meeskond olid külmunud, kurnatud, pettunud ja nad kannatasid skorbuudi all, mille nad olid saanud esimeselt reisilt. 17.veebruaril, üks meeskonnaliige, meremees Edgar Evan suri. Teised ekspeditsiooni liikmed olid valmis surema, 11.märtsil 1912. aastal seadsid nad üles oma viimase laagri, mis asus ainult 11 miili kaugusel hoidlast, kus nad oleksid saanud toiduvarusid ja muud vajalikku. Märatsev lumetorm takistas neil jõudmast hoidlasse ja järelejäänud meeskonnaliikmed surid selles laagripaigas. Nende surnukehad leiti päästeoperatsiooni käigus 12.novembril 1912.aastal. James Cook Ta elas aastatel 17281779 ja oli Inglise meresõitja. James Cook juhtis kolme ümbermaailmareisi. Parklaeval "Endeavour"17681771a. saadi teada, et UusMeremaa pole tegelikult manner, ning avastati Suur Vallrahu ja Austraalia idarannik. 17721775 purjetasid Cooki laevad "Resolution" ja "Adventure" Lõunamandri otsingul esimestena ümber maailma läänest itta, avastati Uus
korda. Gn 12:4 jääb mulje, et ta läheb ainult Lotiga. Gn 12:5 aga Loti, Saarai ja kogu oma varandusega.Tundub, et esimene 12:4 on lisatud ainult Aabrami vanuse teada andmiseks. Loo tähtsaim osa on kui Jehoova ennast uuesti ilmutab ja kinnitab, et Aabram on jõudnud just sellele maale mille ta temale ja ta järglastele annab. See oleks nagu sissejuhatuseks hilisemateks (Moosesega seotud) sündmusteks. On arusaadav miks Aabram Jehoova ilmutuse kohta altari ehitab. Miks ta teises laagripaigas ehitab ja Jehoovat appi hüüab jääb selgusetuks.
meetri paksuste liivakihtide all õhukest huumuseriba, mis sisaldas loomaluid. Järgnenud arheoloogilistel kaevamistel uuriti läbi üle 1100m2 suurune ala. Avastati mõningaid tuleasemeid ja maasse löödud teritatud vaiade otsi, mis võivad pärineda toonastest elamustest. Asulakohalt leitud orgaaniliste materjalide, nagu puusöe, loomaluude ja taimejäänuste vanusemäärangute järgi elati selles jõe kaldal paiknenud laagripaigas umbes 9000-8550 aastat e.Kr. Eestlased hakkasid ennast eestlasteks kutsuma alles ülemöödunud sajandil. Keskajal ja hiljemgi nimetasid eestlased end lihtsalt maarahvaks. Enne XIII sajandit käibel olnud nimetraditsioonist pole aga midagi teada. Nimi Eesti on laenatud muistsetelt skandinaavlastelt. Nii kutsusid nad algul kõiki rahvaid, kes elasid neist ida pool. Lõunanaabrite lätlaste keeles oleme me igaunid. See nimetus tuli muistse Ugandi
Eesti vanimad seni teadaolevad inimasustuse jäljed on leitud Sindi lähedalt Pullist. Sealt leiti mõningaid tuleasemeid ja maasse löödud teritatud vaiade otsi, mis võivad pärineda toonastest elamutest. Kultuurkiht oli vaid 5-15 cm paksune. Leidudeks tulekivist valmistatud väikeesemed: - Kõõvitsad - Noad - Uuritsad - Nooleotsad - Kivitööjäägid Aulakohast leitud orgaaniliste materjalide vanusemäärangute järgi elati selles laagripaigas umbes 9000-8550 aastat eKr. Arvatavasti oli Pulli hooajaline peatuspaik. Tõenäoliselt elati seal suviti, püüti kala koha ja latikat. Leitud loomaluude järgi peeti seal ka jahti, peamiselt põhjapõtradele ja kobrastele, vähem kütiti karusid, metssigu hunte, hirvi, nugiseid. Pulli asukate kaaslasteks olid juba esimese koduloomad koerad. Mesoliitikumi aegsed asustused paiknesid muistsete veekogude ääres. Alguses jõgede, järvede kaldad, hiljem ka mererand
Tartu Ülikooli Pärnu kolledz 2 Sotsioloogia alused Liina Käär Korilus 20-60 inimeselistes rühmades inimesed elatusid sellest, toidu hankimine, korjates seda säilitamiseks valmiskujul. Jahindusühiskond oli prganiseeritud mitmest perest koosnevasse hõimudesse, naised korjasid ainult oma pere rahvale, jahisaak aga jagati kõigi laagripaigas olijatele. Karjakasvatamine lisandus loomatalitus ja kasvatus, aiandusega käis kaasas taimede tundmaõppimine, maaharimine ja saagikogumine. Asumid suuremad. Kasvas tegevusalade hulk ja mitmekesisus, naaberkultuurist laenati või leiutati uusi oskusi, punumine, pottsepatöö, kudumine. Maaharimine kaasnes kündmine ja niisutamine, kindlamad toiduvarud.kaubavahetuse areng teistesse ühiskondadesse. 21
geograafilise asukoha (põhjamaade ühiskonnad jms) või tootmisviiside (korilus-, agraar jms) alusel. Primitiivne või tsiviliseerimata ühiskond. Korilus 20-60 inimeselistes rühmades inimesed elatusid sellest, toidu hankimine, korjates seda säilitamiseks valmiskujul. Jahindusühiskond oli prganiseeritud mitmest perest koosnevasse hõimudesse, naised korjasid ainult oma pere rahvale, jahisaak aga jagati kõigi laagripaigas olijatele. Karjakasvatamine lisandus loomatalitus ja kasvatus, aiandusega käis kaasas taimede tundmaõppimine, maaharimine ja saagikogumine. Asumid suuremad. Kasvas tegevusalade hulk ja mitmekesisus, naaberkultuurist laenati või leiutati uusi oskusi, punumine, pottsepatöö, kudumine. Maaharimine kaasnes kündmine ja niisutamine, kindlamad toiduvarud.kaubavahetuse areng teistesse ühiskondadesse. ÜHISKONDI ON VÕIMALIK KLASSIFITSEERIDA RELIGIOONI,
Itimanguerk oli mees (küti nimi), kes mäletas vintpüssieelsest ajast, tema käes oli otsustuspunkt, mida võib filmida ja näidata. Tuli ära korjata kõik esemed, mis võisid reeta tegelikku ajastut (konservid, metallpannid jne). Ta otsustas kõik; oli ka kogukonnas autoriteetne inimene; kuhu laager rajatakse, mida tehakse jne. Eskimod mängisid iseennast 40 (seda elu) aastat varem. Filmitud materjalist tehti 21 pooletunnist filmi, iga film kirjeldas konkreetses laagripaigas toimuvat, oli pikk ja põhjalik. Visuaalsele pildile lisati looduslik heli, samas ei lisatud kommentaari, mis ekraanil toimub ja ei tõlgitud subtiitritena eskimote omavahelist juttu. Sihtgrupp oli 9-10 aastased. Eesmärk oli lasta neil ise vaadelda, mis toimub ja tulla mingite küsimuste peale ja koos õpetajatega välja selgitada (kellel olid juhendmaterjalid), mis seal siis tegelikult toimus. Filmis keskenduti peamiselt materiaalsele kultuurile, mida
annaabi.ee 
