Lisaks sellele on vald koostanud ühisveevärgi ja kanalisatsiooni koostamise kava (2010 2021 aastaks). Tänu sellele on külade veevarustus oluliselt paranenud. Ühisveevärk ja -kanalisatsioon on Laatre ja Tsirguliina külades. 2011 aastal septembris korraldati hange Sooru küla kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimiseks. Kahjuks allhanke võitnud firma ja valla lahkhelide tõttu ei ole töödega veel alustatud. Enamasti on Tõlliste vallas eramajad. Laatres asub kolm korterelamut, mis on varustatud keskkütte süsteemi ja ühise katlamajaga. Ülejäänud külades on enamjaolt eramajad ja ridaelamuboksid, mis on kõik individuaalse küttesüsteemidega. Oleme jäätmete ladustamise määrab jäätmehoolduseeskiri. Elektriühenduse kvaliteet rahuldav. Esineb aegajalt voolukõikuvust, kuid üldjuhul on liinid rahuldavas seisus. Mõnes kohas esineb siiski puudusi, sest vanu liine pole veel jõutud asendada uutega.(6) Haljasalad
aastat, mil Abja „hull parun“ Reinhold von Stackelberg müüs korraga ära 25 talu ning 1854. aastal veel neli talu. 1856 aastal osteti Penujas 34 talu ning 1856–1858 Vanamõisas 136 tükki. Halliste kihelkonna taluhäärber – moodsa taluelu sümbol. Kokku omandasid Halliste talupojad 1850. aastail 93 talu. Kusagil Eestis ei ostetud enne 1860. aastat nii palju talusid päriseks kui Halliste kihelkonnas. Eriti palju osteti Hallistes talusid 1865. ja 1866. aastal: Laatres ja Veeliksel müüs Paul von Stryk maha 19, Uue-Pornuse mõisnik 21 ning Uue-Kariste krahv 28 talu. Rahaliselt suurimaid tehinguid oli kaks: 1872 ostis Abja valla mees 60 000 rbl eest Abja-Vanamõisa ja 1870. aastal ostis Widriks 20 800 rublaga ära Penuja mõisa. Lisaks said teatud talude ostjad talumaadele lisaks metsamaad, ehituspalke, roovikuid ja küttepuid (Pärdi, 2007). Talude müümisel arvestas oma valla rahva huvidega kõige enam ilmselt Uue-Kariste krahv Fersen.
Aasta Lammaste arv (tuh) 1992 123,1 2000 29 2010 78,6 Viimastel aastatel on probleemiks tõusnud lammaste müük lihatööstustele, sest lihaks müüdavate lammaste hulk on kasvanud, kuid lambaliha kokkuostvaid ja lammaste tapmisega tegelevaid lihatööstuseid on jäänud vähemaks ja nende tapavõimsus on väike. Enamasti on karjas üle 100 lamba. Aastal 2010 moodustasid sellised karjad 59% lammaste üldarvust. Eesti suurim lambakari asub Valgamaal Laatres, kus OÜ Kopra Karjamõisa kuuluvas mahefarmis peetakse 2300-2400 põhikarja utte. 2010 Lammaste arv kokku 87140 Karjas 1-2 lammast 0,3% Karjas 3-9 lammast 3,2% Karjas 10-19 lammast 7,3% Karjas 20-29 lammast 7% Karjas 30-39 lammast 9,8% Karjas 50-99 lammast 13,6% Karjas üle 100 lamba 58,8% Lambakasvatuse suunad Eestis: Lihaloom – Euroopa, Uus-Meremaa, USA ida osariigid.
LOOMAKASVATUS Lambakasvatus Lambakasvatuse olukord ja perspektiivid Eestis. Aastal 2010 oli lammaste arv 79 tuh. Enamasti on karjas üle 100 lamba. Eesti suurim lambakari asub Valgamaal Laatres. Lambakasvatuse suunad Eestis: Lihaloom Piimakasvatus Villalambad – meriino lambad. Villa osatähtsus on langenud. Ka lambanahk. Eesti tumedapealine lambatõug, jõudlus, arvukus, lühiajalugu. Algselt olid need eesti maalambad, alates 1958 a on nad Eestis tuntud tumeda- ja valgepealise lamba nime all. Eesti tumedapealise lambatõu aretuse algus 1926 a, lähtetõugudeks olid eesti maalammas ja šropširi lihalambatõug.
,% 13,9 22,9 35,2 Tabeli 5 andmeist selgub, et koos lammaste arvu tõusuga, muutuvad Eesti lambafarmid ka suuremateks. Kui 2001. a peeti üle 100 pealistes karjades 13,9 % lammastest, siis 2003. a 22,9 % ja 2005. a juba 35,2% lammastest. Keskmine karja suurus oli 2001. aastal 9 lammast, 2003. aastal 14 ja 2005. aastal 21 lammast karja kohta. Eesti suurimad lambakarjad kuuluvad Laatres asuvale OÜ Kopra Karjamõis ja Jõgevamaal OÜ Nurmus Grupp. Nendele ettevõtetele kuuluvates farmides peetakse ületalve 2300-2400 põhikarja utte. Perspektiivid Lambakasvatussaaduste turu situatsioon on selline, et viimastel aastatel on suurenenud lambaliha hind ja ka pargitud lambanahkade hind. Villa hind on jäänud samale tasemele ning pidevalt on probleemiks olnud toodetud villa realiseerimise võimalused.
annaabi.ee 
