2. Puidu liigist 3. Puidu mõõtudest 4. Puidu niiskusest 5. Saekettaste arvukusest 6. Saekettaste teravusest Mitmekettalise lahkamissaagpingi osad Pikilõikesaagpinkide saevõllid paiknevad töölaua kohal ja etteandmine toimub vastavalt sellele kuidas on mõeldud, nt: roomikeenduriga, käsitsi, kettidega jne. Pikilõikesaepingi osad on järgmised: 1. Survevaltsid 2. Saekettad 3. Veotrummel 4. Veovõll 5. Kruvimehhanismid 6. Sidur 7. Reduktor 8. Variaator 9. Käsiratas 10. Elektrimootor 11. Käsiratas 12. Saevõll 13. Hammasülekanne 14. Määrimissüsteem 15. Veetav trummel 16. Roomik 17. Tagasilöögi kaitse 18. Tööpingi kere (enamasti ehitatud terasest) Olenevalt saevõlli pikkusest saab kinnitada sinna nii mitu saeketast Kuna mitmekettalisi lahkamissaagpinke on palju ja erinevaid võivad nad erineda ehituse poolest ning omada lisasid nagu nt laserid. Tööohutus
I........Tera tõstmise käepide J........Pööratavate jalgadega alus Ketassaepink Ohutusnõuded: Ei tohi kindaid kanda Kandma peab kaitseprille ja kõrvaklappe Ei tohi saagida enne kui saag on saavutanud täiskiiruse Tugevamat ja paksemat puitu peab aeglasemalt saagima, sest see võib kinni kiilud või rängalt viga teha Materjali võib eemaldada siis kui masin on väljalülitatud ja pistikust väljavõetud Puidufreespink Mõeldud puidu freesimiseks A. Käsiratas tõstmiseks ja langetamiseks B. Mootori kate C. Skaala D. Suunamuutelüliti E. Toitelüliti F. Juhikukoost G. Laud H. Pikenduslaud I. Võlli stabilisaatori nupp Puidufreespink Ohutusnõuded: Ei tohi kanda kindaid Ei tohi kanda ehteid Kanda Kaitseprille ja kõrvaklappe Kanda soovitav lisavarustus Kasutage õiget töökiirust Höövelpink Paksusskaala Click to edit Master text styles
• 1. Mootor • 2. Pinool • 3. Detaili toetus • 4. Spindel • 5. Lüliti Metalltreipink • Kasutus: Kasutatakse metallide kujundamisel ümaraks. • Ohutusnõuded: 1. Keelatud on töötada laba- või sõrmkinnastega või sidemes sõrmega, kui neil pole kummist sõrmkaitseid. 2. Treitud detailide lihvimisel tuleb võtta abiks vastavad klotsid. Keelatud on suruda lihvpaberit kätega. Puidufreespink • A. Käsiratas tõstmiseks ja langetamiseks • B. Mootori kate • C. Skaala • D. Suunamuutelüliti • E. Lüliti • F. Juhikukoost • G. Laud • H. Pikenduslaud • I . Võlli stabilisaatori nupp Puidufreespink • Kasutus: Kasutatakse puidu kujundamisel. • Ohutusnõuded: 1. Peab kandma kaitseprille, maski jne 2. Pingi juurest ei tohi lahkuda. 3. Enne tööleasumist tuleb kontrollida tera teravust. 4. Puidutükk ei tohi olla risti liikuva lauaga.
ABIVAHENDID Sissejuhatus abivahendi soetamiseks saab pöörduda igasse abivahendite rentimise ja müügiga tegelevasse ettevõttesse Eestis, millel on kehtiv leping Sotsiaalkindlustusametiga Abivahendeid saab rentida ja osta isikliku abivahendi kaardi alusel abivahendi vajaduse määrab arst, eriarst või rehabilitatsiooniasutus. 21.01.2017 2 Platvormtõstuk sirgele trepile Foto Abivahendikeskuse lehelt 3 Voodi PBx4 Elektriline4 funktsiooniga hooldusvoodi Terasest raam Puidust voodiotsad ja külgreelingud ...
