Tänu selle eiramisele ongi pea kogu Ida-Jeruusalemm betoonprahti ja muid ehitusjääke täis, takistades seal ükskõik millise rahva elamist. Samuti ei ole teise inimese kodu ära võtmine põhjendatud. Kui inimene käib tööl ning teenib oma riiki, siis peaks teda ka austama, mitte tänavale tõstma ning tema esivanemate maa ära võtma. Filmis lähtu põhjal tegin järelduse, et Jeruusalemmas tehakse väga paljudele liiga ning olukord ei paista laabuvat. Jeruusalemmas käib tihe üksteise kohtusse kaebamine ning teiste alavääristamine. Selline seis ei ole enam kaua rahulik ning see võib väga kergelt sõjaks paiskuda. Ka filmis arutleti võimalike lahenduste üle ning peamiseks arvamuseks jäi, et Templimäele tuleks ehitada kolmas mošee, mis rahuldaks kõigi kolme usundi vajadused. Pühapaikade hävitamine tooks kaasa terve rahva viha ning sellega ei ole mitmed sealolijad arvestanud
sooviks töötada. Minu arvates olekski tegelikult äärmiselt oluline just rõhuda osalise tööajaga töökohtade loomisele ja pakkumisele, sest lisaks muule võimaldataks taoliste kohtade kaudu pakkuda esimesi töökogemusi värskelt kooli lõpetanud noortele, tudengitele ja teistele, kes sooviksid väga töötada, kuid ei saaks seda teha täiskoormusel. On suur tõenäosus, et kui taoline noor näeb tööandjaga koostööd laabuvat, tekib nende vahel lojaalsus ning inimene jääb tööandja juurde töötama ka näiteks pärast kooli lõpetamist ja kasu on taas mõlemapoolne. Järgnevalt on oluline see, et töö puhul ei oleks tegemist lihtsalt ,,istutud tundidega", vaid töö oleks võimalikult efektiivne ja tulutoov nii töötajale kui ka tööandjale. Sellise mõttekäigu järgi peaksin vajalikuks, et täpsem tööaeg jääks tööandja ja töötaja
mehed, kes pidavat olema väga kohusetundlikud meremehed (tema käsilased). Nii saigi skvaier kiiresti kokku meeskonna. 12. Jim ja arst läksid Bristolisse. 13. Jim kohtus kokaga tema kõrtsis ning ta avastas, et kokk on väga sõbralik ja tubli mees, seega usaldas ta teda ning tema valitud meeskonda. Ta ei kahelnud koka õigsuses. 14. Meeskond vedas kõik varud laevale ning seati end sõiduks sisse. 15. Kõik töötasid täies hoos ning kõik näis hästi laabuvat. 16. Jim läks enne magamaminekut õunatünni omale õuna tooma, kuid seal oli vaid paar tükki järel. Seega pidi ta ühe kättesaamiseks sinna sisse ronima ning seda ta tegigi. Ta jäi kogemata tünnis magama. 17. Jimi äratas suur müts üks tüse meremees istus tünni otsa. Ta tahtis juba tünnist välja hüpata, kui kuulis kedagi kõnelemas. Ta jäi tünni ning kuulas juttu pealt. John Silver rääkis meestele oma teenistusest kapten Flintiga, kes oli ka aarde saarele
d'Analyse Mathematique etde Physique). 1835. a. hakkas Teaduste Akadeemia avaldama oma iganädalast bülletääni ,,Aruanded (Comtes rendus). Varsti ujutas Cauchy ka selle oma artiklitega üle. Kasvavate trükikulude tõttu püstitas akadeemia reegli, mis kehtib veel praegugi: ükski artikkel ei tohi olla pikem kui neli lehekülge. Cauchy oli sunnitud oma pikemaid töid, nende hulgas ühte 300 leheküljelist arvuteooriaalast uurimust, mujal avaldama. Kõik näis ülihästi laabuvat, kuni 1830. aasta revulutsioon armastatud Charles'i sadulast tõukas. Saatus on enesele vaevalt suuremat vempu lubanud; ta sundis Cauchyd tõusma Monge'i kohalt ja oma kuningale maapakku järgnema. Cauchy ei suutnud keelduda; ta oli Charles'ile truudust vandunud ja oleks oma tõotust ka siis pidanud, kui ta selle oleks andnud kuradile, eeslile. Omast kohast tuleb talle au anda, et ta neljakümneaastasena oli suuteline loobuma kõigest oma kõrgetest ametitest ja vabatahtlikult eksiili minema.
arengus.Novelle loetakse tavaliselt ühtejutti mitte osati nagu romaane. Romaanis võivad põrkuda erinevad ideed, tegelaste vaated elule kardinaalselt lahku minna. Romaan esitab küsimusi ja sisaldab erinevaid tõlgendusvõimalusi. Romaan kujutab elu kui probleemi või mõistatust. Romaan jääb avatuks tulevikule. Tuglas: Popi ja Huhuu. Tegelaste arv piiratud, muutumatu. Teosel kõigest 3 peatükki. On võimalik järjest vähese ajakuluga läbi lugeda. Toimub pinge tõus. Kõik tundub laabuvat ja siis kärgatab pauk ning lugu saab ootamatu lõpu. Kirjandusloo mõiste. Kirjanduslugu kui kirjanduse ajalugu. Kirjanduslugu kui kirjanduse (tekstide kogumi) suhe ajaloosündmustega. Eesti kirjanduse ajalood. Esimesed käsitlused - Tuglas, „Lühike eesti kirjanduslugu“ – 1934; Nõukogude aeg - E. Nirk „Estonian Literature“ – 1970; Pagulus - G. Suits „Eesti kirjanduslugu“, Lund 1953; Taasiseseisvusaeg -Annus, Epner, Järv, Oleks, Süvalep, Velsker „Eesti kirjanduslugu“ -
annaabi.ee 
