sümfoonia zanris loodud teosed on kõige omanäolisemad. Mahletri sümfooniaid iseloomustab: 1)pikkus-1,5- 2h 2)hiigelkoosseis-topelt arv pille (koor, solistid, näitlejad). 3)Mahler: ,,Sümfoonia on maailm, mis peab hõlmama kõike" kostilaulud, täiskasvanuks saamine, vanainimese surmaeelsed mõtted. 4)Esmapilgus ebaloogiline ülesehitus: ta üritas väljendada alateadvust 5)Iroonia ja grotesk- kasutab labast materjali, mille muudab labasuseks enda iroonia vastu. MK-8. ehk Tuhandete sümfoonia- 1 orkesterlava peal, 2 lava taga, 2 segakoori, poistekoor ja solistid. Edward Grieg: 1843-1907. Tähtsus: Norra rahvusliku koolkonna rajaja. Rahvuslik koolkond grupp heliloojaid kes kasutavad oma lauludes maarahva viise.12 a'lt hakkas teoseid looma, tegutses taanis, norra Faktid elust, mis on mõjutanud helilooja loomingut: ema oli klaveriõpetaja, loodus. TEOSED- pikad väljendusrikkad meloodiad
suurimaks sümfoonikuks, sest tema sümfoonia zanris loodud teosed on kõige omanäolisemad. Mahletri sümfooniaid iseloomustab: 1)pikkus-1,5-2h 2)hiigelkoosseis-topelt arv pille (koor, solistid, näitlejad). 3)Mahler: ,,Sümfoonia on maailm, mis peab hõlmama kõike" kostilaulud, täiskasvanuks saamine, vanainimese surmaeelsed mõtted. 4)Esmapilgus ebaloogiline ülesehitus: ta üritas väljendada alateadvust 5)Iroonia ja grotesk- kasutab labast materjali, mille muudab labasuseks enda iroonia vastu. MK-8. ehk Tuhandete sümfoonia- 1 orkesterlava peal, 2 lava taga, 2 segakoori, poistekoor ja solistid.
Tol ajal kerkis aktuaalseks ühiskondlikuks probleemiks naiste sõltuvustest ja kitsendustest vabastamine. Peale Rahvarevolutsiooni 1905. aastal kujunesid hoopis uut tüüpi naised. Tegeleti põrandaalustes organisatsioonides ja liikumistes. Naisgümnasistid ning ülikooli õpilased pidasid lugu haridusest ja haritusest. Alkohol oli enamusele tundmatu ning suitsetajaid leidus tuttavate seas vaevalt nimepoolest. Flirdikalduvustki peeti "väikekodanlikuks labasuseks". Raamat oli kui Johannes Aaviku esse täiuslikust eeva tütrest, mis kannab meieni eelmise sajandi alguse naisideaali kujutamist. "Ruth" on üks Noor-Eesti ajastu võtmetekste, tähistades modernismi algust eesti kirjanduses. Hiljem, 1920. aastatel jäi kirjanduslikelt vaadetelt konservatiivseks. Kuigi esimesel paarikümnel aastal oli ühiskond vastuvõtlik keeleuuenduslikule propagandale, ei levinud see sama kiiresti ja efektiivselt järgnevatel aastatel.
kummardusest. Kui aga esitlemisel ka tervitatakse, ulatab alati esimesena käe see, kellele isikut tutvustati. Kätlemistki tuleb õppida ja pole ülearune teada, et pikem ja õrnem käepigistus reedab armunud olekut, südamlikku suhtumist; lõtv kätlemine näitab ükskõiksust või tüdimust; seevastu väga tugev aga vitaalsust või autoritaarsust; niinimetatud kahe sõrme andmist kätlemisel peetakse ülbuse märgiks, ulatatud käe raputamist aga labasuseks. Kätlemisel vaadatakse teineteisele silma ja naeratuski on ennekõike sümpaatiaavaldus. Juba istet võtnud daam ei pea püsti tõusma kui talle kedagi härradest tutvustatakse, välja arvatud juhul, kui esitletav härra on eakas või väga kõrgelseisev isik. Noor neiu tõuseb alati, välja arvatud temaga üheealise noormehe puhul. Kui ollakse suitsetaja, peetagu meeles: momendil, kui teie kedagi esitlete või teile esitletakse, siis ei suitsetata
ihul kui rebitud närtsud" -- kõigil on suus vaid August Gailiti sõnad. Need tüütuseni korduvad ja igavad targutused ongi selleks sideaineks, millega Gailit on venitanud oma maailma purpurse tõve kätte hukkumise loo nii kehakaks raamatuks. Terved päätükid pole sageli muud, kui turulehtede joonealused ja kalendrisabu täitvaile "mõtteteradele" sarnanevate paradokside potpourrid. Vahest algab mõni mõttekene päris teravmeelselt ja vaimukalt, aga keerleb mõne rea järele sarnaseks labasuseks, et hulga aega peab lakke vahtima, et edasi lugeda, kui kindlasti nõuks on võet raamatuga lõpule jõuda. Olgu siin tsiteerit mõni "tarkussõna", millistest raamat enamalt koosnebki: "Kui naine lausub sulle, et armastab sind, siis võta ning kihuta minema ta omast kojast, suitseta kadaka oksi, et kaoks ta lehk sinu majast ning raputa lupja põrandalle, et kaoksid ta roojased jäljed. See, kes igatseb, ei räägi omast igatsusest, see, kes unistab, ei jutlusta omi unistusi, ning
Mille peale peaks palju raha minema, seal kulutab ta vähe, millele aga vähe seal palju. Ihnsameelset võib võrrelda pisinokitsejaga, kellel jääb aga iga asja puhul puudu: ta kõhkleb kõiges, mida teeb, vaadates, kuidas võimalikult vähe raha välja anda ja viriseda sellegi üle, arvates, et ta teeb kõike suuremal määral, kui peab. Suurejoonelisus on samuti seotud varaga ning kulutamisega: see on suur kulutamine. Liialdust nimetatakse labasuseks, maitsetuseks see tähendab uhkustamist siis, kui ei pea ja kuidas ei pea. Puudulikkust kutsutakse pisinokitsemiseks. Suurejoonelisus seostub kulutuste puhul asjadega, mida nimetame austusväärseks. /.../ Vaene inimene ei saa olla suurejooneline, sest tal pole, millest teha piisavalt suuri kulutusi. Kes seda üritab, on rumal, sest ei arvesta väärtuste ja vajadustega. Liialdaja on aga labane ta liialdab kulutustega üle vajaliku määra
annaabi.ee 
