metsa majandusliku väärtuse parendamisele on hooldamise eesmärgiks ka metsa tervisliku seisundi eest hoolt kanda. Liiga hiliste ja intensiivsete hooldusraiete tegemine ei ole õige, sest selle tagajärjeks võib olla oluliselt väiksem tagavara uuendusraiel või muutub puistu enne uuendusraie-ealiseks saamist lausa harvikuks. Metsa hooldamiseks loetakse: · loodusliku uuenduse ja kultuuri hooldamist; · hooldusraieid, nagu o valgustusraie, o harvendusraie, o sanitaarraie; · kasvavate puude laasimist kallimate tüvede kasvatamiseks; · metsakaitsetegevust (uluki- või putukkahjustuste või taimehaiguste ennetamine); · metsakuivendust ehk metsamaaparandust. Loodusliku uuenduse ja kultuuri hooldamine Väikeste puukeste (kuni ca 5 a) hooldamise eesmärgiks on parandada nende valgus- ja toitetingimusi. Peamiseks konkurendiks on puudele selles staadiumis lopsakas rohttaimestik. Istutuse või külviga saadud puukeste (nt. mänd, lehis, tamm, aga ka suhteliselt hästi varju
Pärast langetuslõiget - astu tagasi Pärast langetuslõike lõpetamist peab puu langema sinu poolt valitud suunda. Selle kindlustamiseks tuleks kasutada vastavaid lisavahendeid. Kui puu hakkab langema tuleb ohutuse tagamiseks astuda mõned meetrid diagonaalselt tahapoole. Eriti pikkade puude korral peab ohutusdistants olema veelgi suurem. Põhjus on selles, et puu võib langedes ka veidi suunda muuta ning hüpata või libiseda tahapoole. Laasimistööde tehnoloogia ja ohutus Töötamiskõrgus Tööta normaalsel kõrgusel, et sa ei peaks liigselt kummarduma. Seda võib saavutada õige planeerimisega ja korrektse langetusega. Sa võid kasutada juba langetatud puid, kive või pinnasevorme. Stabiilne tööasend: Esimene reegel. Leia endale kindel jalgealune ja tööta saega keha lähedal. Teine reegel. Painuta oma põlvi, mitte selga. Siin on mõned soovitused laasimiseks erinevates situatsioonides.
Okaspuupuistutes raiutakse välja lehtpuud, mis segavad okaspuude kasvu, säilitada võib omaette gruppidena kasvavaid lehtpuid. Kuuse-enamusega puistutes tuleb säilitada mände- isegi üksikud männid suurendavad oluliselt puistu tormikindlust, samuti tuleks kuusikute harvendamisel vältida puistu serva harvendamist, see takistab tuule ,,pääsemist metsa". Kuusikute raiel tuleb vältida kasvamajäävate kuuskede alumiste okste laasimist, samuti on soovitatav allesjäävate kuuskede tüvede ümber jätta raiejäätmeid- see vähendab oluliselt põdrakahjustuste ohtu. Hoolikalt koristatud ning altlaasitud keskealine kuusik on ,,parim" toidulaud, mida inimene põtradele pakkuda saab. Uuendusraide eesmärk on metsauuenduse teke, uuendusraiega luuakse soodsad tingimused loodusliku uuenduse tekkeks ja arenguks, samuti võimalus pinda ette valmistada metsa külviks või istutamiseks
Ühtlasi moodustaks see kolmanda suuna alguse. Nii jõudiski meie metsatööstuses järg nn "uue tehnika" juurutamiseni ja kasutamiseni. 11. Kasvavate puude laasimine. Hinnalise puidu kasvatamise üheks meetodiks on kasvavate puude laasimine. Laasimise käigus eemaldatakse puult teatud kõrguseni alumised oksad, mille tulemusena saadakse laasitud osa ulatuses oksavaba ja ühtlase struktuuriga puit. Nõukogude perioodil Eestis kasvavate puude laasimist ei kasutatud (esimesed laasimised tehti 1900...1940.a.). Sellest metsakasvatuslikust võttest on üldiselt vähe teadmisi ja kogemusi ning samas on see üsna kallis olenevalt kasutatavatest töövahenditest. Viimastel aastatel on mitmed RMK metskonnad hakanud vähesel määral kasvavaid puid laasima. Puude laasimist tuleks teha järgnevatel põhjustel: 1. Täielikku või osalist laasimist tüve alaosas tehakse ligipääsetavuse parandamiseks puule
