Eriline tähtsus on etruski linnade kujunemisel ja nende poliitilise mõju levimisel Etruuria naabermaakondadele Apenniini poolsaarel. Etruski ja kreeka linnad olid Itaalias esimesteks orjanduslikeks keskusteks. Suurem osa kohalikke hõime asus veel ürgkogukondliku korra staadiumis, kuid paljudes Itaalia maakondades toimus juba selle korra lagunemine-sugukondliku korra organite ümberkujunemine riiklikeks.(Masskin, 1962, 3) Kesk-Itaalia Laatsiumi maakonna teiste linnade hulgas toimus see protsess ka Roomas , mille etruskid üksvahe oma võimu alla võtsid. Seda varajast epohhi , mille põhijooneks oli ürgkogukondliku korra lagunemisprotsess ja riikide kujunemine, nimetatakse kokkuleppeliselt kuningate ajastuks; selle viimast perioodi rooma ajloos võib nimetada etruski perioodiks. Kuningate ajastu algust dateeritakse ligikaudselt VIII sajandiga eKr.
5/3/2009 10:58:45 AM ainult jõgedel ja järvedel, hiljem aga püstitati vaiehitusi ka kuival maal. Nende asulate jäänuseid nimetavad tänapäeva itaallased terramaareks, millest pärineb - ka kogu kultuurinimetus. Terramaare elanikud põletasid laibad ja matsid surnute tuha eriliste nõude sees maha. Terramaare kultuur arenes peamiselt Põhja-Itaalias, kuid avaldas mõju ka Itaalia teiste piirkondade asukaile, eriti Laatsiumi omadele. Võib-olla, terramare kultuuri esindajateks olid itaalikud. X sajandil eKr ilmuvad Põhja-Itaaliasse uued ümberasujad, kes toovad Itaaliasse omapärase kultuuri, mida Villanova (Bologna lähedal Põhja-Itaalias) asulast saadud arheoloogiliste leidude järgi kutsutakse villanoova kultuuriks. Selle kultuuri asulad levisid ka Kesk-Itaalias. Raudesemed etendavad villanoova tüüpi asulates suuremat osa kui teistes piirkondades
Hispaanias nt aga võeti Kristlik ajaarvamine kasutusele alles 14saj ja Venemaal alles Peter I ajal. Rooma ajaloos paljusid sündmusi pole võimalik täpselt dateerida. Kuningate ajajärk Kuningate ajajärgu võib dateerida aastatesse 753-510 eKr. Kuningate ajajärgu alguse aeg on kokkuleppeline. Arvatavasti juba 2at tulid Rooma aladele indoeuroopa hõimud itaalikud. Nendest hõimudest tähtsamad on: 1) Faliskid nemad elasid Etruurias, Kesk-Itaalias 2) Latiinid asusid Laatsiumi maakonda Kesk-Itaalias 3) Sabellid 4) Umbrid 5) Oskid Maakondade nimed on just hõimude nimedest tuletatud. Olulisimat rolli neist hõimudest on olulisim latiinid, nemad moodustasid kujuneva rahva tuumiku ja ajajooksul assimileerisid endasse teised hõimud. Olulised Kreeka ajaloo asjad on nt Kreeka kolonisatsiooni ajad. I kolonisatsioon 8- 6saj eKr, II kolonisatsioon ___, III kolonisatsioon Aleksander Suure ajal. Kreeka
kuningavõimu kukutamistki. 509 eKr Rooma kuningavõim kukutati – viimane kuningas Tarquinius Superbus (Uhke) oli sunnitud tema vastu puhkenud ülestõusu tagajärjel maapakku minema. Kehtestati vabariik. ROOMA VABARIIK 509 – 30 eKr Varane vabariik 509 – 265 Riigi eesotsas seisid senat ja igal aastal valitavad riigiametnikud, kelle seas kõrgeimad olid kaks konsulit. V sajandil oli Rooma võimsaim riigik Laatsiumi maakonnas Kesk-Itaalias. Algasid sõjad etruskidega. 390 eKr andis Rooma tugevnemisele tagasilöögi gallide sissetung Itaaliasse (roomlased nimetasid gallideks keldi hõime). Gallid olid juba varem asunud Po jõe tasandikule tänapäeva Põhja-Itaalias ja vallutasid ning põletasid nüüd lõunasse tungides Rooma linna. Sissetungiaist vabanemiseks pidid roomlased maksma suure lunaraha. IV sajandi teisest poolest alates vallutasid roomlased vähem kui sajandi jooksul terve Itaalia.
kanalisatsiooni (cloaca maxima), kuivendades seeläbi foorumi ning muutes selle linna poliitiliseks keskuseks. Servius Tullius (pärimuse järgi Tarquiniuse õukonnas üles kasvanud latiini ori) olevat rajanud Rooma müürid (reaalselt ehitati valmis alles 4. sajandil) ja viinud läbi triibuste ning sõjaväe reformi, jagades ühtlasi Rooma kodanikud kuude varanduslikku klassi. Sellel arvataval reformil põhines edaspidi vabariikliku Rooma riigikord. Tarquinius Superbus domineeris suure osa Laatsiumi üle. Rajas Jupiteri templi Kapitooliumil. Sai tuntuks autoritaarse ja arrogantse valitsejana. 509 kukutati Tarquinius Superbus võimult, kuid püüdis seda taastada etruskide toel. Clusiumi kuninga Porsenna sõjaretk nurjus ning etruskid said latiinidelt ja Kyme kreeklastelt lüüa (507 Aricia lahingus). Varane vabariik 509 264 509 Tarquinius Superbuse kukutamise järel valiti ülestõusu juhid Brutus ja Tarquinius Collatinus esimesteks konsuliteks
annaabi.ee 
