keemiliste ainete poolt suunatav, ja mälu on treenitav. MÄLUPROTSESSID ehk KUIDAS MÄLU AJAS TOIMIB?...küsimus viitab kogu süsteemis toimuvatele aktiivsusilmingutele. Kolm põhiprotsessi on: salvestamine e. omandamine /acquisition/ - säilitamine e. meelespidamine /storage; retention/ - meenutamine e. ammutamine /retrieval/ Mälu üldine edukus sõltub kõigi kolme etapi edukusest. SALVESTAMINE (EHK OMANDAMINE) /acquisition/ Faktorid, mis mõjutavad salvestust: 1)Aeg STM kui "laadimisplatvorm" (kui laadung seisab seal küllalt kaua, on tal tõenäosus "lattu" ehk LTMi sattuda; kui vähe aega, ja teda mõttes ei korrata, siis ta kaob e. hääbub (decay), või paigutub ümber (displacement) uue pealetuleva materjali tõttu.Meltoni efekt (kordamise hajutatus tagab parima tulemuse). 2) Känkimine (chunking) ja materjali subjektiivne organiseerimine ning kõrvutamine varasemate teadmistega. Sündmused, mis toimuvad info esitamise
Foto 1. Roomikekskavaator [8] 12 7.1.2. Treileriga sadulauto King GTS 44/3 17,5 MANTIS Masinat kasutatakse roomikekskavaatori transportimiseks ehitusplatsile. Treileriga sadulauto King GTS 44/3 17,5 MANTIS tehnilised andmed [9]: treiler on varustatud vintsiga; maksimaalne kandevõime 29,5 tonni; laadimisplatvorm 9 m; laius 2,50 m (laienditega 2,90 m); laadiskõrgus 90 cm. Foto 2. Treileriga sadulauto [9] 13 7.1.3. Kallurauto Meiller kipper + MB2641 Kallurit kasutatakse kaevatud kasvu- ja mineraalpinnase vedamiseks. Meiller Kipper + MB2641 [10]: kandevõime 27 000 kg; laadimiskõrgus 3,2 m;
teadvustaks! Põhiprotsessid on: meeldejätmine (mällu salvestamine) meelespidamine (mälus säilitamine) meenutamine (mälust ammutamine) unustamine Meeldejätmine ehk salvestamine kodeerimine omandamine ’õppimine’. Meelespidamine ehk säilitamine talletamine. Meenutamine ehk meeldetuletamine reprodutseerimine ammutamine. Mis tagab parema MEELDEJÄTMISE ja miks? - Aeg (lühimälu kui “laadimisplatvorm” (kui laadung seisab seal küllalt kaua, on tal tõenäosus ”lattu” ehk püsimällu sattuda; kui vähe aega, ja teda mõttes ei korrata, siis ta kaob e. hääbub (decay), või paigutub ümber (displacement) uue pealetuleva materjali tõttu.; Kordamine; Materjali organiseerimine (sh känkimine (chunking) e kokkupakkimine); Arusaamine ja kontekst; Töötlussügavus; Mnemotehnilisedvõtted ja tehnikad, muudabivahendid (näiteks aitab paremini meelde jätta:
peaaegu täielikult. Lühimälus säilib info sõnaliselt kodeerituna, vähemalt kuni Baddeley töömälu ideoloogia tekkeni ja tema visuaalruumilise märkmiku ideeni arvati nii. Lühimälu väikese mahu avastajana on tuntuks saanud George Miller (1956). Lühimälus säilitatavate ühikute arvuks sai Miller ,,maagilise arvu" 7 pluss/ miinus 2. Ühe seisukoha järgi on lühimälu vaadeldav kui piiratud mõõtudega laadimisplatvorm, kust infot püsimällu laetakse. Kui platvorm on täis ja ,,vana" infot pole jõutud püsimällu hoiule saata, läheb see vana info kaduma. Töötlustasandite teooria ja Baddeley seisukohtadega integreeritult võiks seda osa mälust nimetada töömäluks, mis on võrreldav piiratud võimetega pakkijaga. Informatsiooni organiseeritusel on suur tähtsus lühimälu mahu määramisel. Info lühimälus võib olla "kängitud". See tähendab, et suurem hulk detailset infot võib olla ,,pakitud"
platvormile. Platvorm tõstetakse hüdraulikaseadmete abil lennuki ukseava läve kõrgusele ja veere- tatakse pöörlevatel rullikutel lennukisse. (Pildid 6.15 ja 6.16) Vankri laadimisplatvorm varustatakse rullikutega, et konteinereid ja aluseid tõhusalt lükata üle platvormi. Vankrid ühendatakse üksteise külge ja sel viisil moodustatud rongi veab suurem puksiirtõstuk. Suuremad puksiirtõstukid on tavaliselt diiselmootoriga, väiksemad on varustatud akudega ja liiguvad elektri jõul.