Poliitiliselt oli tähtis punkt, mis andis protestantidele taas õiguse teenida riigiametites. Põhimõtteliselt säilis Lõuna-Prantsusmaal hugenottide riiklik erikorraldus. Nad said koguni loa korralda kokkutulekuid, is olid analoogilised kuningriigi generaalstaatide istungitega. Edikt tagatisena jäid hugenottidele oma väeosad ning hulk kindlusi. Henri 4 troonileasumine ja Nantes'i edikt tähendasid üle kolmekümne aasta kestnud ususõdade lõppu. Need sõjad olid põhjustanud suuri laastamisi ja vähendanud ka rahvastikku. Hävitatud oli mõnigi linn, palju külasid, losse ja kirikuid. Loodetud rahu ei jätkunud siiski kauaks. Uued usuvõitlused puhkesid järgmisel sajandil.
Paljud hugenotid pidasid teda reeturiks. Kuningas püüdis ära hoida uut kodusõda. Selleks avaldas ta 1598. aastal usuküsimuse ja poliitiliste vastuolude reguleerimiseks käskkirja, ehk Nanti edikti. Prantsusmaal tunnistati valitsevaks usuks katoliiklus. ( St. Et katoliku kirik sai tagasi oma varad ja vaimulikkond oma varasemad õigused) Henri IV troonileasumise ja Nante edikt tähendasid üle 30 aasta kestnud ususõdade lõppu. Sõjad olid põhjustanud suuri laastamisi ja vähendanud rahvaarvu. Hävitati linnasid, külasid, losse ja kirikuid. · Loodetud rahu aga ei jätkunud kauaks. Uued usuvõitlused puhkesid juba järgmisel sajandil.
lepitada, et ei tekiks uut kodusõda. Ta avaldas 1598. aastal käsikirja, mida tuntakse Nantes'i ediktina. Valitsevaks usuks tunnistati katoliiklus. Edikt lubas ka reformeeritud usku. Protestantlikud jumalateenistused võisid toimuda Lõuna-Prantsusmaal. Protestandid said jälle teenida riigiametites. Põhimõtteliselt säilis Lõuna-Prantsusmaal hugenottide riiklik erikorraldus. Henri IV troonile tulek ja Nantes'i edikt tähendasid ususõdade lõppu. Sõjad olid põhjustanud suuri laastamisi ja vähendanud rahvastikku. Hävinenud olid linnad, külad, lossid ja kirikud. Uued usuvõitlused puhkesid järgmisel sajandil.
aadlikel oli lubatud neid korraldada oma lossides kõikjal Prantsusmaal, välja arvatud Pariisis ja veel mõne linna piires, lisaks anti protestantidele õigus taas teenida riigiametites. Hugenotid said loa korraldada kokkutulekuid, mis olid sarnased kuningriigi generaalstaatite istungiga ja edikti tagatisena jäid hugenottidele oma väeosad ja hulk kindlusi. Avaldatud Nantes'i edikt tähendas üle kolmekümne aasta kestnud ususõdade lõppu. Sõjad oli põhjustanud palju laastamisi ning vähenenud oli ka rahvastik, hävitatud oli palju külasid, losse ja kirikuid ning nii mõnigi linn. 14 Kasutatud kirjandus · H. Piirimäe. Inimene, ühiskond, kultuur- keskaeg ja varauusaeg. Tallinn, 2000. · http://et.wikipedia.org/wiki/Reformatsioon · http://history-switzerland.geschichte-schweiz.ch/reformation-switzerland-calvin.html · http://www.scribd
· Edikt lubas reformeeritud usku: protestantlikud jumalateenistused võisid toimuda Lõuna-Prantsusmaa linnades; aadlikud korraldadis oma lossides, õigus taas teenida riigiametites. · Lõuna-Prantsusmaal säilis hugenottide riiklik erikorraldus, said korraldada kokkutulekuid, jäid oma väeosad ning hulk kindlusi. · Henri IV troonileasumine ja edikt tähendasid ususõdade lõppu. Sõjad olid põhjustanud suuri laastamisi ja vähendanud rahvastikku. Loodetud rahu ei kestnud kaua usuvõitlused puhkesid taas järgmine sajand. 35. REFORMATSIOON SKANDINAAVIAMAADES ROOTSI: KALMARI UNIOON, KUNINGAVÕIM JA KIRIK · 1397. aastal sõlmisid Taani, Rootsi ja Norra Kalmaris uniooni, et seista vastu saksa laienemisele. Rootsi troonil oli istunud Mecklenburgi Albrecht. Sakslastevastaseks võitluseks olid rootslased kutsunud appi Taani kuninganna Margrete, kelle vägi purustaski 1389
Loodus on niisiis taas tarvitanud inimeste ja koguni inimolenditele omaste suurte ühiskondade ja riigikehade kokkusobimatust vahendina selleks, et avastada kõigi nende vältimatus antagonismis rahu ja julgeoleku seisund; s.o. sõdade, nendeks valmistumise mitte iial vaibuvate tohutute jõupingutuste ja viletsuse, mida seeläbi lõpuks iga riik isegi rahu ajal seesmiselt kannatama peab, hinnaga tõukab loodus inimesed võtma esialgu ette ebatäiuslikke katseid, lõpuks aga, pärast paljusid laastamisi, purustusi ja koguni inimeste jõuvarude täielikku sisemist ammendumist selleni, mida mõistus neile ka ilma nii kurva kogemuseta oleks võinud öelda, nimelt: metslastele omasest seadusetuse seisundist tuleb väljuda ja astuda rahvaste ühendusse, kus iga riik, ka kõige väiksem, võiks loota iseendale julgeolekut ja õigusi mitte omaenese jõule või oma õiguslikule otsustusele tuginedes, vaid toetudes ainuüksi
annaabi.ee 
