http://www.eetika.ee/189581 Laenudele tuginev ühiskond- vasta eetikakeskuse lehel olevatele küsimustele 1. Mida saaksid laenuandjad riskide maandamiseks ette võtta? Kas nad peaksid seda tegema? Laenuandjad peaksid soodsate tingimuste kõrval välja tooma ka riskid, mis laenajat tabada võivad, sest laenu võtja võib teha laenuotsuseid rutakalt, kaalumata läbi ohud mis sellega kaasneda võivad. Samas aga summutaks see võimalust firmadel kliente ehk laenajaid leida.Laenuandjad ei peaks seda tegema, sest see oleks neile kahjulik, küll aga võiksid. 2. Kas ettevõte peaks muretsema oma äritegevuse laiemate ühiskondlike tagajärgede pärast, kui ta ise oma klientidega suheldes on aus, ei varja olulist ega riku ühtki seadust? Leian, et ettevõte ei peaks muretsema oma äritegevuse laiemate ühiskondlike tagajärgede pärast, sest kui klient on teadlik kõikidest riskidest, võimalustest ja ohtudest siis ei ole
kellele laenatakse, sest enne majandukrrisi anti laenu pea kõigile, tule ja ainult võta. Nii jooksid palju laenu võtma, seda tegelikult vajamatta, et no äkki läheb ikka vaja. Kui aga vähenes nõudlus välisekspordi järele, tekkis ületootmine aga kaua sa ikka miinustega toodad, mingil hetkel on firmad liialt kaua juba ilma tuluta tootnud ning hakkatakse piirama seda, mis viib töökohtade koondamiseni, mis omakorda tekitab raskustes laenajaid kuna nende elatustase on tunduvalt kahanenud. Kuna aga väga suur osa elanikkonnast on pigem ametis tootmises, sest neil puudub piisav kvalifikatsioon töötada kõrgemal ametil, on ka laenuraskustes inimesi rohkem, sest paljud laenuvõtjad kuuluvad just nö. tavainimeste klassi, kes ilma laenudeta pole võimelised ostma ei maja, korterit, autod vms. Leian, et kuna üks majandukriisi tekke põhjustest on mõlemal juhul olnud ületootmine, oleks tulnud hoida seda rohkem kontrolli all
eelkõige soola vahendamisest. Juba keskajal olid levinud pettused. Venelased ei olnud rahul riidekangastega, heeringatega jpm. Aga ise olid nad sama kavalad .Kehvemaid karusnahku hõõrusid nad tinaga, vaha klopiti üles või lisata sellele herneid, tõrusid ja rasva, et anda õiget mõõtu. Koos kaubanduse arenguga levis ka raha kasutamine. Mitmetele linnakodanikele kogunes ajapikku nii palju raha, et nad hakkasid seda väikese protsendiga välja laenama. Neid laenajaid hakatigi nimetama pankuriteks. Tihti oli kaupmeestel kaubaretke ettevalmistamiseks või kauba ostmiseks lisaraha vaja. Põhilisteks laenajateks olidki kaupmehed, kes lühikese aja jooksul oma võla tagastasid. Juhtus aga laev põhja minema, jäi oma varast ilma kaupmees ja ka pankur ei saanud laenatud raha tagasi. Seega ei olnud pankuriamet alati riskivaba, kuid julgemad ja ettevõtlikumad mehed rikastusid pankurina väga kiiresti. Kasutatud kirjandus: www.miksike.ee www.neti.ee
iga päev, vahel liigagi palju ja arutult. Kindlasti saab jõukuse abil täide viia unistusi, kuid ei tohi unustada seda mis meil juba olemas on. Pere, sõbrad, head tuttavad inimesi ei saa osta mitte mingi summa eest, vähemalt neid kes tõsiselt meile lähedased on. Raha võib tuua inimese ellu õnne ja samas ka õnnetust. Kõik oleneb sellest kuidas inimene ise seda kasutab. Käimasolev majanduslangus on põhjustatud ületootmise ja ülelaenamise tagajärjel. Pangad ei laenaks kui poleks laenajaid, tehased ei toodaks kui ei oleks ostjaid. Sellest võiks igaüks ise järeldused teha, kuivõrd suuresti me rahast tegelikult sõltume ja kas me ka tegelikult seda tahame.
näha, et vaid kaks aastat oli maa hind veidi madalam ning siis hakkas uuesti hind tõusma. Selle mõjutajateks võivad olla nii toetused kui ka ettevõtjate tootmise kasvuga kasvav vajadus maaressursi järele. Ka enne EL liitumist toetas riik põllumajandusettevõtteid neile soodsat laenu võimalust andes. Maaelu arendamise sihtasutus väljastas spetsiaalset investeerimislaenu põllumajandustootjatele tootmismaa soetamiseks ning aastatel 2001-2007 oli laenajaid üsna palju (Maaelu edendamise sihtasutus… 2013) Suuremad põllumajandusüksused on jätkusuutlikumad aasta aastalt kuna suudavad teha suuremaid investeeringuid masinatesse ja tehnoloogiatesse, sellega tulenevalt parandada tootlikust, toota kvaliteetsemalt ning olla tootmisprotsessis efektiivsemad (Tõnu Taat… 2009) Aastal 2009-2010 oli põllumajandusmaa kasutus häiritud majanduskriisist, mille tulemusena
c)sularahaautomaadid d) krediitkaardid VÄÄRTPABERID JA VÄÄRTPABERITURUD Majanduses tegutseb suur hulk ettevõtteid ja muid instutsioone ning üksikisikuid. Igaühel on oma eelarve.Ühtedel on raha rohkem kui nad kulutavad , neid kutsutakse säästjateks. Teistel on kulutused suuremad kui laekumised, neid kutsutakse laenajateks. Seega saaksid säästjad aidata laenajaid oma ideede elluviimisel. Oleks vajalik teatud mehhanism, mis hõlbustaks säästude kasutamist ettevõtete tegevuses, kellel on vaja lisaraha. Seda ülesannet täidab finantsturg ehk väärtpaberiturg. Finantsturg jaguneb: a) rahaturg- kaubeldakse lühiajaliste väärtpaberitega, mille kehtivusaeg on kuni 1 aasta b) kapitaliturg- kaubeldakse pikaajaliste väärtpabritega, mille kehtivus aeg on üle ühe aasta
juurde kaupa tahavad et oleks ikka rohkem kui naabri tüdrukul) osta laudu, naelu, hauge, heina, süüa ning mõned paar lina mis ta kavatseb kasutada, et teha korda Pille elamu mingil määral. Kui Pille koju jõuba on ta kuri ja vaikne, istudes vaikselt ja tusaselt tooli. Kui Ekke teda sööma kutsub, ütleb teine, et ei taha. Järgneb dialoog mille vältel saame teada, et kui Pille Riinu ema suri siis tulid erinevad nn laenu andjad kapitali tagasi võtma. Võtsid lehmad, lambad ja mööblit, laenajaid tuli palju ja kõik tahtsid midagi saada, et vaev siia tulekuks oleks õigustatud võeti lausa sõnnikut. Kui asi hakkas juba väga ebaõiglane olema tekitati kuulujutt, et Pille olevat jobu ja hull, et laseb kõigil ükskõik mida võtta. Pille Riin tagajärjena hakkas inimesi vihkama, tõmbus enesesse ja hakkas elama üksi. Pille räägib ka, et tal oli enne siin hubasem ja kui võõras lahkub siis rebib ta Ekke kardinad maha ja viskab kõik hagud hange. Kui aga
annaabi.ee 
