osa ühiskonnapoliitikast ja hõlmab kahesuguseid abinõusid: 1)võib olla tegemist abinõudega välis-, sise-, kaitse-, tervishoiu-, kultuuri-, õiguspoliitikas jne, millel otsest majanduslikku mõju alati ei olegi; 2) majanduslik mõju võib-olla otsene.
teenuseid kõigis liikmesriikides või asutada oma ettevõte ükskõik millises liikmesriigis. · Isikute vaba liikumine kõigi liikmesriikide kodanikud on ühtlasi ka ühisturu kodanikud ning võivad asuda elama või töötama ükskõik missugusesse liikmesriiki. · Kapitali vaba liikumine investeeringute tegemisel või raha laenamisel ei tehta vahet oma ja partnerriigi investoritel ja laenajatel. 29. Selgita, kuidas saavad olla tööjõu vaba liikumine ja rahvusvaheline kaubandus teineteist asendavad protsessid? Tööjõu vaba liikumine avaldab mõju nii töölise päritolumaale kui sihtriigile. Kui lähtuda vaid sellest, et riigid erinevad kapitali ja tööjõu suhte poolest, siis suurendab tööjõu vaba liikumine üldist heaolu. Riigis, kust tööjõud lahkub, muutub tööjõud napimaks tootmisteguriks ning palgatase hakkab tõusma
Teenuste vaba liikumine ühisturu liikmesriikide ettevõtjatel on sellisel juhul õigus pakkuda oma teenuseid kõigis liikmesriikides või asutada oma ettevõte ükskõik millises liikmesriigis. Isikute vaba liikumine kõigi liikmesriikide kodanikud on ühtlasi ka ühisturu kodanikud ning võivad asuda elama või töötama ükskõik missugusesse liikmesriiki. Kapitali vaba liikumine investeeringute tegemisel või raha laenamisel ei tehta vahet oma ja partnerriigi investoritel ja laenajatel. 31. Selgita, kuidas saavad olla tööjõu vaba liikumine ja rahvusvaheline kaubandus teineteist asendavad protsessid? 10 Tööjõu vaba liikumine avaldab mõju nii töölise päritolumaale kui sihtriigile. Kui lähtuda vaid sellest, et riigid erinevad kapitali ja tööjõu suhte poolest, siis suurendab tööjõu vaba liikumine üldist heaolu
2. Selgitage, g g , miks p põhjustavad j defitsiidid vahel intressimäärade tõusu? Defitsiidi katmiseks on vaja raha laenata, laenata mistõttu raha nõudlus suureneb ning see viib ka intressimäärad üles. 3. Selgitage, miks defitsiidid ei põhjusta alati intressimäärade tõusu? Juhul, kui laenatav raha oli kasutamata, sel juhul on laenajatel hea võimalus see vaba raha teenima panna. Sisuliselt eksisteeris raha pakkumine, kuid nõudlust polnud ning sellise raha kasutuselevõtt ei pruugi intressimäärasid üles viia. Lembit Viilup Ph. D IT Kolledz 4. Kas defitsiidid põhjustavad inflatsiooni? Ühest vastust pole. Üldiselt arvatakse,et see on nii, kuna defitsiidi katmiseks võetav laen
annaabi.ee 