..75 mm ja ristsuunas 0...25 mm. Kruvikute jaotise väärtus on 0,01 mm, mikroskoobi suurendus 10, 20 või 50 korda. Nurgamõõtmete mõõ- tepiirkond on 0°...360°, nurgaskaala jaotise väärtus 1'. Töölaua pöör- denurk on ±5°, samba kallutusnurk ±10°, mõõtemääramatus ±0,003mm. 1 alus 7 nõjase hammaslattmehanism 2 ristnihkekruvik 8 nõjase pidur 3 töölaud 9 sammas 4 tsenter 10 samba kalde seadmise käsiratas 5 nõjas 11 - valgusti 6 optiline pea 12 pikinihkekruvik 13 töölaua pööramise kruvi Mikroskoobi optikaskeem 1 hõõglamp 8 objektiiv 2 kondensaatori lääts 9 prismade süsteem 3 valgusfilter 10 limbiga okulaarvõrk 4 diafragma 11 okulaar
LOENGUMATERJAL METALLIDE LÕIKETÖÖTLEMISE TEHNOLOOGIA ABC TTK AT / TI rühmadele Õppejõud: Mihkel Laurits 2012 / 2013 AINE SISU / maht 16 ak. h · EELTEADMISED METALLIDE LÕIKETÖÖTLEMISEKS 1 AJALOOST, ARENGUETAPID 2 METALLIDE LÕIKETÖÖTLEMISE EESMÄRK JA SISU 3 MIS ON VAJALIK DETAILI VALMISTAMISEKS 4 ERINEVAD METALLIDE LÕIKETÖÖTLEMISE VIISID 5 TREIPINGI PÕHIOSAD 6 TREIPINGI RAKISED 7 FREESPINGI PÕHIOSAD 8 FREESPINGI RAKISED JA TARVIKUD 9 TÖÖRIISTAD METALLIDE LÕIKETÖÖTLEMISEL 10 TREITERA OSAD JA GEOMEETRIA (servad, tahud, nurgad) 11 LÕIKERIISTADE JAOTUS 12 SPIRAALPUURI OSAD JA GEOMEETRIA 13 LÕIKERIISTA PURUNEMINE, PÕHJUSED 14 MÕÕTERIISTAD ERINEVATE PINDADE MÕÕTMESTAMISEKS 15 HÄLBED, TOLERANTSID ja ISTUD (ava ja võlli järgi) 16 TÄPSUSKLASSID ISO286 järgi (28 erinevat tolerantsivälja) 17 PI...
Servomootori silindri alumine pool ühendatakse õli survepoolega ja servomootori kolb 9 tõuseb ülespoole. Tema varras läbi ühenduskangi pöörab koormusvõlli 6 päripäeva ja küttelatt nihutatakse kütuse sissepritse suurenemise suunas. Pöörlemissagedus suureneb. Tasakaaluolek saabub uuesti siis, kui uuele, suuremale seadevedru pingusele vastab suurem pöörlemissagedus. Kohalik pöörlemissageduse muutmine toimub käsirattaga 5 (ülemine parem käsiratas regulaatori esipaneelil). Selle pööramisel koonushammasrataste kaudu pööratakse hammasratas/mutrit 29, milline saab keermestatud vardalt pikiliikumise ja oma alumise otsaga toimides seadevedrule suurendab või vähendab selle pingust. Samaaegselt pannakse pöörlema ka hammasrataste plokk 4, mis näitab numbrilaual seadistuse seisu. Käsiratta üks täispööre vastab osuti liikumisele ühe jaotuse võrra. Sellel skaalal on 20 jaotust (parempoolne alumine skaala esipaneelil), mis ei vasta
masinaid, kuid puidutreipingi peamised osad on jäänud sarnasteks. Järgnevalt on välja toodud puidutreipingi kõige tähtsamad ja olulisemad osad. treipingi jalg, 2- alus e. säng, 3- käivitus- seiskamisnupp, 4- esipukk koos mootoriga, 5- otskinnitusplaat e. plaanseib, 6- kaasaveotsenter, 7- peitlitugi 8- peitlitoe reguleerimishoovad, 9- taga puki ujutsenter e. taga pukitsenter, 10- taga puki spindel, 11- taga puki spindli lukustushoob, 12- taga pukk, 13- taga puki käsiratas, 14- taga puki lukustushoob. 5 Puidu treipeitlid ja nende jagunemine Vastavalt peitlitele jaguneb treimine põhiliselt koorivaks ja siluvaks treimiseks. Koorival treimisel kasutatakse treitera, mis on ümara lõikeservaga rennikujuline, mille kumerusraadius on 5-35 mm. Trei peitlite lõiketera tehnilised nurgad on: taganurk ( ) 10- 12° teritusnurk ( ) 25- 40° esinurk ( ) 45- 55°
turning wheel veetav ratas thrust collar tugikrae chain wheel ketiratas , camshaft drive nukkvõlliajam thrust bearing tugilaager axial thrust tõuge; aksiaalkormus , propeller laevakruvi, sõukruvi intermediate shaft vahevõll shoe klots; tald; padi ; ; crossbar põikpuu ; worm gearing tiguülekanne; tiguajam ; planetary gearing planetaarajam gear wheel hammasratas , hand wheel käsiratas CAMSHAFT A camshaft is necessary to operate the valves and fuel pumps. Each valve or pump is actuated by a cam follower, which rises or falls as the cam rotates beneath it. The camshaft is built together of a number of camshaft sections. The sections are assembled by means of flange couplings, which are joined together with bolts and nuts. Furthermore, the camshaft sections have, for each cylinder, one cam for operation