· Puu kasvamise ja materjalide säilitamise ajal seente, putukkahjurite või ilmastiku tekitatud kahjustused puidumädanikud, külmalõhed, tõugud. · Puidu niiskusesisalduse muutumisel lõhenemine, kaardumine, kõmmeldumine. · Puidu töötluse rikked killu lahti murdmine, sisselõige, kaldlõige. · Avatud oks- ümarmetsamaterjali külgpinnale väljuv oks. (oksa aluosa, mis jääb palgi külgpinnale pärast laasimist ) · Umboks surnud ja varisenud või laasitud oksa tüügaste ülekasvamisel elusate puidukihtidega , ei ulatu tüve välispinnale, kuid on märgatav puhetiste ja haavandlaikude tõttu. Okste rühmitamine : · Oksarühm (koondoksad) moodustab vähemalt 4 üle 12 mm läbimõõduga oksa , mis asetsevad 150 mm pikkuse saematerjali küljel või serval · Hajali oksad oksad, mis ei moodusta oksarühmi
ehitusest kõrvalekaldumisi, mis alandavad metsamaterjalide kvaliteeti alla lubatud normide. Erandina suurendavad mõned puidurikked puidu väärtust (dekoratiivsust), näit. salmilisus ja kasvajad. Puidurikete liigitus ja tunnused. Oksad Oksad on bioloogiliselt paratamatuteks puiduriketeks. Metsamaterjalides nimetatakse oksteks tüvepuitu sulgunud elavate või puu elu kestel väljasurnud okste alusosi, mis pärast tüve laasimist on nähtavad iseseisvaid kontsentrilisi aastarõngaid omavate puiduosadena. Avatud oks ümarmetsamaterjali külgpinnale väljuv oks (oksa aluosa, mis jääb palgi külgpinnale peale laasimist) Umboks surnud ja varisenud või laasitud oksa tüügaste ülekasvamisel elusate puidukihtidega, ta ei ulatu tüve välispinnale, kuid on märgatav puhetiste ja haavandlaikude tõttu. Okste rühmitamine · Oksarühm (koondoksad) oksarühma moodustab vähemalt
kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30 protsenti. Metsa korraldamine koosneb järgmistest toimingutest (edaspidi metsakorraldustööd): 1) metsa inventeerimine; 2) metsamajanduslike tööde planeerimine; Metsa majandamine on metsa uuendamine, kasvatamine, kasutamine ja metsakaitse Raied oetakse vähemalt ühte metsamaal tehtavatest järgmistest töödest: 1) puude ja põõsaste langetamist; 2) langetatud tüvede laasimist; 3) tüvede järkamist; 4) metsamaterjali koondamist ja kokkuvedu. Riigimets on mets, mis kuulub mingi riigi omandisse Jahimaa on jahiuluki vabaks elamiseks sobiv ja jahipidamiseks kasutatav ala. Jahiulukid põder; 2) punahirv; 3) metskits; 4) metssiga Jahipiirkond on suurulukijahi pidamiseks moodustatud ala, mille jahimaa pindala ühes ringpiiris on vähemalt 5000 hektarit. Jahipidamine ehk küttimine on uluki jälitamine, püüdmine, tabamine või surmamine.
(1) Metsa kasvatamiseks on lubatud teha hooldusraiet ning reguleerida metsamulla vee ja toitereziimi. (2) Maaparandussüsteemi projekteerimise, ehitamise ja hoiu korra sätestab maaparandusseadus. (3) Metsa, välja arvatud metsataimlate väetamine otsetoimeliste mineraalväetistega on keelatud. § 28. Raied (1) Raieks käesoleva seaduse tähenduses loetakse vähemalt ühte metsamaal tehtavatest järgmistest töödest: 1) puude ja põõsaste langetamist; 2) langetatud tüvede laasimist; 3) tüvede järkamist; 4) metsamaterjali koondamist ja kokkuvedu. (2) Metsamaterjal on: 1) langetatud puu ja puutüvi; 2) puutüve järkamisel saadud tüveosa. (3) Metsamaterjalina käesoleva seaduse tähenduses ei käsitata kuni kümmet dekoratiivpuud. (4) Lubatud on järgmised raied: 1) uuendusraie, mille hulka kuuluvad lage ja turberaie; 2) hooldusraie, mille hulka kuuluvad valgustusraie kuni 8sentimeetrilise keskmise rinnasdiameetriga puistus,
annaabi.ee 
