Chef) 14. Forte Kõva 14.55 Pastöriseeritud piim, itaaliapärane juust juuretis, meresool 26% (Valio) (1,7%), tardaine kaltsiumkloriid, säilitusaine kanamuna lüsotsüüm, laapferment. 100g toodet sisaldab Energiat 1500 kJ / 360 kcal Valke 33,0 g Rasvu 26,0 g Süsivesikuid 0,0 g 15. Juustukuubikud 8.45 (Piimameister Otto) 16. Juust Atleet Originaal 9.97 Pastöriseeritud piim, (Valio) tardaine
bakterjuuretis sisaldab alati vähemalt kaht tüüpi piimhappebaktereid: laktobatsille streptokokke Jogurt Konsistentsi järgi jagatakse kaheks: joogijogurt söögijogurt Jogurti paksendamiseks kasutatakse modifitseeritud tärklisi või tarrendaineid Maitsestamata ja maitsestatud jogurt Kohupiim Valmistatakse pastöriseeritud piimast või lõssist Piimavalk kalgendatakse kas happemeetodil või happelaabimeetodil piimhappebakterid laapferment CaCl2 Kohupiim Piimavalgudkalgenduvad ja kuumutamisel sadestuvad Kalgendist pressitakse vadak välja Rasvata kohupiim Pasöriseeritud rasvata piim, juuretis 100gr toodet sisaldab keskmiselt Energiat 83 kcal Valke 18.0 % Süsivesikuid 1.5 % Rasvu 0.5 % Tere kohupiim 5% rasvata kohupiim, rõõsk koor. Kohupiimapasta Kreemja konsistentsiga kohupiimapasta saadakse lõssikalgendist, valgu
Mineraalained: Ca, P jt.Mineraalainete vajaduse katteks peaks sööma päevas 100 g juustu. Süsivesikud on vähe, kuna laktoos jääb vadakusse mitte juustumassi. Vett on 40-50%. 100g juustus on 250 - 450 Kcal. Prantsusmaal kasutatakse 15 kg ühe inimese kohta aastas. Olenevalt piima kalgendamise viisist juustud jagunevad järgmistesse rühmadesse: 1. laabijuustud ·kõvad laabijuustud ·pehmed laabijuustud Kalgendamise vahendiks on laapferment, mida saadakse kolme nädala vanuse vasikate maost, mis on kõige parem ferment, töödeldatakse kas pastaks või pulbriks. Naturaalse fermendi asemel kasutatakse ka keemilise teel asetatud aineid. Laapfermenti asemel võib olla pepsiin, mida saadakse lamba maost. 2. hapupiimajuustud-kalgendamiseks kasutatakse piimhapebaktereid, nt sõir. 3. töödeldud juustud-nt Merevaik, võib nimetada ka sulajuustud, valmistatakse kas kõvadest
Mineraalained: Ca, P jt.Mineraalainete vajaduse katteks peaks sööma päevas 100 g juustu. Süsivesikud on vähe, kuna laktoos jääb vadakusse mitte juustumassi. Vett on 40-50%. 100g juustus on 250 - 450 Kcal. Prantsusmaal kasutatakse 15 kg ühe inimese kohta aastas. Olenevalt piima kalgendamise viisist juustud jagunevad järgmistesse rühmadesse: 1. laabijuustud ·kõvad laabijuustud ·pehmed laabijuustud Kalgendamise vahendiks on laapferment, mida saadakse kolme nädala vanuse vasikate maost, mis on kõige parem ferment, töödeldatakse kas pastaks või pulbriks. Naturaalse fermendi asemel kasutatakse ka keemilise teel asetatud aineid. Laapfermenti asemel võib olla pepsiin, mida saadakse lamba maost. 2. hapupiimajuustud-kalgendamiseks kasutatakse piimhapebaktereid, nt sõir. 3. töödeldud juustud-nt Merevaik, võib nimetada ka sulajuustud, valmistatakse kas kõvadest
Pastöriseerimine mõjutab juustude valmimist ja saagist. Mõnikord lisatakse keemilise ühendeid nt kaltsiumkloriid, mis parandab piima kvaliteeti ja vähendab kahjulikke mikroorganisme. 2. Piimasegule lisatakse juuretis ehk piimhappebaktereid, et aktiviseerida kalgendumist, kujundada juustustruktuuri, maitset, lõhna, aukude tihedust, hävitada kahjulikke mikroorganisme. Juuretis tagab juustu kvaliteedi. 3. Ettevalmistatud juustupiimale lisatakse laapferment, mille toimel piim kalgendub (30ml laapi saja grammi piima kohta). Laabilahus valatakse peene joana juustupannile, seejuures segatakse ja soojendatakse 30ºC ja 30 minuti pärast tekib kalgend ning eraldub vadak. Kalgend lõigatakse spetsiaalsete lõikuritega väikemateks ja suuremateks teradeks (läbimõõt 3-5 mm), nii tekib juustumass ehk teraline kohupiim. 4. Et vadak paremini eralduks, soojendatakse juustumass 50ºC-ni ja kerge
Maos võib olla toit kuni 10 tundi. Mao sisetemperatuur on 40 oC. Happeline keskkond. Mao limaskesta sekretoorsed elemedid: 1) Epiteelkihi pindmine osa – lima eritus. Limal on kaitsefunktsioon, et mao sein ei kahjustuks 2) Mao põhimiku pearakud – maomahla eritus. Toidu töötlemine. 3) Mao põhimiku katterakud –soolhappe eritus. Aktiviseerib rasvu lõhustavaid aineid. Hävitab baktereid, mis kutsuvad esile toidu riknemist. Maomahla koostis: 1) Pepsiin – lõhustab valke 2) Kümosiin e. laapferment – põhjustab piima kalgerdumist. Vananedes võib väheneda ja seetõttu tuleks tarbida vähem rõõska piima. 3) Mao lipaas – teostab rasvade lõhustumist. Maomahla sekretsiooni faasid: 1) Reflektoorne faas – “isumahl”. Algab enne toidu makku sattumist, kui näeme/tunneme toitu. Mida rohkem eritatakse, seda kiirem seedeprotsess. (toit peaks olema hea väljanägemise, lõhna ja maitsega) 2) Keemiline faas. Kui toit juba maos on. Jätkub maomahla eritumine. Toit peaks
- Mao põhimiku katterakud soolhappe eritus (tähtsus: soolhape hoiab ära roiskumis- protsessid maos maos on 40oC sooja, toit on seal kaua, toit hakkaks muidu riknema); soolhape muudab rasvu lõhustavad fermendid aktiivseks). Inimesel tekib ööpäevas 1,5-2 liitrit maomahla. Maomahl sisaldab fermente, soolhapet ja lima. Maomahl on happelise reaktsiooniga, tema pH kõigub vahemikus 1,5-2,5. Maomahla koostis: pepsiin (lõhustab valke); kümosiin e. laapferment (väga oluline piima seedimisel, põhjustab piima kalgerdumist e. hapendumist <- kergem lõhustada); mao lipaas (teostab rasvade lõhustamist, aktiivseks muudab soolhape). Mao talitlus sõltub organismi sattunud toidu koostisest ja hulgast. Lihas olevad ekstraktiivained on maonäärmete kõige tugevam ärritaja. Sellepärast kasvab liha söömisel mahlanõristus maksimaalseni juba seedimise esimestel tundidel. Imendudes verre, stimuleerivad liha
annaabi.ee 
