rahaallikaks oli kaugkaubandus, mille tollimaksudelt teeniti palja, sest väljamüügi kaupu oli palju. Samuti osteti sisse erinevaid kaupu, mida siin maal saadaval polnud, näiteks sool, metall ja tubakas. Nende traditsiooniliste talurahvakaupade kõrval osteti sisse muidugi ka veini, klaasi, paberit ning koloniaalkaupu nagu vürtsid, suhkur kohv, tee. Kuna kaubandus oli nii laialdane nähtus 17. sajandil, olid tavapärased ka nii maal kui linnades korraldatud laadad. Eesti suurimaks laadaks oli Tartus peetav saksa laat, mis kesti iga aasta kolm nädalat ja kus osales kaupmehi ka kaugematest maadest. Teine suur osa linnaelanikest olid käsitöölised, kelle hulgas kehtis 17. sajandil tsunftikord. Tsunftid muutusid eestlaste väljatõrjumisega aina suletumaks, mis aga põhjustas nö tsunftijäneste ehk nurgataguste tööliste juurdetekke. Kui aga töönduse raskuspunkt hakkas koonduma mõistele, tehti algust manufaktuuride rajamisega, näiteks Narvas rajati kose
moodustusidki suured Hansalinnad, mis olid tähtsad kaubanduses, just jõgede ja merede lähedusse. Kuna keskajal aga suuri tehaseid ja manufaktuure ei olnud, veeti peamiselt tooraineid, mida siis inimesed kohapeal ise töötlesid. Hansa Liidul oli oma võimuorgan - hansapäev. Seal kohtusid ja arutasid tähtsamaid küsimusi hansalinnade esindajad. Hansapäeva tähistatakse ka tänapäeval Eesti hansalinnades, kuid selle algne eesmärk- läbirääkimised on muutunud rohkem laadaks ning lõbutegevusteks. Hansa Liidu olulisim kaubandustee oli Novgorod – Tallinn – Lübeck – Hamburg – Brugge – London. Tallinn oli üpris oluline sõlmpunkt kauba vedamisel idast läände mistõttu liikusid Tallinna kaudu läände karusnahad, vaha, mesi ja veidi hõbedat. Venemaale veeti aga soola, riideid, heeringat, vürtse, veini ja metalle. Põhilised Tallinna enda ekspordiartiklid olid paekivi ja teravili. (2) Eriti tulusaks kujunes Tallinnale kauplemine soolaga
Kaubandus varauusajal. Liivi sõda tõi kaasa kohalike kaupmeeste laostumise. Siinne kaubandus koondus peaasjalikult võõramaiste, Põhja-Saksamaa, hiljem ka Inglismaa kaupmeeste kätte. Arenes märgatavalt ka Narva kaubandus. Eestist veeti välja vilja, Venemaalt pärit lina, kanepit ja laevaehituskraami. Sisseveokaubaks oli Hispaania ja Prantsuse sool, metall, soolaheeringad ja tubakas. Oluliseteks kauplemiskohtadeks kujunesid maalaadad, mis toimusid ka linnades. Eesti suurimaks laadaks oli talvine Tartus peetav saksa laat, kus osalesid kaupmehed ka kaugematest maadest. Põhja-Eesti talupojale oli oluline vahetuskaubandus soomlastega, kes vahetasid silke vilja vastu. Kagu-eesti talupojad põletasid salaviina ning viisid seda Venemaale. Kehtis sõbrakaubanduse põhimõte talupoegade jaoks.Kaupmehed koondati gildidesse (Tallinnas Suurgild abielus kaupmehed, Mustpeade gild vallalised kaupmehed), mis oli alguses lihtsalt seltskondlik rühmitus; gildi eesotsas oli oldermann
Aadress: Ringi 35, 80010 PÄRNU Tegevusaeg: 10.10.12 xx.xx.13 Juhendaja: Mari Suurväli Missioon Meie firma missiooniks on pakkuda inimestele võimalust leida kingituseks uudne toode ja näidata, et tavalisest paberist on võimalik luua väga palju erinevaid ning huvitavaid loomi ning esemeid kujutavaid asju. Konkurentsieelised Meie ÕF konkurentsieelis seisneb selles ,et me valmistame unikaalseid tooteid. Meie tootel on piiramatu hulk kujusid ja teemasid seega me saame teha igaks laadaks sobilikud tooted. Turusituatsiooni määratlus Sihtrühm Meie toodete sihtgrupiks on eelkõige Täiskasvanud inimesed, kes otsivad erinevateks tähtpäevadeks ja pühadeks kingitust enda lähedastele ja tuttavatele. Konkurentide analüüs Meie firma kõige otsesemad konkurendid on firmad kes pakuvad meiega sarnaselt tooteid mida müüakse kui kingitusi kindla püha või tähtpäeva jaoks. 1) ÕF ASIKAM ÕF ASIKAM pakub müügiks rinnaroose, mis sobivad kingitusteks.
kauba vahendamiseks ehk kaubaagentideks. Tihti käisid sellised "sõbrad" ka linnas ning olid kaupmehe majas erikülalised. Varauusajal muutus sõbrakaubandus talupoja suhtes ebavõrdsemaks, seostudes ennekõike talupoegade kutsumisega linna, kus neil püüti nahka üle kõrvade tõmmata, neid täis jootes ja kaupu valesti kaaludes. Oluliseks kauplemiskohtadeks kujunesid maalaadad, mis toimusid ka linnades. Eesti suurimaks laadaks oli talvine tartus peetev saksa laat mis kestis kolm nädalat. Käsitöö ajal säilis tsunftikord. Lisaks tsiunftikäsitöölistle tegutsesi ka nurgakäsitöölised. Peale ehitusmaterjalide toodeti maisates seepi, küünlaid, tärklist jm igapäevaeluks vajalikku. 17Sajandil hakati eestis asutama manufaktuure. Woldemar von lauw alustas 1760aastal klaasi valmistamisega. *vanem eestikeelne kirjasõna 17sajandi alguses olid eesti keelsed trükised vaimuliku sisuga. 17-18sajandi Eestis oli
annaabi.ee 
