ühes suunas. Pumba, turbiini ja reaktoriratta labade vahed moodustavad töövedelikuga täidetud ruumi, mida nimetatakse ringlusruumiks. Hüdrotrafo rataste mõõtmed ja labade kuju valitakse nii, et veetava sidurivõlli pöörlemissagedus oleks väntvõlli pöörlemissagedusest väiksem. Seega on veetava sidurivõlli pöördemoment väntvõlli omast suurem. Kui pump pöörleb pöördemomendi muundamise suunas, siis liigub vedelik kesktõukejõu toimel pumba labadelt turbiini labadele ja paneb turbiiniratta pöörlema. Turbiiniratta labadelt satub vedelik reaktori labadele. Reaktoriratas seisab paigal- seda takistab pöörlema hakkamisest vabakäigusidur. Reaktoriratta laba annavad vedelikule uue liikumise suuna, suurendades turbiiniratta pöördemomenti, mis liitub mootori pöördemomendiga. Reaktori selline mõju vedeliku voolule seletabki hüdrotrafo muundava toime. 10. Automaatkäigukasti komponendid
Turbiinikettal on rummunuudid,millel on istatud võll.Kui mootor töötab tühikäigul siis õliliikumine ketaste vahel on nõrk ja jõumomenti üle ei kanta.Reaktorratas(juhtratas) on istatud vabajooksu siduriga käigukasti korpuse külge. Kui mootoris on jõumoment väike ja mõlemad kettad pöörlevad võrdse kiirusega siis õli pääseb juhtratta labade vahelt läbi takistuseta,kui aga turbiiniratta pöörded vähenevad võrreldes pumbaratta omaga siis õli mis turbiini ratta labadelt tagasi paiskub püüab reaktorratast pöörlema panna vastassuunas liikuma panna,aga seda takistab vabajooksu sidur.Sellega tekitaksegi lisajõumoment.(Reaktiivjõud)' Siduri võimendi Veoautodel kus siduri mehanismi vedrud on tugevad ei piisa jalajõust et sidurit lahutada. See on segaajam hüdro pneumo kus toimib suruõhk mis on veoauto paloonides ja juhib jalaga peasilindris Rikke tunnused Sidur libiseb:
1.pumpratas - ON HENDATUD HOORATTAGA 2.turbiinratas -VABAJOOKSU SIDUR(veovll) 3.reaktor -PAIGUTATUD VABAJOOKSU SIDURILE Kikide rataste sisepinnad on labad. Erineva kujuga. Hdrotrafo trattad moodustuvad kestas ringleva li ruumid. Mootori ttamine tidab liruumi liga. Pumpratas paneb oma labadega li prlema. Tekkinud tsentrifugaal ju toimel hakkab li lisaks prlemisele ka ringi kima. Tratastes moodustunud rnga kujulises nsuses ,tnu sellele ringlusele paisatakse li pumpratta labadelt turbiinratta labadele,ning sunnitakse see prlema. Turbiinratta labade kaldest tingituna muudab li vool suunda ja paiskub reaktori labadele. Reaktori labadelt suunatakse li tagasi pumprattale. Reaktor on fikseeritud soovitatud asendile vabajooksu siduri abil. Hrdotrafo lukusti ehitus 1.turbiinratas 2.kest 3.pumpratas 4.reaktor 5.vndevnkete leevendi 6.lukustus rumm 7.veetavvll 8.lukusti kolb 9.hrdekate 10.lukusti juhtklapp 11.kolvi juhtklapp 12.kiirusklapp 13.kiirusklapikolb A. lipumba rhk B
Infraheli võib inimese siseelundid viia resonantsi. Elektrituuliku vibratsioon levib kilomeetreid, kriitiline leviala on kuni 100 m tuulikust. Põhjustades vibratsioonitõve, mille tagajärjel tekivad kesknärvisüsteemi talitluse häired (kiire väsimine ja peavalu) ja kuulmisnärvi kahjustused. Häirivaks võib kujuneda ka nii inimestele kui teistele elusolenditele tiivikute pöörlemisest tekkinud vilkumine, mis tekib valguskiire katkemisest ja või peegeldumisest tuuliku labadelt. Vilkuv valgus provotseerib krampe. Teatud pöörlemiskiiruste juures ja vaataja asukohast sõltuvalt on võimalik ka stroboskoopilise efekti teke, mis võib kaasa tuua peavalu, ebamugavustunde, tasakaalu ja suunataju häireid, mis lisaks terviseprobleemidele põhjustavad inimeste kontsentreerumisvõime languse ja üldise töövõime vähenemise. Prantsusmaal ja USA-s soovitatakse nende mõjutuste vähendamiseks rajada tuulikuid kindlasti kaugemale kui 1,5 km
Infraheli võib inimese siseelundid viia resonantsi. Elektrituuliku vibratsioon levib kilomeetreid, kriitiline leviala on kuni 100 m tuulikust. Põhjustades vibratsioonitõve, mille tagajärjel tekivad kesknärvisüsteemi talitluse häired (kiire väsimine ja peavalu) ja kuulmisnärvi kahjustused. Häirivaks võib kujuneda ka nii inimestele kui teistele elusolenditele tiivikute pöörlemisest tekkinud vilkumine, mis tekib valguskiire katkemisest ja või peegeldumisest tuuliku labadelt. Vilkuv valgus provotseerib krampe. Teatud pöörlemiskiiruste juures ja vaataja asukohast sõltuvalt on võimalik ka stroboskoopilise efekti teke, mis võib kaasa tuua peavalu, ebamugavustunde, tasakaalu ja suunataju häireid, mis lisaks terviseprobleemidele põhjustavad inimeste kontsentreerumisvõime languse ja üldise töövõime vähenemise. Prantsusmaal ja USA-s soovitatakse nende mõjutuste vähendamiseks rajada tuulikuid kindlasti kaugemale kui 1,5 km
on erinev. Hüdrotrafo töörattad moodustavad kestas rõngakujulise õõnsuse, milles hakkab ringlema õli. Mootori töötamisel täitub hüdrotrafo õliga. Koos mootori hoorattaga pöörlev pumpratas paneb oma labadega ka õli pöörlema. Tekkinud tsentrifugaaljõu tõttu hakkab õli lisaks pöörlemisele ka ringlema tööratastest moodustunud rõngakujulises õõnsuses. Tänu sellele ringlemisele paisatakse õli pumpratta labadelt turbiinratta labadele ning sunnitakse ka turbiinratast pöörlema. Turbiinratta labade kaldest tingituna muudab õlivool oma suunda ja paiskub vastu juhtratta labasid. Juhtratta labadelt suunatakse õli tagasi pumprattale. Kuna õli ei ole praktiliselt kokkusurutav, siis koos õlivooluga antakse pumprattalt turbiinrattale edasi ka mootori poolt tekitatud pöördemoment 71. Diferentsiaali eesmärk ja tüübid Diferentsiaaliks nim jõuülekandemehhanismi,
annaabi.ee 
