l2 m2 n2 s1 s 2 l1l 2 + m1m2 + n1n2 52. Lõikuvad a b, siis kahe sirge vaheline nurk cos = = s1 s 2 l12 + m12 + n12 l 22 + m22 + n22 53. On risti a b, siis s1 s2 = 0 l1l2 + m1m2 + n1n2 = 0 l1 m1 n1 x 2 x1 y 2 y1 z 2 z1 54. On paralleelsed, siis s1 x s2 = 0 ja P2 a = = ja l 2 m2 n2 l1 m1 n1 l1 m1 n1 x 2 x1 y 2 y1 z 2 z1 55. Ühtivad, siis s1 x s2 = 0 ja P2 a = = ja = =
l2 m2 n2 s1 s 2 l1l 2 + m1m2 + n1n2 52. Lõikuvad a b, siis kahe sirge vaheline nurk cos = = s1 s 2 l12 + m12 + n12 l 22 + m22 + n22 53. On risti a b, siis s1 s2 = 0 l1l2 + m1m2 + n1n2 = 0 l1 m1 n1 x 2 x1 y 2 y1 z 2 z1 54. On paralleelsed, siis s1 x s2 = 0 ja P2 a = = ja l 2 m2 n2 l1 m1 n1 l1 m1 n1 x 2 x1 y 2 y1 z 2 z1 55. Ühtivad, siis s1 x s2 = 0 ja P2 a = = ja = =
Leiduvad Olgu xy-tasandil antud kinnise kontuuriga L piiratud piirkond D. Olgu arvud ab, ja funktsioonid f1(x)f2(x), nii et piirkond D on antud antud punktid M ja N ning neid ühendavad jooned L1 ja L2 nii, et L: võrratustega axb ja f1(x)yf2(x). L=L1L2. Olgu piirkonnas D antud funktsioonid U, F ja G, mis rahuldavad eelpool mainitud tingimusi. Arvutame [ ]
x vastupäeva L D 28. Joonintegraali sõltumatus integreerimisteest Funktsioonide F ja G joonintegraal kahe punkti M ja N vahel ei sõltu neid punkte ühendavast integreerimisteest, vaid ainult nende punktide asukohast, siis kui F ( P ) =U x' ( P ) G ( P ) =U y' ( P ) Olgu xy-tasandil antud kinnise kontuuriga L piiratud piirkond D. Olgu antud punktid M ja N ning neid ühendavad jooned L1 ja L2 nii, et L=L1L2. Olgu piirkonnas D antud funktsioonid U, F ja G, mis rahuldavad eelpool mainitud tingimusi. Arvutame Fdx + Gdx = [ F ] - Gx' dxdy = (U xy -U yx ) dxdy = 0 ' '' '' y päripäeva L D D Fdx + Gdx = Fdx + Gdy + Fdx + Gdy = 0 L päripäeva
Temperatuur T kelvin K Aine hulk n mool mol Tab. 2 on toodud mõned olulised tuletatud ühikud. Tabel 2 Mõned olulised tuletatud ühikud Nimetus Dimensioon Määrav võrrand Ühik Pindala, S l2 S = l1l2 m2 Ruumala, V l3 V = l1l2l3 m3 Kiirus, v lt-1 v = l/t m/s Kiirendus, a (g) lt-2 a = l/t1t2 m/s2 Jõud (raskusjõud), F mlt-2 F = ma (mg) N njuuton Rõhk, P ml-1t-2 P = F/S Pa paskal
C) tagasiside seade. See seade annab signaali väljundvõlli asendi järgi ja sellega võib teostada P reguleerimisseadust. D) väntvõlli asendi näidik. Mille järgi saab kindlaks määrata reguleerimisklapi asendit. · Pöörete arvu järgi neid võib jagada: a) ühepöördelised, b) mitmepöördelised. Kahepositsiooniline el. täiturmehhanism. 1) kontaktrõngas 2) liikumatu kontakt 3) liikuv kontakt 4) L1L2 mootorimähised 5) C mootori kondensaator Mootor seisab kuni C1 ja L2 ahel on avatud, klapp suletakse. Avamisel lüliti S avatakse, tekib vooluahel. L1 saab toidet läbi kontaktide 3 , 2 ja AV L2 toide läbi C. Mootor töötab nihikliugur kontaktilt kontaktrõngale 3. Kontaktrõnga toiteahel jääb suletuks. Mootor töötab niikaua kui 3 saavutab teise liikumatu kontakti 2. Ahel katkeb ja mootor seiskub ja klapp avatakse S1 suletakse,
Pingekordistusdetektoritel on eralduskonde C1 tõttu sisend suletud, mistõttu saab ühendada detektori ka otse aperioodilise VSV väljundtransistoriga. 3. Transistordetektorid 1) regeneratiivdetektor Kasutatakse otseVV-s või SHDVV-s. OtseVV-tes võib kasutada regeneratiiv-detektorit. Sisendvõnkeringidega on iduktiivselt sidestatus TS- pool L2. Selle kaudu toimib pos. TS, mis kompenseerib võnkeringis L1L2 tekkivaid kadusid. C2 abil reguleeritakse vajalik TS suurus. Detektordioodina toimib transistori baasi ja emitteri vaheline juhtivus ja detekteeritud baasivool tüürib ühtlasi transistori kollektorivoolu. Sellise detektoriga VV-l on hea tundlikkus ja rahuldav selektiivsus, kuid võimendusreziim on ebastabiilne. On ka oht üleminekuks genereerimisreziimi. Sel juhul
Mille järgi saab kindlaks määrata reguleerimisklapi asendit. · Pöörete arvu järgi neid võib jagada: a) ühepöördelised, b) mitmepöördelised. Kahepositsiooniline el. täiturmehhanism. 1) kontaktrõngas 2) liikumatu kontakt 3) liikuv kontakt 4) L1L2 mootorimähised 5) C mootori kondensaator Mootor seisab kuni C1 ja L2 ahel on avatud, klapp suletakse. Avamisel lüliti S avatakse, tekib vooluahel. L1 saab toidet läbi kontaktide 3 , 2 ja AV L2 toide läbi C. Mootor töötab nihikliugur kontaktilt
k1 = L1 L12 (5.23) k2 = L2 L212 = 1- = 1 - k1k 2 L1L2 annavad aheldusvoogude kaudu voolude pöördvalemid: 1 I1x = 1x - 2 x L1 k2 1 I1y = 1y - 2 y L1 k2 (5.24)
annaabi.ee 
