1. Akrobaat, varietee, grammofon, borš, garantiin, palett, grandioossed, sõudsid, pletruus, abiturient, ballett, peatselt, Brasiilia, kanister, terrass, puhvet, stipendium, traagiline, boheemlane, taburet. 2. Raudtee-äärne lepa võsa, sealtpoolt, rohkesti herilase pesi, häälte ja kapjade kõmin, küüni taoline ehitis, 60 kilomeetrise matkaraja lõpp oli Tammasaare nimelises kultuurimajas, päevitamiskoht, kahe järve vaheline, Võrtsjärve äärne laagriplats, Tiit Piibelehe nimeline romaani võistlus, vareseparved, männimetsa kohal sirutus Kõpu majakatorn, U- kujuline kurv, saksa- ja vene keelne. 3. kaheksandas – kaheksandatesse Ojadesse- ojja Paesele- paestele Laant- laani Ristmikul- ristmikel Asfaldil- asfaltidel Vaeseid- vaese Käte- käsi Kumbadessegi- kummaski Gümnaasiumidele- gümnaasiumile 4. Nooruk kõndis, sigaret hambusja müts peas, vaiksel kõrvaltänaval. Ei tohi rääkida isale, kes saab kurjaks ega emale,
Soomaa mitmekesine loodus, omapärane rippsilla ja ühepuulootsiku kultuur ning viis aastaaega on muutnud selle paiga populaarseks. Soomaa Külastuskeskuses Kõrtsi- Tõramaal on avatud ekspositsioon ja tutvustavad arvutiprogrammid külalistele, samast saab informatsiooni õpperadade, piknikupaikade, vaatetornide, matkaonnide jms kohta. Populaarsemad neist on Ruunaraipe Luited, Kopra rada, Riisa raba rada, Mulgi heinamaa, Oksa kompleks, Läti vaatetorn, Meiekose õpperada ja laagriplats, Ingatsi rada ja vaatetorn, rippsillad, Karuskose Matkakeskus, Saarisoo Kanuukeskus Kasutatud allikad · http://www.suure-jaani.ee/vaatamist.html · http://www.suure-jaani.ee/linn/mat/kapid_97_av/ · http://www.suure-jaani.ee/
aastal puutumata rabade, liigirikaste luhtade, puisniitude ja eripalgeliste metsade kaitseks. Soomaa mitmekesine loodus, omapärane rippsilla ja ühepuulootsiku kultuur ning viis aastaaega on muutnud selle paiga populaarseks. Soomaa külastuskeskuses Kõrtsi- Tõramaal on avatud ekspositsioon ja tutvustavad arvutiprogrammid külalistele. Populaarsemad neist on Ruunaraipe Luited, Kopra rada, Riisa raba rada, Mulgi heinamaa, Oksa kompleks, Läti vaatetorn, Meiekose õpperada ja laagriplats, Ingatsi rada ja vaatetorn, rippsillad. SOONTAGAN MAALINN Avaste soo saarel asuv 7-8. saj rajatud Soontagana maalinn oli muistsete läänlaste üks tuntumaid kindlustusi. See oli ringvall-linnus suurusega 50 x 100 m, mis ulatus muust saarest 6-7 m kõrgemale. Linnusesse viinud väga salajane veealune tee läbi soo, mida mööda osanud minna vaid teadjad inimesed. 1226 toimunud viimaste ristimistega võib paiga lugeda saksa ristirüütlitele alistunuks
Eesmärk: Teadvustada mängijaile koostöö ja abiosutamise, ühtlasi aga ka ühtsete kommunikatsioonimeetodite kasutamise vajadust puuetega inimeste elus. Varjatud eesmärgiks on muuta õpilaste suhtumist puuetega inimestesse ning debriifingu (kokkuvõtte) osas arendada õpilaste väljendusoskust. Kirjeldus: Moodustatakse 4-liikmelised rühmad. Rollid jaotatakse alles sündmuskohas. Sündmuskohaks sobib osalejaile tundmatu paik (koridor, sopiline ruum, laagriplats vms). Ohtlikke kohti (nt järsk trepp) tuleks vältida. Vajalikud vahendid: Igale rühmale 1 3 salli või rätikut (olenevalt mängijate distsiplineeritusest), kõrvatropid või -klapid, vajadusel teip. Mingi mitmest osast koosnev ese (nt purk, kaas, vedelik). Asjade kättesaamiseks vajalikud abivahendid (nt ritv, lehter vms). Kirjutusvahend ja märkmik. Rollide loosimiseks nt värvilised paberid (nende hulk peab jagunema võrdselt: kollane, sinine, roheline, valge).
kriketivõistlus, individuaalalana ka korvpalli setamise võistlus. I ja II vahetuses tuli igal rühmal vabavisetevõistlus ja lauatenniseturniir. Vane- pärmitaignast mingi laagriteemaline kook küpse- matele lastele meeldis väga lihtsalt oma lõbuks tada. "Laagriplats kohvilaual" oli ikka tõeline jalgpalli mängida. Lisaks said lapsed proovida kätt meistriteos ja veel kui maitsev! Samuti III vahe- ka meil veel suhteliselt tundmatus speed- tuse pannkoogitordid. Kogesime taas, et laste fan- minton´imängus, mis on sulgpalli ja tennise vahe- taasiatel pole piire pealne mäng.
nad teineteise väärilised. Elagu õnnelikult või õnnetult, minul on see ükspuhas.» Selle karmi mõttega jäi Gabriel rahulikult magama. Umbes kaks tundi võis ta maganud olla, kui vali kära ja püssipaugud teda unest äratasid. Esiotsa arvas ta pulmalisi isekeskis tülitsevat, nagu seda selleaegsetes pulmades sagedasti juhtus, märkas aga varsti, et kära mitte mõisast, vaid laagri-platsilt tõusis. Mõisa akende taga olid tuled kustunud, seal valitses täieline vaikus. Laagriplats oli aiast mõisahoone läbi lahutatud, sellepärast ei võinud Gabriel näha, mis seal sündis. Ta tõusis üles ja kuulatas. Kära kasvas ühtepuhku suuremaks, püssipaukude vahel oli nüüd ka raua kõlinat selgesti kuulda. Korraga tungis vali hädakisa Gabrieli kõrvu: «Põgenege, põgenege! Venelased laagris!» Nüüd oli asi selge. Venelased Paides olid kuidagiviisi Kuimetsas peetavast pidust haisu saanud ja mõisameeste joovastust käsuga tarvitades öö ajal laagri kallale kippunud.
annaabi.ee 
