Kyoto protokoll – 1997.a sõlmitud rahvusvaheline leping, millega ühinenud riigid võtsid endale kohustuse vähendada oma saastegaaside õhku paiskamise 1990nda aasta tasemeni. 2009.aastaks oli protokolliga ühinenud 187 riiki, protokoll kehtis 2012nda aastani Genfi konvensioon – sõjaõiguslik dokument, mis reguleerib sõdivate poolte suhteid ja kaitseb tsiviilelanikkonda. 2009.a oli Genfi konvensiooniga ühinenud 194 riiki. Sõlmiti aastal 1949.a Kübersõja ja infosõja erinevus – kübersõda toimub küberruumis, infosõja jaoks pole ruum piiratud. Kübersõda saab seega olla osa ka infosõjast. Infosõja eesmärgiks on vastaspoole psühholoogiline mõjutamine, kübersõja puhul teostatakse aga reaalne kahju vastase infosüsteemile Õiglase ja ebaõiglase sõja erinevus - Õiglane sõda on enesekaitsesõda ning võitlus vabaduse ja demokraatia eest. Nt Eesti Vabadussõda. Ebaõiglane sõda on
Inimesed pääsevad ligi enda digitaalsetele tervise- ja hambaraviandmetele. Inimesed on andnud miljoneid seaduslike digiallkirja ja seda riigis, kus on 1,3 miljonit elanikku ning see kõik käib turvaliselt. Muret võib tunda sellepärast, et ehkki nii Eestis, kui ka paljudes teistes riikides on ilmselgelt infotehnoloogia ja sellega seotud teenustevõrk ühiskonda muutnud nõnda põhjalikult, et tagasipöördumist sellele eelnenud aega on võimatu ette kujutada, ei pööra meie riik siiski kübersõja ohule piisavalt tähelepanu. Just selle probleemiga peakski rohkem tegelema. Riigil võivad olla, väga võimsad kaitsevahendid, nagu suur sõjavägi, tipptasemel relvastus jne, aga kui puudub kaitse küberrünnaku korral pole neist mingit kasu. Leidub ju häid häkkereid, kes oskavad sisse häkkida ükskõik kuhu ja kuna väga paljud asjad on juhitavad arvuti teel ja valitsusasutustes, pankades ja mujal kasutatakse internetti on riik võimalik teovõimetuks teha vaid arvutit kasutades
Iga päev on juhtumeid, kui häkkerid tungivad sisse inimeste pangakontodesse ja varastavad sealt raha. Ka sõdade pidamises on uued võimalused: kübersõjad. Tungitakse sisse riiklikesse veebi- lehtedesse ja muudetakse sealt tulevat infot. Näiteks Venemaa tungib Eestisse ning tele- ja raadiomastid on hävitatud, internet on ainuke võimalus info saamiseks ja kui igal pool on kirjas, et Eestis on võim vahetunud ning kuskilt ei kuule ka vastupidist, siis inimesed usuvadki seda. Mitmeid kübersõja juhtumeid oli mullu aprillirahutuste ajal, kui paljud veebilehed olid ära häkitud, näiteks Hansapanga koduleht oli maas. Eesti peaks panustama rohkem küberkaitsele ja osavamaid häkkereid peaks riik teenistusse võtma. See oleks siiski päris suur risk, sest kes teab kas needsamad kaitsjad oma riigile selga ei pööra ja ise hoopis riigi vastu ei hakka tegutsema. Lõpuks arvan ma, et kui sellist keskkonda nagu internet poleks kunagi tekkinud, saaks
Iga päev on juhtumeid, kui häkkerid tungivad sisse inimeste pangakontodesse ja varastavad sealt raha. Ka sõdade pidamises on uued võimalused: kübersõjad. Tungitakse sisse riiklikesse veebi- lehtedesse ja muudetakse sealt tulevat infot. Näiteks Venemaa tungib Eestisse ning tele- ja raadiomastid on hävitatud, internet on ainuke võimalus info saamiseks ja kui igal pool on kirjas, et Eestis on võim vahetunud ning kuskilt ei kuule ka vastupidist, siis inimesed usuvadki seda. Mitmeid kübersõja juhtumeid oli mullu aprillirahutuste ajal, kui paljud veebilehed olid ära häkitud, näiteks Hansapanga koduleht oli maas. Eesti peaks panustama rohkem küberkaitsele ja osavamaid häkkereid peaks riik teenistusse võtma. See oleks siiski päris suur risk, sest kes teab kas needsamad kaitsjad oma riigile selga ei pööra ja ise hoopis riigi vastu ei hakka tegutsema. Lõpuks arvan ma, et kui sellist keskkonda nagu internet poleks kunagi tekkinud, saaks
ennetamine ja rünnetele vastamine Botnet (robot network) küberkurjategijate poolt kontrollitav arvutikogum, mis, koosneb suvalistest tavakasutajate arvutitest (zombidest). Krüpteering andmete muutmine võõrastele loetamatuks Hacktivism (hack activism) arvutite ja interneti kasutamine poliitiliste vaadete ja inimõiguste propageerimise ning protesti eesmärgil Kübersõda Kübersõda on sõda küberruumis, kus arvuteid ja internetti kasutatakse relvadena. Seostatud infosõjaga, sest kübersõja eesmärkideks võib olla informatsiooni levitamine, moonutamine või selle hankimise takistamine. Kübersõda Erineb infosõjast selle poolest, et see toimub küberruumis, kuid infosõja puhul ei ole ruum piiratud. Eesmärgiks on vastase võitlusvõimetuks muutmine tema elutähtsate teenuste blokeerimise teel Küberkaitseliit Kaitseliidu küberkaitse üksus (KKÜ) on vabatahtlik organiseeritud ühendus Eesti küberruumi kaitseks KKÜ missioon on kaitsta Eesti
10.Millega tegeleb Rahvusvaheline Kriminaalkohus? On alaline kohus mõistmaks õigust genotsiidi, inimsusevastaste kuritegude ja sõjakuritegude üle. 11.Nimetage ÜRO Julgeolekunõukogu alalised liikmesriigid. Ameerika Ühendriigid, Prantsusmaa, Suurbritania, Hiina Rahvavabariik. 12.Globaalprobleemid jagatakse nende avaldumisviiside järgi kaheks. Millisteks? Keskonnaprobleemid, sotsiaalprobleemid 13.Mis on infosõja eesmärkideks? Psühholoogiline mõjutamine 14.Nimetage kübersõja ja infosõja põhiline erinevus. Kübersõda toimub küberruumis, infosõja jaoks pole ruum piiratud 15.Millist sõda nimetatakse ebaõiglaseks sõjaks? Vallutussõda ja aktsioon teiste rahvaste alistamiseks ja nende riisumiseks. 16.Millist sõda nimetatakse õiglaseks sõjaks? Enesekaitsesõda ning võitlus vabaduse ja demokraatia eest. 17.Kas internetile ligipääsu piiramine ohustab demokraatiat? Põhjendage oma vastust.
