selgroogsete (lõuatute) kivistisi. Taimedest olid esindatud merevetikad ja veepiiril algelised maismaataimed. Tõenäoliselt olid ka meie kukersiidi orgaanilise aine allikaks mikroskoopilised sinivetikad. Hilis-Ordoviitsiumi toimus suur organismide väljasuremine, mille käigus kadus 60% perekondadest. 3) Silur (440- 417 miljonit aastat tagasi) Siluri ajastul põrkasid kokku Laurentia (Põhja-Ameerika) ja Baltika (Põhja-Euroopa) manner. See oli tähtsaim laamtektooniline sündmus Kesk-Paleosoikumis - selle tulemusena tekkis Kaledoonia mäestik Euroopas ja Akaadia mäestik Appalachi regioonis Ameeriakas.Loomastikus valdasid selgrootud mereorganismid. Siluri taimestiku moodustasid peamiselt merevetikad, taimede üleminek maismaale oli väga vaevaline. Esimesed algelised soontaimed on leitud Hilis-Silurist. Selgroogseist elas rohkesti algelisi kalalaadseid lõuatuid ja kõhrkalu. 4) Devon (417- 354 miljonit aastat tagasi)
Kukruse lade, Rakvere lade / Fossiilsed rohevetikad , Jõhvi alamlade Silur Kliima stabiliseerumine Lõunapoolkera liustike sulamine, maailmamere taseme tõus Korallrifide tekkimine soojades meredes Mereliste selgrootute areng, primitiivsed kalad Maismaa soontaimed /millel on juur, vars, leht/ Kirbla astang ja Salevere Salumägi klindiastangud Lääne-Eestis Laurentia (Põhja-Ameerika) ja Baltika (Põhja-Euroopa) mandrite kokkupõrkumine oli tähtsaim laamtektooniline sündmus Siluris - selle tulemusena tekkis Kaledoonia mäestik Euroopas ja Akaadia mäestik Appalachi regioonis Ameerikas. Primitiivsed kalad /lõuatud kalad, Saaremaa, Rootsiküla lade / Devon Maismaa taimestiku kiire areng /sõnajalad, puud, metsade kujunemine / Kontinentaalse kliima valitsemine Maismaa asustasid uued eluvormid:hulkjalgsed, putukad ja primitiivsed kahepaiksed Liiva ja savi setete rohkus Eostaimede metsad Putukate areng
Kasvuhooneefekt nõrgenes. Analoogilise kombinatsiooni kordumine võimatu. Juhatas sisse uue trendi atmosfääri arengus. See pakub vaid teoreetilist huvi. Hoopis enam huvitutakse cryogeni jäätumisest. See on geokronoloogiline termin. See on uus ladestu (1990. aastate lõpus kasutusele võetud), eelviimane enne kambriumit. 0,85-0,59 milj aastat tagasi. Hapniku oli 3-10 protsenti. Vetikad tarbisid hoolega co2 ja suurendasid o2 atmosfääris. 850 milj aastat tagasi algas kõrge laamtektooniline aktiivsus. Moodustus ulatuslikult ookeanilist maakoort. Suur hüdrotermaane aktiivsus (kerge strontsium), destabiliseeris c tsükli ja kutsus esile c kiire ladestumise. Mitte vähem kui 4 kiiret jäätumist vähem kui 200 milj aasta jooksul. Tuntumad sturti (750-725) ja varangeri (610-590 milj) jäätumised. Need on näivalt ülisuurte ulatusega. Tulemused: esimesed hulkraksed peatselt pärast jäätumise lõppu, aitas orgaanilise maailma arenemisele kaasa.
