Vabakasvatus põhjus miks tänapäeva noored paljudele peavalu valmistavad? Bussis ja tänaval räuskav teismelistekamp. Noorte avalik avalik joomine tänavatel, laaberdamine, akende sisseloopimine. Teiste mõnitamine, pidev narrimine, üleolekuküsimus... Neid asju on veel, mis meie noorte tänasesse pilti mahub. Noormehed või neiud, vahet ei ole. Mõlemad on ühe vitsaga löödud. Aga kuskil on siiski peidus ka põhjus(ed)... Kasvatusel ja kasvatusel on suur vahe. Sest kasvatusmeetodeid on mitmesuguseid. Viimasel ajal on saanud moeterminiks sõna ,,vabakasvatus". Kuid kas vabakasvatus näitab ka kasvatamatust? Oleneb, kuidas olukorrale läheneda
tugevamaks kõige suhtes. Kuid samas muudab see inimese vähem emotsionaalseks, mis sõjas kindlasti kasuks tuleb, kuid kui oled kord sõjast pääsenud, võib kohanemine jälle aega võtta. Sõdurid pole enam harjunud selle kodusoojuse ja headusega, sest tohutult pikk aeg on veedetud muserdavas õhkkonnas. Nii ka raamatus, sõjast tulnud sõdurid olid eksinud oma teel. Nad ei näinud enam elus seda põnevust ja headust, kõik mida nad teha suutsid oli joomine, laaberdamine ja ringi laskmine. Nende elul justkui polnud enam mõtet, või siis nad ei teadnud, mis selle mõte on. Nad uputasid oma mured ja läbielamised pudelisse, mis tegi nende olemist kergemaks ja lõbusamaks ja nii tunduski õige. Peale pikka aega sõjas olemist ei osatud enam kohaneda oma endise eluga. Kõik tundus nii lihtne ja muretu, võrreldes sellega, mis neil seljataga oli. Ometi ei suudeta midagi unustada ja see segaski edasi minemast.
piiskopid, toomhärrad ja teised, saksa inimesed, kel ju rohkem tarkust peas, selle nimetatud patuorjusega räpastanud olid, siis ei olnud see mõistmatute mittesaksa talumeeste juures mingi häbi, kes säärast soodoma ja liiderlikku hooraelu elasid, nagu seda ühegi teise rahva juures kogu ristirahva seas hullemini ei tehtud." Veel kõneles Russow kombest põletada raekoja platsil jõulukuusk ja sellega kaasnes hirmus joomine ja laaberdamine sealsamas kuuse lõkkeaseme ümber. Tubli luterlasena seostab ta alamrahva moraalitust eeskätt katoliikluse halva mõjuga. Balthasar Russow oli omal ajal mõjukas kirjamees. Suureks on Russowi kirjutanud just too meie aja Euroopa mõõtu kirjamees Jaan Kross. Neljas köites ilmunud romaan "Kolme katku vahel" (1970-80) on kahtlemata kõige mahukam ja kunstiväärtuslikem kirjandusteos, milles keskaegset või ütleme renessansiaegset Tallinna kujutatud
. su silmad, ripsmed,käed või hoopisgi su prink ja pisike tagumik. Paljud noored neiud piinlevad mõttekäes, et kui ta suitsetab, kas ta meeldib teistele rohkem või sulandub paremini seltskonda ? Peaaegu alati, see nii ei ole. Enamusele, - normaalsetele noormeestele ei meeldi kui neiud/naised suitsetavad, tobedatele ja veidi arust ära kuttide arust on see normaalne, aga ju neil pole peas kõik päris korras ka , kui nii arvavad. Lakkamatu joomine ja laaberdamine, ei tee meid lahedaks, nagu paljud arvavad. Noored, mõtlevad ja muretsevad ka seksi teemadel, et kuna, kellega, kus ja kuidas seda on kõige õigem ja toredam teha. Ega sellest ei julgeta eriti rääkida ja sellepärast oldakse üpris rumalukesed ja oskamatud ja nii tekivad ka noored,- 13.a emad . Kindlasti on ka murelaadne küsimus, kui teen, kas pean vastutama ka ? Kui juhtub midagi, mitte just päris õiget, kas ma pean vastutama või sellest eemale põgenema ? Teadmatus ja
ma sain sisse ja tasuta. Ma teadsin, et täna tasus oma mitte just kõige paremast voodist üles tõusta. Liigun mööda vaatamispaika, kus on juba parajalt joobunud inimesi ja palju ilusaid naisi. Ma otsin endale vaikse koha ja jään vaikselt etenduse algust ootama. Minu kõrval lamav mees pakub mulle veini, mida ma ka kohe vastu võtan, sest ma ei mäletanudki viimast korda kui ma veini jõin. Kogu rahvas, mis ootas etendust oli pidutsemas, kõigil oli hea tuju, suur karjumine ja laaberdamine käib. Möödub ligi pool tundi, rahvast tuleb ja tuleb, ma arvan, et üle viieteist tuhande inimese juba ootab, millal saaks näha kuulsat Teiriast. Kohe peakski kätte jõudma aeg millal etendus algab. Keskpäev, väljakule, mis pidi olema orkestra nagu ma mööduvatelt inimestelt kuulsin, kõndis kõrgete kontsadega ja suure maskiga näitleja, kes esitas ,,Ori ja Vein"- i proloogi. Niimoodi algas üks minu elu huvitavamaid lõunaid. ,,Ori ja Vein" räägib
taevaihul." Ning Tartu klassikasse kuulub raamatu viimane tsükkel, milles on suurepäraseid pildistusi Tartu räsitud ja pohmellisest nukrusest. "Narrivile" See teos peidab endas Merca viimase kahekümne aasta jooksul kirjutatud parimaid luuletusi. Iseloomulikke punkte on mitmeid: maalähedus, mütoloogia, folkloor, militaarne olustik, kirg ja iha, kodumaa ja kodu, kriitika, armastus, vein ja laaberdamine. Raamatus on korraga kõikumalööv vägevus, ehtne ja rabav pungivaim, müstiline süngus ning hägus hingeline kriipivus. Temaatiliselt on luulekogu üsna ebaühtlane ja just seetõttu meeldivalt vaheldusrikas. Merca ise: "Luuletused on nagu legokomplekt, millest saab mitmeid erinevaid maju kokku ehitada. Mis sest, et mõned klotsid tutikad ja mõned suisa nõukaaegsed, saabki huvitavama maja." Autasud ja tunnustused 1988 V. Panso preemia
aastal koju kuskilt leitud kotitäie püssirohtu. Vanaema läks pliidisuu juurde proovima, kas see ikka põleb. Üks tera lendas pliidi alt vanaema sülle. Püssirohi plahvatas, maja oli vundamendilt maas. Jäi viis last: ema Elise, neist kõige vanem ja joodikust isa ehk siis ta vanaisa. Ema jäi leseks 33-aastaselt, isa suri 1939.a. novembris. Lapsepõlvest mäletab ta lõputut rügamist pärast katkijäänud kooliteed, et perel hing sees pidada. Ja joodikust isa laaberdamine, laste haigused ning õe ja venna varajane surm. Üheksa aastat elu Aruba saarel, kus isa Standard Oili õlipuhastustehases pärast venna Henry sündi Venezuelas tööd sai, jäidki ema ainsateks inimväärselt elatud aastateks. Ta ema suri 62-aastaselt. Oma viimastel päevadel rääkisid nad palju kõigest, põhiliselt elust ja inimestest. Ema andis talle eluteele kaasa tarkuse, mille Fred Jüssi jättis meelde alatiseks: „Poiss, pea
annaabi.ee 
