dokumentidele ja millal vormistatakse. Näiteks, sissetuleku dokument vormistatakse tehingu toimumisel ja väljastatakse kliendile. Väljamineku dokumendil peab olema sularaha arvestuse eest vastutava isiku allkiri. 3 NÕUETE JA ETTEMAKSETE ARVESTUS Ettevõtete praktikas sisaldab bilansikirje "Nõuded ostjate vastu" sageli olulisel hulgal ebatõenäoliselt laekuvaid arveid. Kui aga võlgniku maksevõime on madal ja tekib kahtlus maksete laekumises, tuleb nõudeõiguse nominaalväärtust vähendada. Selleks kantakse ostjatelt laekumata arved, mille laekumise tõenäolisuse kaheldakse, kuluks. Tuleb kehtestada ettevõttesisesed nõuete hindamise põhimõtted ja tegevusplaan. Põhimõtete koostamisel tuleks lähtuda ettevõtja antavatest maksetähtaegadest: üldjuhul on makse tähtaegadeks 730 päeva ja seega võiks öelda, et kui antud tähtajaks nõuded laekunud ei ole,
soetatud kaupade müüjatelt ja saadud teenuste osutajatelt saadud arved väljastamise või saamise päevast alates seitsme aasta jooksul. NÕUDED OSTJATE VASTU Nõudmised ostjate vastu kajastatakse bilansikirjel ,,nõuded ostjate vastu", mis on aktiva konto, seega suurenemine ehk ostjate võlgnevus on deebetis ja ostjate tasumine ehk võlgnevuse vähenemine on kreeditis. Saldo näitab ostjate tegelikku võlgnevust. Ostjate laekumata arved, mille laekumises kaheldakse, kantakse kuluks ja mis vähendab ettevõtte kasumit. Seega on bilansipäeval kontol ,,nõuded ostjate vastu " oletatav ja tõenäoliselt laekuv väärtus. Näiteks: müüdi ostjatele kaupa 5000 krooni eest, millele lisandub käibemaks 18% Ostja tasub kauba eest 14 päeva jooksul 5000x 18% = 900 seega, kauba maksumus kokku on 5900 .- Lausend raamatupidamises D ostjate tasumata arved 5900.- K müügitulu 5000.- K käibemaks 900.-
21.03.2013 Varade hindamine Hindamise põhimudel Hindamise mudelid võtavad arvesse väärtpaberite ning teiste investeerimisobjektide väärtust mõjutavaid põhitegureid. Hindamise põhimudel alusel määratakse kindlaks kapitaliseeritud väärtus. Antud mudel näitab, et finantsvarade väärtust mõjutavad sellised tegurid nagu tähtaeg, loodetav tulu ja riskimäär. Väärtpaberi väärtus on võrdelises sõltuvuses tulevastest rahavoogudest ning pöörvõrdelises nende laekumises ajast ja riskimäärast. Võlakirjade liht ja eelisaktsiate hindamisel kasutatakse järgmist valemit: Po = (peal n ja all t=1) Ct / ( 1+´r) astmel t Po finantsvarade nüüdisväärtus ajamomendil 0 Ct loodetav tulu ehk rahavoog perioodil t ´r nõutav tulunorm n ajaperiood Riski ja tasuvuse seisukohalt on hindamise põhimudelil kaks olulist lähtekohta. 1. Tulu rahavoogudena (Ct) käsitletakse kui teatud summat mingil perioodil (t) kusjuures arvesse ei võeta
Varade hindamine Hindamise põhimudel Hindamise mudelid võtavad arvesse väärtpaberite ning teiste investeerimisobjektide väärtust mõjutavaid põhitegureid. Hindamise põhimudel alusel määratakse kindlaks kapitaliseeritud väärtus. Antud mudel näitab, et finantsvarade väärtust mõjutavad sellised tegurid nagu tähtaeg, loodetav tulu ja riskimäär. Väärtpaberi väärtus on võrdelises sõltuvuses tulevastest rahavoogudest ning pöörvõrdelises nende laekumises ajast ja riskimäärast. Võlakirjade liht ja eelisaktsiate hindamisel kasutatakse järgmist valemit: Po = (peal n ja all t=1) Ct / ( 1+´r) astmel t Po finantsvarade nüüdisväärtus ajamomendil 0 Ct loodetav tulu ehk rahavoog perioodil t ´r nõutav tulunorm n ajaperiood Riski ja tasuvuse seisukohalt on hindamise põhimudelil kaks olulist lähtekohta. 1. Tulu rahavoogudena (Ct) käsitletakse kui teatud summat mingil perioodil (t) kusjuures arvesse ei võeta
a. A) jätkuva likviidsuse b. B) finantspaindlikkuse c. C) jätkuva likviidsuse ja finantspaindlikkuse 23 27. …. tähendab võimalust muuta väärtpabereid rahaks. a. Maksustatavus b. Finantsrisk c. Likviidsus d. Intressirisk 28. Tehingukulud : a. koosnevad teenustasudest väärtpaberite ostmisel ja müümisel b. esinevad nii tootmises, turustamises kui ka rahade laekumises c. mõjutavad lühiajalisi varasid ja kohustusi 29. Rahavajadus Keynes’i kohaselt on: a. spekulatiivsel eesmärgil b. ettenägematuteks otstarveteks c. ülekannete tegemiseks d. kõikideks eelnimetatud toiminguteks 30. Käibevara hulka ei kuulu a. materiaalsed varud b. kreditoorne võlgnevus c. kergestirealiseeritavad väärtpaberid d. debitoorne võlgnevus 31. Investeeringute suurust varudesse ei mõjuta a
Maksude kogumisega tegeles valdavalt eriaparaat nn maksuinspektoraat eesotsas üheksateistkümne maksuinspektoriga, kes teostasid Maksude Talitluse direktori juhtimisel maksustamist Eesti Vabariigis. Vastavaid ametnikke koolitati Maksuinspektorite Instituudis, mis oli Eestis Vene võimude poolt loodud juba 1885.aastal. Eestis domineerisid ülekaalukalt kaudsed maksud. Otseste ja kaudsete maksude suhe oli 1924.a 1:3-le ning 1930 koguni 1:5-le. Väga tähtsat osa etendas riigi tulude laekumises tollimaksud 1924 moodustas see kogu maksutulust 44,9% ja 1930.aastal 42,1%. Üldine maksu koormatus jagunes: 1) Maksud riigi heaks 78,5% kõikidest avalikest maksudest 2) Maksud maavalitsuse heaks 4,0% 3) Maksud linnavalitsuse heaks 9,4% 4) Maksud alevivalitsuse heaks 0,4% 5) Maksud vallavalitsuse heaks 7,7% 13.3 Maksukorralduse seadus Taasiseseisvunud Eesti Vabariigi maksusüteemi hakati välja ehitama 1989.a lõpus (28
annaabi.ee 
