infiltratsioonist....................................................................................................................4 1.4. Hoone ventilatsioonibilansi koostamine ja sissepuhkeõhu soojuserikao leidmine ruumide kaupa.....................................................................................................................5 1.5. Hoone soojuskadude leidmine ruumide kaupa, sealhulgas hoone küttevõimsus.........6 1.6. Hoone aastane kütteenergiakulu kraadpäevade alusel.................................................6 2.Küttesüsteemi kirjeldus........................................................................................................8 2.1.Küttesüsteemi kirjeldus koos soojuskanda parameetritega...........................................8 2.2.Ruumidesse valitud küttekehade valikutabel................................................................8 2.3
Hoone kütteenergia kulu leidmine kraadpäevade järgi Kütteenergia staatiline arvutus toimub kraadpäevade alusel. Kraadpäevad kujutavad endast ööpäeva keskmise hoone siseõhu- ja välistemperatuuri vahet, mis on kuude ja aasta lõikes kokku liidetud. Kütteenergiakulu arvutamisel kasutatakse baasaasta ehk normaalaasta kraadpäevasid. Viimased on leitud antud metoodikas 1975 kuni 2004 aasta vastava piirkonna 30 aasta keskmiste väärtuste alusel. Eesti on jagatud tinglikult kuude eri piirkonda, kus vastavalt klimaatilistele erinevustele on ka erinevad välistemperatuuri kestvused. Arvutustes on soovitav kasutatud Tallinna, numbriliselt III, piirkonna kraadpäevasid. Välispiirete, külmasildade, ventilatsiooni ning infiltratsiooni soojuskadude
infiltratsioonist................................................................................................................................14 1.4 Hoone ventilatsioonibilansi koostamine ja sissepuhkeõhu soojuserikao leidmine ruumide kaupa...............................................................................................................................................15 1.5 Hoone aastase kütteenergiakulu leidmine kraadpäevade alusel...............................................16 1.6 Hoone soojuskadude leidmine ruumide kaupa.........................................................................17 H = 66,1+30,4+18,2+26,3 = 141.................................................................................................19 1.7 Hoone küttevõimsuse leidmine................................................................................................ 19 2
küllaltki ebasoodsates oludes. Enamus jõgesid on väikese languga ja vähese veega. Eesti jõgede aastane potentsiaal kogutarbimisest jääb väga väikeseks. ("Alternatiiv- ja väikeenergeetika" Tartu 1997) Küllaltki uus nähtus on soojuspumbad. Nende tööpõhimõte on umbes nagu külmkapil. Soojuspump võimaldab muundada madalama potentsiaaliga soojust kõrgemapotentsiaaliliseks. Selle protsessi läbiviimiseks kulub ka energiat, aga väheneb summaarne kütteenergiakulu vähemalt 20...25% võrra. Soojuspumpa saab kasutada ka maja jahutamiseks suvel. Eesti oludesse peaks soojuspumbad sobima küll. Soojusvahetid vajavad teatud pinda. Selleks võib olla pinnasekiht, jõed, järved, heitveed, heitgaasid. Ainuke takistav tegur nende levikul on kõrge maksumus. ("Alternatiiv- ja väikeenergeetika" Tartu 1997) Päikeseenergia kasutamisest Eestis, kui väga alternatiivsest energialiigist, rääkida ei saa
Eluruumidele esitatavate nõuete (VV määrus nr. 38) kohaselt peab õhutemperatuur eluruumis olema optimaalne, looma inimesele hubase soojatunde ning aitama kaasa tervisliku ja nõuetekohase sisekliima tekkimisele ja püsimisele. Köetavas eluruumis ei tohi siseõhu temperatuur inimeste pikemaajalisel ruumis viibimisel olla alla 18 ºC. Ruumitemperatuur üle +22 °C on seostatud haige hoone sündroomiga. Liiga kõrge sisetemperatuur suurendab hoonete kütteenergiakulu: tuntud rusikareegli kohaselt mõjutab keskmise sisetemperatuuri muutus 1 ºC võrra kütteenergiakulu ~5 %. Olenevalt ruumi füsioloogiliselt optimaalse soojusliku keskkonna tagamise tingimustest ja oodatavast soojusliku mugavuse kvaliteedist võib, lähtudes soojuslikust mugavusest, jagada sisekliima nelja klassi, vt. Tabel 3.2. Madalamate sisekliimaklasside korral on sisekliimaga rahulolematute elanike hulk (PPD, %) suurem, kuna elanikud hindavad (PMV) ruume liiga jahedaks või liiga soojaks
Hoonepiirete soojusjuhtivuse vähenemisega kasvab suhteline kulutus õhuvahetusele (ventilatsioon ja infiltratsioon). Hoonel, mille välispiirete õhuleke on suur, võib piirete õhulekkekohtade kaudu toimuv õhuvahetus olla samas suurusjärgus või suuremgi kui ventilatsiooniseadmete poolt vahetatava õhu hulgaga. Tavapärase hoone energiakulu võib olla oluliselt suurem kui väga väikese õhulekkega hoonel. Õhulekkearvu ühe ühiku muutus mõjutab elamu kütteenergiakulu 7% ja koguenergiakulu orienteeruvalt 4% (Jokisalo & Kurnitski 2002, Binamu 2002). Piirdetarindis, milles on palju ebatihedusi, võib niiskuse konvektsioon kanda edasi niiskuse tunduvalt suuremaid koguseid, kui niiskuse difusioon seda suudab (Hagentoft & Harderup 1995). Kuigi hoone piire võib olla projekteeritud niiskustehniliselt turvaliselt toimivaks veeauru difusiooni suhtes, võib niiskuse konvektsioon põhjustada lubamatult kõrgeid niiskustasemeid (Janssens & Hens 2003).
annaabi.ee 
