Tõde ja õigus III A.H.Tammsaare 2014 Tegelased • Indrek • Kristi • Proua Kuusik • Viljasoo • Bõstrõi • Emand lohk ja isand lohk Tegevustik • Teos kirjeldab 1905.a sündmusi • Indreku ja Kristi osavõtt koosolekutel • Mäss- põletamine ja laamendamine • Verevalamine, Kristi haav, Bõstrõi surm • Rõõmusõnum • Matused • Kristi isa hoiatus • Sõdur Timofei • Rahaprobleem • Kiri ema haigusest • Ülemaaline kongress • Indrek koju • Ema pihtimus • Linna tagasi • Kristi enesetapp • Isa ja Ants soldatite käes • Isa kõne • Indrek andis emale rohtu nii palju, et enam polnudki vaja. Probleemistik ja ideestik • Mässust tingitud rahulolematus, usaldamatus jne ehk ühiskonna mõju inimesele on suur
Kas siis tuleb lapsele see ainult sõnadega selgeks teha? Minu poolt oleks vastuseks ei, sest kõik lapsed ei pruugi kuulata ning sa ei tea kakunagi, et kas ta võib midagi sarnast veel kord lähimal ajal uuesti teha. Siis tulebki võtta käsile füüsiline karistus. Jaan Sild Lapsed, keda on kasvatatud sõnadega, ei pruugi tulla nendest häid lapsi, sest nad ei ole karistada saanud valesti tehtud asjade eest (valesti tehtud asjade all pean silmas lõhkumine, laamendamine ja muu selline). Kui lapsi kasvatada ainult sõnadega, siis on see sama hea kui last üldse mitte kasvatada, sest laps ei pruugi alati kõike kuulata, mida vanemad räägivad ning võivad teha samuti ka öeldule vastupidist. Vanemal ajal oli füüsiliseks karistuseks karistamine vitsaga. Muidugi oli ka olemas palju karmimaid viise kuidas karistada (näiteks lüüa pead vastu pliidi rauda), aga need karmina meetodid on minu arvates juba liiga karmid
Kui lapsepõlvekasvatus on olnud kõikelubav või kui lapsega pole tegeletud, siis jäävad tal piirid välja arenemata. Ta vajab neid piire sama palju kui õhku. Sellist lapse elutunnetuslikku vaakumit toidab headusest vohav vabakasvatus. Hiljemalt teismelisena, murdeeas, hakkab ta piire jõuliselt otsima ja kompama. Seda siis juba väljaspool oma kodu: koolis, tänaval, baarides jne. Alkohol, narkootikumid, möllud, joomingud, laamendamine, lõhkumine jne. Kui ta ikka piire ei leia mida tohib, mida mitte - siis hakkab ta vägivallatsema teiste omasuguste ja eelkõige endast nõrgemate kallal. Inimeste, asjade, loomade, looduse kallal. Siit lähtuvad vägivald, nõrgemate mõnitamine ja alandamine, endale allutamine, toorutsemine jm. piiride mittetunnetamisest tulenevad negatiivsed nähtused. Noored lähtuvalt kõik selle eesmärgi nimel, et leida piire
saab olla vaid arenematute olevuste sõge viha "demokraatlike väärtuste" vastu; ja "terrorismiks" tuleb iga konflikti sümptom nimetada võimalikult ruttu, et keegi ei jõuaks hakata arutama, kust see õieti tuleb. Ja kas ei ole mõnelgi juhul jäetud mõistlikult toimimata palju varem? Kas ehk pole ohtude ärahoidmiseks palju kindlamaid ja efektiivsemaid võimalusi kui mustvalge propaganda, vaenlaste otsimine ja sõjalise ülekaaluga laamendamine? Praegu põhineb kogu ideoloogiline vastandamisvõte ühel lihtsal väljaütlemata eeldusel: iga muslim on potentsiaalne terrorist. Kui see otse välja öeldaks, saaks muidugi igaüks hõlpsasti aru, et see on vale. Aga kui seda välja ei öelda, siis ei saa enamik vaatajaid-kuulajaid tõepoolest aru, kui vale see tegelikult on. Bin Laden on ju islami usku? Ja snaiper, palestiinlased ja tshetsheenid olid ka? Ometi piisab kas või põgusast sissevaatest araabia
Toimub jooming. Veetakse kihla, kas Dolohhov suudab juua ära pudeli rummi istudes aknalaual ilma kinni hoidmata (õnnestub). VI-XIV Moskvas Rostovite majas tähistatakse Ema ja tütre Natalja nimepäeva. Krahv kutsub kõiki sõbralikult lõunale. Ema on juba külaliste vastuvõtmisest väsinud. Siiski võtab ta vastu viimase külalise, kellega räägitakse viimase aja kuuldustest: krahv Bzuhhovi raske haigus ja tema vallaspoja Pierre laamendamine Peterburis, kust viimane selle eest välja saadeti. Toas tekib piinlik vaikus ja äkki tormavad tuppa mänguhoos maja lapsed ja noorukid. See murrab piinliku vaikuse ja külalised kiidavad lapsi. Peale külaliste lahkumist räägib krahvinna oma lapsepõlvesõbra Anna Mihhailovnaga. Anna Mihhailovna kurdab oma rasket elu. Ta räägib, et vürst Vassili lubas aidata tema poega Borissi kaardiväkke viia. Samas pole tal raha, et pojale mundrit osta. Ta loodab saada toetust surevalt
mingile positsioonile, kas ühele või teisele poole rindejoont. Konflikti eskaleerudes sisuline küsimus taandub, ning oluliseks saab see, kes kellega suhtleb või kes kellega ühte hoiab. See kõik tähendab väga suurt survet suhetele. Hävineb normaalne suhtluskeskkond ning inimesed hakkavad grupist lahkuma. 4. osalejate reaktsioonid ja siseelu muutuvad üha emotsionaalsemaks. Tunnetele antakse vaba voli, algab karjumine, räuskamine ja laamendamine. Kõige sagedasem emotsioon on viha. 5. põhiküsimus muutub üha isiklikumaks. Alguses ei saa nõustuda teiste inimeste seisukohtadega, siis hakkab tunduma, et tegemist on valede seisukohtadega ning edasi tuleb tõdemus, et teine osapool ei ole sisuliselt pädev. Asi päädib teise poole vaimse tervise kahtluse alla seadmisega. 22
annaabi.ee 
