html Soome firmadele kuuluvad paberitööstuse ettevõtted Euroopas ja maailmas M-real Corporation Metsä-Tissue Corporation Stora Enso Oyj UPM-Kymmene Corporation Finnish Forest Industries Federation http://www.forestindustries.fi/statistics/tilastokuviot/Basics/Forms/AllItems.aspx Muutused Soome metsatööstustoodete ekspordi struktuuris % kogu metsatööstuse ekspordi väärtusest Paberi- ja papitooted Papp Muu paber
IOM, IPU, ISO, ITSO, ITU, ITUC, MIGA, NAM , NC, NEA, NIB, NSG, OAS, OECD, OPCW, OSCE, Paris Club, PCA, PFP, Schengen Convention, UN, UNCTAD, UNESCO, UNHCR, UNIDO, UNIFIL, UNMEE, UNMIL, UNMIS, UNMOGIP, UNTSO, UPU, WCO, WEU, WFTU, WHO, WIPO, WMO, WTO, ZC. (3) Rahvusvahelised ettevõtted 20 Soome rahvusvahelisemat ettevõttet. Nokia, Stora Enso Oyj, Fortum Power & Heat Oyj, UPM-Kymmene Corp., Outokumpu Oyj, Kesko Group, Outokumpu Oij, M-Real Oyj, Sampo, Metso Corp., Kone Corp, Metsa Serla Corp., Tamro Oyj, Huhtamaki Van Leer Oyj, Rautaruukki Oyj, Wartsila ex-Metra Oyj, Kemira, Partek, Elcoteq. (2) Erialalised Lennundus: Patria, Söök: Hartwall, Raisio, Transport: Valmet Automotive, Pangandus: Kansallis-Osake-Pankki, Leonia Bank, Sampo, Puidu ja paberi tööstus: Ahlstrom Group, Metsa Serla Corp
19 19 19 20 20 20 19 19 19 20 20 20 20 20 Enam töötajaid Eesti puidupõhiseid plaate tootvas tööstuses on hõivatud spooni tootvas ettevõttes AS Balti Spoon ja puitplaate tootvas AS Repo Vabrikud. Suurim vineeritootja on UPM Kymmene Otepää.( MKM 2007) ning 2006.a valminud Baltic Panel Group oleks tõusnud vineeritootjaks number üks, kui mitte 425 miljonit krooni maksma läinud Kohila vineeritehas ( projektvõimsusega oli 50 000 kuupmeetrit vineeri aastas ÄP 04.12.2006) oleks käivitunud takistusteta. 2006. aasta algul Tallinnas vineeri tootmise lõpetanud Tallinna Vineeri- ja Mööblikombinaat tootis aastas umbes 20 000 kuupmeetrit kehvema kvaliteediga ehitusvineeri (ÄP 04.12.2006).
ning üks uus ja nüüdisaegne haavapuitmassi tehas Estonian Cell. Eesti metsal baseeruva tööstuse tugevaim osa on saetööstus, mille ettevõtetel endil on olemas vajalikud seadmed või tehakse tihedat koostööd hööveldamis-, sõrmjätkatud komponentide, liimpuittalade või immutustehastega. Arenenud on ka uste ja akende ning puitliistude tootmine. Eestis on üks puitlaastplaadi tehas: Repo Vabrikud AS toodab tavalist ja melamiinkattega puitlaastplaati. Puitplaatidest toodetakse UPM Kymmene Otepää AS poolt veel kasevineeri ning töötab ka kaks pehme puitkiudplaadi tehast. Kuna tootmismahud on suured, on seda ka tekkivad saepuru ja höövlilaastu kogused, mis on toormeks puitpelletite ja -briketi tootjatele. Suurim ettevõte selles valdkonnas on AS Graanulinvest. Eesti metsatööstus on üles ehitatud lähtuvana Eesti metsades leiduvast toorainest, metsanduse arengukava mõõduka stsenaariumi kohaselt on jätkusuutlik raiemaht Eesti metsades 12-15 miljonit m3 aastas. Kuni
Semu Ehitus 117 75 67 47 40 * 2005. aasta Valgamaa Töötajaid Käive milj. EEK 2002 2004 2006 2007 Valga Lihatööstus 450 301 290 381 395 Hansa Graanul 32 47 130 166 pankrotis UPM-Kymmene Otepää AS 148 116 155 219 307 vineer Valga Gomabi Mööbel AS 451 147 137 101 Ritsu AS 76 puitmajad Dirolex OÜ 112 62 57 48 Tõrva, mööbel Jumek AS 110 70 74 72 Puka, mööbel
Melamiinvaikliim Analoogne karbamiidvaiguga Kasutatakse paberi immutamiseks melamiinplaadi ja kõrgsurvelaminaadi valm. Eelised võrreldes karbamiidvaiguga : Liimühendus suurema niiskuskindlusega Suurem liim ühenduse tugevus Kõvenevad kiiremini ja madalamal temperatuuril Puudused Lühike eluiga (valmis liimil ca 1 kuu lõrge hind) Otepää UPM-kymmene vineeri liim - fenoolformaldelhüüd vaik .e. liim Fenoolliim põhi komp. Fenoolvaik . Epoksiidvaikliim Epoksürühma sisaldavad vaigud Kasutatakse väga erinevate materjalide omavahelisel liimimisel (puit, metall plast jne...) Väga laialt kasutuses auto, lennuki ja muudes tööstusharudes Tööstuslik tootmine algas 1942 USA Epoksiidvaikliimid on kahekomponentsed materjalid, nii kuumalt kui külmalt
annaabi.ee 
