Tüvi on sõna kõige tähtsama osa, mis jääb järgi peale tunnuse ja lõpu eraldamist. Käändsõna tunnus näitab, kas sõna on ainsuses või mitmuses. Ainsusel tähistus puudub, mitmusel on d, -de, -te Käändsõna lõpp näitab, mis käändes sõna on, tähistuseks on käände lõpud. Käändsõna lõpus võib esineda ka rõhuliide gi/-ki. NT:Võluri|te|ga, ranna|ni, kaunitari|lt|ki Laadivaheldus Laadivahelduses muutub sõna erivormides häälikute koosseis. Laadivaheldusele alluvad vaid teatud tähed. · B-võib kaduda või asenduda v-ga. NT:leib->leiva, luba->loa · D-võib kaduda või asenduda teise häälikuga. NT:madu->mao, põld ->põllu · S- võib kaduda või asenduda. NT:käsi->käe,vesi ->vee · A- võib kaduda.NT:vaher->vahtra,tahta ->tahan · G- võib kaduda või asenduda. NT:kurg->kure,põlata ->põlgan · K- võib kaduda või asenduda. NT:sääsk->sääse Vältevaheldus · Eesti keeles on I, II ja III välde
Tüvi on sõna kõige tähtsama osa, mis jääb järgi peale tunnuse ja lõpu eraldamist. Käändsõna tunnus näitab, kas sõna on ainsuses või mitmuses. Ainsusel tähistus puudub, mitmusel on d, -de, -te Käändsõna lõpp näitab, mis käändes sõna on, tähistuseks on käände lõpud. Käändsõna lõpus võib esineda ka rõhuliide gi/-ki. NT:Võluri|te|ga, ranna|ni, kaunitari|lt|ki Laadivaheldus Laadivahelduses muutub sõna erivormides häälikute koosseis. Laadivaheldusele alluvad vaid teatud tähed. · B-võib kaduda või asenduda v-ga. NT:leib->leiva, luba->loa · D-võib kaduda või asenduda teise häälikuga. NT:madu->mao, põld ->põllu · S- võib kaduda või asenduda. NT:käsi->käe,vesi ->vee · A- võib kaduda.NT:vaher->vahtra,tahta ->tahan · G- võib kaduda või asenduda. NT:kurg->kure,põlata ->põlgan · K- võib kaduda või asenduda. NT:sääsk->sääse Vältevaheldus · Eesti keeles on I, II ja III välde
11. Sisekadu eesti keele ajaloos. Sünkoop e sisekadu: üldkeeletead. igasugune häälikukadu sõna keskel; eesti keeleteaduses vokaalikadu sõna keskelt kindlatel tingimustel: kadus 2. silbi vokaal, kui 1. silp oli pikk ning sõna oli vähemalt kolmesilbiline (13.-15. saj): * laulamaan >> laulma; * kantanut >> kandnud Konsonandikaod sõna sees – eesti keeles on kadunud klusiilide spirandilised vasted nõrgas astmes, see aluseks laadivaheldusele: Tüveline AV: *tupa : tuban (G) > *tua > toa; *käte : käden >> käe; *teko : tegon >> teo. Sufiksiline AV: järgsilpides *selkätä >* selkädä > *selkää >> selga; *selkähän >* selkään >> selga; *lampahan >> lamba. 12. Uute häälikute teke eesti keelde. Epentees – uus häälik tekib sõna keskele (a) võõras konsonantühendis lisakonsonandi teke algsete konsonantide vahele: 5
astmes, ja tugevneva astmevaheldusega, kui ainsuse omastav tugevas astmes. Verbide puhul on otsustamisel aluseks oleviku ainsuse 1. pöörde vorm – kui see on nõrgas astmes, siis nõrgenev AV, kui tugevas, siis tugevnev AV. 24. Laadivaheldus. Laadivaheldus on astmevahelduse liik, kus teise silbi alguse klusiil või s on osas sõna vormides (nõrga astme vormides) kas kadunud, assimileerunud või asendunud poolvokaaliga (j, w). Laadivaheldusele alluvad: b, d, g, k, t, s. 1) kadu: klusiil või s kaob, nt rida : rea, luba : loa, vesi : vee, sulgema : sulen (sulgen); 2) asendumine homorgaanse häälikuga, nt tõbi : tõve, sadada : sajab; 3) assimilatsioon, nt kuld : kulla, tõmmata : tõmban, kand : kanna (sarnastumine). 1) b:v kõige tüüpilisem (asendumine homorgaanse häälikuga) lühikese vokaali järel, nt tõbi : tõve; pika vokaali järel, nt tiib : tiiva;
nõrgas astmes, ja tugevneva astmevaheldusega, kui ainsuse omastav tugevas astmes. Verbide puhul on otsustamisel aluseks oleviku ainsuse 1. pöörde vorm kui see on nõrgas astmes, siis nõrgenev AV, kui tugevas, siis tugevnev AV. 31. Laadivaheldus - astmevahelduse liik, kus teise silbi alguse klusiil või s on osas sõna vormides (nõrga astme vormides) kas kadunud, assimileerunud või asendunud poolvokaaliga. Laadivaheldusele alluvad: b, d, g, k, t, s. 1) kadu: klusiil või s kaob, nt rida : rea, luba : loa, vesi : vee, sulgema : sulen (sulgen); 2) asendumine homorgaanse häälikuga, nt tõbi : tõve, sadada : sajab; 3) assimilatsioon, nt kuld : kulla, tõmmata : tõmban, kand : kanna (sarnastumine). 32. Vältevaheldus - - 1) vältemuutus astmemuutus, mille korral muutub ainult sõna välde, st häälduskestus, nt hõõruma : hõõrun, katsuma : katsun; (ka mets, pall);
annaabi.ee 