Teiselt poolt on mõnedel sammalloomadel teatav väline sarnasus kõrgemate taimedega ja ka vetikatega, sellest siis ka kogu hõimkonna nimetus. Lõuatud (Agnatha) on primitiivsed selgroogsed, kelle põhitunnuseks on lõualuude puudumine ja kõhrest luustik. Lõuatute kehakuju oli lihtne - tilga, värtna või ketta taoline. Uimedest oli olemas vaid suur sabauim. Silur Siluri ajastul põrkasid kokku Laurentia (Põhja-Ameerika) ja Baltika (Põhja-Euroopa) manner. See oli tähtsaim laamtektooniline sündmus Kesk-Paleosoikumis - selle tulemusena tekkis Kaledoonia mäestik Euroopas ja Akaadia mäestik Appalachi regioonis Ameeriakas. Kliima stabiliseerus Siluris, lõunapoolusel sulasid Gondwana mandriliustikud põhjustades olulise meretaseme tõusu. Ekvatoriaalses piirkonnas oli kliima päikseline ja soe, seal moodustusid ulatuslikud rifid. Loomastikus valdasid selgrootud mereorganismid, madalmeres oli rohkesti stromatopoore,
Ida-Euroopa platvormi loodeosas moodustusid suured fosforiidimaardlad (I. Arold, 1987) 2.3 Silur Silur on pärinud oma nime muistsetelt Walesi elanikelt siluritelt (I. Arold, 1987). Silur oli Paleosoikumi kolmas ajastu; algas 440 miljonit aastat tagasi ja lõppes 417 miljonit aastat tagasi; järgnes Ordoviitsiumile ja eelnes Devonile. Siluri ajastul põrkasid kokku Laurentia (Põhja-Ameerika) ja Baltika (Põhja-Euroopa) manner. See oli tähtsaim laamtektooniline sündmus Kesk-Paleosoikumis - selle tulemusena tekkis Kaledoonia mäestik Euroopas ja Akaadia mäestik Appalachi regioonis Ameeriakas. Kliima stabiliseerus Siluris, lõunapoolusel sulasid Gondwana mandriliustikud põhjustades olulise meretaseme tõusu. Ekvatoriaalses piirkonnas oli kliima päikseline ja soe, seal moodustusid ulatuslikud rifid (http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/silur.html). Joonis 5. Kesk-silur
me üles leiame . Jätkumise aeg: kui palju praegu varad on maailmas, vaatame kui palju kaevandatakse aastas, jagame need omavahel läbi ja siis ütleme üht või teist maavara jätkub nii palju aastaks. See on vale , kuna on neli peamist põhjust, mis tõstavad jätkumise aega. Põhjused: 1. Otsitakse ja leitakse uusi maardlaid. 2. võetakse kasutusele madlama sisaldusega varud. 3. organiseeritakse taaskasutus. 4. leitakse asendusmaterjalid. 44. Magmaliste maardlate tekke laamtektooniline loogika miks Eestis pole kulda? Mardla tekke on seootud laamtektooniliste protsessidega. Ühe laama sukeldumise teise laama alla, ülesulamise tsooni tekkega , mille kaudu materjal kandub ülespoole ja ongi sellistes kontsentratsiionides, millised me võime võtta. Loogika: Kuskil geoloogilises ajaloos kõik kontinendid tegelikult moodustasid hiigel suure mandri. Võime välja eraldada tsoonid või vööd kus toimunud subduktsiooni nähtused. Kui vaadata Lõuna
Meeldetuletuseks....erinevat tüüpi seismilised lained seismograafini alati kindlas järjekorras 1) P lained, 2) Slained, 3) pinnalained Maavärinate paiknemine nende mõõtmine ning asukoha määramine. Maavärinate esinevad piiratud alal s.t. suurem osa maavärinate koldeid on maailmakaardil kontsentreerunud samadesse piirkondadesse. See asjaolu jäi enne laamtektoonika hüpoteesi mõistatuslikuks saladuseks.... Laamtektooniline kontseptsioon pani paika nii maavärinate esinemiste kohtade korrapärasuse ning seletas lisaks ära miks teatavates kohtades esinevad madala ja teistes kohtades süvafookuselised maavärinad: Maavärinad on koondunud Maa litosfäärilaamade kokkupuute e. piirialadele. Sellest johtuvalt esinevad maavärinate kolded: 1) lahknevate laamade piiridel ookeani keskahelikes ja kontinentaalsetes riftivööndites (Ida Aafrika)
Tekkinud kas planeedi moodustumisel või geoloogilise arengu käigus(maakoor). Astenosfäär seismiliste lainete alanenud kiirusega liikumise piirkond (osaliselt ülessulanud 2-30%), plastiline vahevöö osa maakoore all. Astenosfäärne vedelik on basaltne magma. Kiviainese dünaamika 2 käsitlust. Maa suurte geostruktuuride liikumise e tektoonilise liikumise tõlgendamise alusel eristatakse 2 erinevat geoloogilist maailmapilti. Klassikaline e fiksistlik ja laamtektooniline e mobilistlik. Mobilism on tänapäeval üldtunnustatud. Isostaasia maakoore plokkide vertikaalne liikumine gravitatsioonilise tasakaalu suunas. Osa maad erodeerub kergemaks ja kerkib üles, teine osa vajub kõrval alla. Diapirism plastiliste ainemasside vertikaalne liikumine. Sooladiapirism e soolatektoonika - paksu setetekihi (üle 5-6 km) alla mattudes hakkavad väiksema tihedusega(-10-15%) ja vähem
annaabi.ee 
