lehvitama. Juba väikesest peale oskavad lapsed suunata tähelepanu olulisemale. Arvan, et Debora hakkas käega lehvitama, et saada minu tähelepanu ja et ka mina kuulaksin kitarri mängu. Kui muusika on vaiksemaks jäänud, annan ma lapsele paberi ja pliiatsi - Debora vaatab mind ja hakkab joonistama või õigemini lihtsalt kritseldama. Kritseldamine ehk spontaanne joonistamine on lapse esimene kunstilise arengu etapp (Jalongo & Stamp, 1997). Spontaanne joonistamine on tähtis, arendamaks ladusaid ja rahulikke liigutusi ning loomaks elementaarseid kujutisi. Kritseldused ehk esimesed joonistused on aluseks lapse käe koordinatsiooni edaspidiseks arenguks. (Kikas, 2008) Deboral on kritseldamine pooleli, kuid võtan ta sülle ja teen talle suure kalli. Tüdruk kilkab ja naeratab mulle. Panen ta maha ja laps jätkab joonistamisega. Järgnevad viis minutit üritab ta suuri ringe valgele paberile teha.
Selle hulka kuuluvad: Esmane empaatia (teistega koos tundmine, mitteverbaalsete signaalide tajumine) Häälestumine ((tähelepanelik kuulamine, teise lainele häälestumine) Empaatline täpsus (teise tegelik mõistmine) Sotsiaalne tunnetus (teadmine, kuidas maailm toimib) Sotsiaalne osavus · Sotsiaalne osavus põhineb sotsiaalsel teadlikkusel, mis võimaldab ladusaid, efektiivseid interaktsioone. Sotsiaalse osavuse skaalasse kuuluvad: Sünkroonsus (ladus suhtlemine mitteverbaalsel tasandil) Eneseesitlus (enese efektiivne esitlemine) Mõju (sotsiaalsete interaktsioonide tagajärgede kujundamine) Hool (teiste vajadusest hoolimine ja vastav tegutsemine Koolipsühholoogia Alfred Binet · Õpetaja, psühholoog, sotsiaaltöötaja ja arst koolis. Tööjaotus.
keerukatest sotsiaalsetest situatsioonidest arusaamiseni. Selle hulka kuuluvad: - Esmane empaatia (teistega koos tundmine, mitteverbaalsete signaalide tajumine) - Häälestumine ((tähelepanelik kuulamine, teise lainele häälestumine) - Empaatline täpsus (teise tegelik mõistmine) - Sotsiaalne tunnetus (teadmine, kuidas maailm toimib) Sotsiaalne osavus Sotsiaalne osavus põhineb sotsiaalsel teadlikkusel, mis võimaldab ladusaid, efektiivseid interaktsioone. Sotsiaalse osavuse skaalasse kuuluvad: - Sünkroonsus (ladus suhtlemine mitteverbaalsel tasandil) - Eneseesitlus (enese efektiivne esitlemine) - Mõju (sotsiaalsete interaktsioonide tagajärgede kujundamine) - Hool (teiste vajadusest hoolimine ja vastav tegutsemine Koolipsühholoogia Esimene: Alfred Binet Õpetaja, psühholoog, sotsiaaltöötaja ja arst koolis. Tööjaotus. Erivajadustega õpilased
situatsioonidest arusaamiseni. Selle hulka kuuluvad: Esmane empaatia (teistega koos tundmine, mitteverbaalsete signaalide tajumine) Häälestumine ((tähelepanelik kuulamine, teise lainele häälestumine) Empaatline täpsus (teise tegelik mõistmine) Sotsiaalne tunnetus (teadmine, kuidas maailm toimib) Sotsiaalne osavus Sotsiaalne osavus põhineb sotsiaalsel teadlikkusel, mis võimaldab ladusaid, efektiivseid interaktsioone. Sotsiaalse osavuse skaalasse kuuluvad: Sünkroonsus (ladus suhtlemine mitteverbaalsel tasandil) Eneseesitlus (enese efektiivne esitlemine) Mõju (sotsiaalsete interaktsioonide tagajärgede kujundamine) Hool (teiste vajadusest hoolimine ja vastav tegutsemine Koolipsühholoogia Esimene: Alfred Binet Õpetaja, psühholoog, sotsiaaltöötaja ja arst koolis. Tööjaotus.
sotsiaalsetest situatsioonidest arusaamiseni. Selle hulka kuuluvad: – Esmane empaatia (teistega koos tundmine, mitteverbaalsete signaalide tajumine) – Häälestumine ((tähelepanelik kuulamine, teise lainele häälestumine) – Empaatline täpsus (teise tegelik mõistmine) – Sotsiaalne tunnetus (teadmine, kuidas maailm toimib) Sotsiaalne osavus • Sotsiaalne osavus põhineb sotsiaalsel teadlikkusel, mis võimaldab ladusaid, efektiivseid interaktsioone. Sotsiaalse osavuse skaalasse kuuluvad: – Sünkroonsus (ladus suhtlemine mitteverbaalsel tasandil) – Eneseesitlus (enese efektiivne esitlemine) – Mõju (sotsiaalsete interaktsioonide tagajärgede kujundamine) – Hool (teiste vajadusest hoolimine ja vastav tegutsemine Koolipsühholoogia • Esimene: Alfred Binet • Õpetaja, psühholoog, sotsiaaltöötaja ja arst koolis. Tööjaotus.
annaabi.ee 