kindlalt väita, et amatöörhäkkerite kõrval oli rünnakuisse kaasatud oma ala tippspetsialiste ja mis veelgi olulisem ning vastase haardele iseloomulikum märkimisväärseid ressursse. Küberrünnakute kampaania ei tähendanud üksnes protesti Eesti Vabariigi valitsuse vastu, vaid ulatuslikku, kooskõlastatud ja sihipärast tegevust, mis toimus samaaegselt meedia-, poliitika- ja majandussündmustega. Kokkuvõttes oli meie arvates tegemist kübersõja ja küberterrorismiga. Eesti on üks maailma enim arenenud IT-riike. Umbes 60% elanikke kasutab iga päev internetti ja üle 97% pangatehingutest tehakse internetipanga kaudu. Internetist on tõepoolest kujunenud üldkasutatav vahend maksude maksmiseks ning isegi kohalikel või riigikogu valimistel hääletamiseks. Küberrünnakute eesmärki võib seega käsitada kui rünnakut Eesti eluviisi vastu. Kui vastumeetmeid poleks otsekohe rakendatud, võinuks olukord
globaalprobleemideks. Jagunevad: keskkonnaprobleemid (allpool näited, 17ndas) ja sotsiaalprobleemid (NT: vaesus, nälg, terrorism, põgenikud, rahvastiku kiire kasv, sõda, inimõiguste rikkumine, inimkaubandus (orjus), uimastite levik, ebavõrdne ligipääs meditsiiniabile). 15. Kübersõda - on sõda küberruumis; arvuteid ja internetti kasutatakse relvadena. Kübersõda on seostatud infosõjaga, sest kübersõja eesmärkideks võivad olla informatsiooni levitamine, moonutamine või selle hankimise takistamine. Kübersõda erineb infosõjast selle poolest, et see toimub küberruumis, kuid infosõja puhul ei ole ruum piiratud. 16. Globaliseerumise positiivsed ja negatiivsed tagajärjed. Positiivne arenenud riikidele - uued turud; odav tööjõud - firmade kasumi suurenemine; odav tooraine - firmade kasumi suurenemine; poliitiline ja majanduslik ülemvõim
Küberkuritegevus ehk arvutikuriteod või kõrgtehnoloogiline kuritegevus on kuriteod, mis on pandud toime elektrooniliste sidevõrkude ja infosüsteemide abil või selliste võrkude või süsteemide vastu Küberterrorism süstemaatiline vägivalla kasutamine v. sellega ähvardamine poliitiliste v. sotsiaalsete eesmärkide saavutamiseks. Kübersõda on sõda küberruumis; arvuteid ja internetti kasutatakse relvadena. Kübersõda on seostatud infosõjaga (information war), sest kübersõja eesmärkideks võib olla informatsiooni levitamine, moonutamine või selle hankimise takistamine. Kübersõda erineb infosõjast selle poolest, et see toimub küberruumis, kuid infosõja puhul ei ole ruum piiratud. Pahavara nimetatakse sellist tarkvara, mida kasutatakse ilma omaniku teadmata tema arvutisse tungimiseks ja/või selle kahjustamiseks. Pahavara on mitut liiki: viirused, troojalased, ussid, nuhkijad, helistajad, reklaamijad ja palju muud.
üksikisikuid tegema meelepäraseid otsuseid. Enesetaputerrorismil on erinevad suunad,kes teeb seda usulistel põhjustel,kes lihtsalt sellepärast et enda tahtmist saada,kes selletõttu et lihtsalt tappa,kes et käsku täita,kes et kättemaksta. Kübersõda on sõda küberruumis; arvuteid ja internetti kasutatakse relvadena. Kübersõda on seostatud infosõjaga (information war), sest kübersõja eesmärkideks võib olla informatsiooni levitamine, moonutamine või selle hankimise takistamine. Infosõda on sõda, mille eesmärk ei ole mitte territooriumi valdamine, vaid inimeste ja nende mõtete ning väärtushinnangute suunamine, olenemata sellest, millisel territooriumil need inimesed elavad. 5. Valimised Eestis: Riigikogu, KOV, Euroopa Parlament. Valimissüsteem, valimiskünnis jne. Riigikogu: 101 liiget KOV:
annaabi.ee 
