PÄRNU 2012 Sisukord Kimmkatus............................................................................................................3 Rookatus................................................................................................................4 Sindelkatus............................................................................................................6 Laastkatus..............................................................................................................8 Kimmkatus Kimmkatuste ehitamisel on väga pikaajaline traditsioon. Eestimaal on kimmkatuseid
palke, kui näiteks kasest või haavast. Nurgaseotise tüübiks on järsknurk, mida peetakse vanemaks, üldjuhul töökindlamaks ja kõige enam kasutatavaks nurgaseotiseks. Sauna palgid paistavad väljastpoolt väga hästi säilinud olevat ega vaja vahetamist. 3 Katus Roog- ja laastkatused on Eestis ja mujal Läänemeremaadel sajandite vältel olnud kõige tavalisemad katusekatted. Selle sauna katus on olnud varasemalt laastkatus, kuid hiljem on vahetatud eterniitkatuse vastu, jättes laastud samuti katusele. Eterniit on pandud selleks, et laast oli oma aja ära elanud ja eterniit katuse panek oli sellel ajal kõige odavam. Samuti päästis uue katuse panek hoone, sest laastukatus hakkas läbi laskma ja sauna konstruktsioonid oleks mädanema hakanud. 4 5 Hoone tulevik Hoone seisukord on, valmimis aastat arvestades, väga hea. Seina palke pole vaja välja
Koonuskatus 8. Pennsarikatega katusekonstruktsiooni joonis ja seletus 9. Lamavsarikatega katusekonstruktsiooni joonis ja seletus 10. Kuidas jagatakse katuseid sademevee ärajuhtimise järgi V: Välimine vee äravool, sisemine vee äravool 11. Millised sarikad on vabakandval viilkatusel? 12. Millised sarikad on toetatud viilkatusel? 13. Mis on toolvärk? V: Katuse toetuspunktid (????) 14. Nimeta puitkatuseid? (3) V: Silindkatus, kimmkatus, laastkatus 15. Millega ühendatakse katuseplekid omavahel? V: kinnitatakse puitroovidele katuseplekiga sobivas toonis tihendiga varustatud kruvidega. 16. Millega kinnitatakse valtsplekkkatus roovide külge? V: Valtsprofiil kinnitatakse alusele valtsidesse paigaldatavate klambrite abil 17. Milliste materjalidega kaetakse lamekatuseid? V: SPS, APP, PVC, EPDM 18. Vihmavee süsteemi osad? V: Renn, torud 19. Katusekatete lisad (detailid)
Katuse kandekonstruktsioonina oli kasutusel sarikkatus. Lõuna-Eestis tunti paiguti ka rippsarikkatust haripalgiga, mida kandsid nn. pilvepostid. Väiksematel kõrvalhoonetel leidus sarikateta parskatuseid, millel roovlatte ja sarikaid asendasid hoone viiluotstele toetuvad tugevad parred. Kõrvalhoonete katuseid kaeti mõnikord kisklaudadega või puukoore ja mätastega. Põhja-Eestis ja saartel kaeti sepikodade ja suveköökide katuseid mõnikord paeplaatidega. Laastkatus hakkas levima 19. saj. II poolel. Pärast eterniitkatuste kuulutamist 2 tervist kahjustavaks on tänapäeva maaehituses hakatud jälle kasutama laastukatust ja mereäärsetel aladel rookatust. Soomes on levinud haavapuu laudadest katusekate loomapidamishoonetel, haavalauad paigaldatakse poola tüüpi laelaudise sarnaselt, laudadesse on freesitud 2 soont vihmavee juhtimiseks. TERMINID
Laudadest nõud(need saadi kui lõhestati pikki puud ja saadi pinnale kõva/sile sügispuit) kuusk. Kannule saadi valamiseks toru kui lükati oksakoht välja ja oligi auk. Palju kasutati nõudes kadakat. Luskad kadakas, kask, türnpuu. Kukerpuu kõva ja kollane. Loeng 4 Puu koor Suures tükis saab seda hästi ja tugevana kuuselt ja veelapremini pärnalt. Suurt tükki nim: kosk(nt kuuse kosk).Sellest saadi katusematerjali (kergemini kui laastkatus)20-25a peab katus veel vastu, ei oleke kehvem kui tõrvapapp. Niin sitke/noore puu koor. Kõige parem niin on niinepuul/pärnal. Rohusk pehmest niinest tehtud riie( pm kotiriie). Lisakskasutusel erineva punumismaterjalina. Veel kasutusel toominga niin. Toht kasel tähtis, teistel tohu moodi. Kase toht eriline sest saab punuda ( toht pm kordi erivorm, minig petuliin, polülipiidne ühend. Väärt ehitusmaterjal: vundamendi isolatsioon, vett äbi ei lase ise ka ei mädane, sitke ja tugev
unkaauk. Katuse kandekonstruktsioonina oli kasutusel sarikkatus. Lõuna-Eestis tunti paiguti ka rippsarikkatust haripalgiga, mida kandsid nn. pilvepostid. Väiksematel kõrvalhoonetel leidus sarikateta parskatuseid, millel roovlatte ja sarikaid asendasid hoone viiluotstele toetuvad tugevad parred. Kõrvalhoonete katuseid kaeti mõnikord kisklaudadega või puukoore ja mätastega. Põhja-Eestis ja saartel kaeti sepikodade ja suveköökide katuseid mõnikord paeplaatidega. Laastkatus hakkas levima 19. saj. II poolel. Pärast eterniitkatuste kuulutamist tervist kahjustavaks on tänapäeva maaehituses hakatud jälle kasutama laastukatust ja mereäärsetel aladel rookatust. Soomes on levinud haavapuu laudadest katusekate loomapidamishoonetel, haavalauad paigaldatakse poola tüüpi laelaudise sarnaselt, laudadesse on freesitud 2 soont vihmavee juhtimiseks. Koostas: Meeli Kams 36
annaabi.ee 
