ning elukvaliteet ei vasta sotsiaalselt aktsepteeritavatele nõuetele. Vaesus jaguneb absoluutseks ning suhteliseks vaesuseks. Absoluutse vaesuse korral on isiku sissetulek arvestuslikust elatusmiinimumist madalam. Suhtelise vaesuse korral jääb inimese aasta ekvivalentsissetulek alla vaesuspiiri. Vaesust võib pidada tänapäeva ühiskonna üheks suurimaks sotsiaalprobleemiks. Inimesed jaotatakse sissetuleku järgi viite kvintiili. Esimeses kvintiilis on madalaima sissetulekuga inimesed ja viiendas kõrgeima sissetulekuga kodanikud. Eestis on kõrgeima sissetulekuga inimeste kontsentratsioon kõrgeim Põhja-Eestis, kus elab 53% inimesi, kelle sissetulek kuulub neljandasse või viiendasse kvintiili. Madalama sissetulekuga inimesi, kes kuuluvad esimesse või teise kvintiili leidub kõige rohkem Kirde-Eestis, vastavalt 56%. Ülejäänud piirkondades on sissetulekujaotus võrdlemisi ühtlane.
kohaselt hakkab välisränne lähiaastatel vähenema seoses aktiivses rändeeas (2039- aastased) rahvastiku vähenemisega. POSTIMEES.ee»Eesti uudised http://www.postimees.ee/3057909/eesti-rahvaarv-vahenes-mullu Ekvivalentnetosissetuleku põhjal arvutatakse ka ebavõrdsuse näitajad, nagu sissetulekukvintiilide suhte kordaja ja Gini koefitsient. Sissetulekukvintiil hõlmab viiendiku aasta ekvivalentnetosissetuleku alusel järjestatud elanikkonnast. Esimesse ehk madalaimasse kvintiili kuulub kõige väiksemat ekvivalentnetosissetulekut saav viiendik elanikkonnast, teise järgmine viiendik jne. Ebavõrdsuse mõõtmiseks ühiskonnas kasutatakse kvintiilide suhte kordajat, mis leitakse kõrgeimasse kvintiili kuuluvate isikute summaarse aasta ekvivalentnetosissetuleku jagamisel madalaimasse kvintiili kuuluvate isikute omaga. Gini koefitsient näitab ekvivalentnetosissetuleku 1
500 d) Kui suur on sellisel juhul kogukasu? 650 e) Kui suur on puhaskasu maakonna jaoks? 150 Ülesanne 8 8 punkti Täitke tabel lõpuni. Kandke tabelis toodud arvandmed joonisele Tabelis on toodud elanikkonna tulude suhteline jaotus (tuluosa) enne ja pärast makse Elanikkond on jaotatud viide alagruppi (kvintiili) 20% 20% 20% 20% 20% Sissetulekute jaotus enne makse 4 8 15 26 47 Kumulatiivne turuosa enne makse 4 12 27 53 100 Sissetulekute jaotus pärast makse 8 13 18 22 39
d) Kui suur on sellisel juhul kogukasu? 650 e) Kui suur on puhaskasu maakonna jaoks? 150 Ülesanne 8 8 punkti Täitke tabel lõpuni. Kandke tabelis toodud arvandmed joonisele Tabelis on toodud elanikkonna tulude suhteline jaotus (tuluosa) enne ja pärast makse Elanikkond on jaotatud viide alagruppi (kvintiili) 20% 20% 20% 20% 20% Sissetulekute jaotus enne makse 4 8 15 26 47 Kumulatiivne turuosa enne makse 4 12 27 53 100 Sissetulekute jaotus pärast makse 8 13 18 22 39
760 d) Kui suur on sellisel juhul kogukasu? 780 e) Kui suur on puhaskasu maakonna jaoks? 10 Ülesanne 8 8 punkti Täitke tabel lõpuni. Kandke tabelis toodud arvandmed joonisele Tabelis on toodud elanikkonna tulude suhteline jaotus (tuluosa) enne ja pärast makse Elanikkond on jaotatud viide alagruppi (kvintiili) 20% 20% 20% 20% 20% Sissetulekute jaotus enne makse 5 8 12 28 47 Kumulatiivne turuosa enne makse5. 13. 25. 53. 100. Sissetulekute jaotus pärast makse 8 12 17 29 34 Kumulatiivne turuosa pärast makse8. 20. 37. 66. 100. Absoluutne võrdsus 20 40 60 80 100
16. Mis on vaesus? Vaesus on olukord, kus isiku või majapidamise sissetulek pole piisavalt suur vajalike kaupade ostmiseks. Mõnikord väljendatakse vaesust ka suhtarvuna, näiteks kui teenid vähem kui see arv siis peaksid vaene olema. 17. Joonista Lorenzi kõver ja too selgitused. Joonisel toodud diagonaaljoon kajastab sissetulekute täielikult võrdset jaotust perekondade sissetulekute järgi, sest ta näitab proportsionaalselt ühesugust sissetuleku osa iga kvintiili kohta. Kahe kõvera vahe näitabki jaotuste ebavõrdsust. 18. Joonista tulude ja kulude ringkäik (suletud süsteemi korral). 19. Mis on sisemajanduse koguprodukt+valem? SKP mõõdab mingi perioodi jooksul kindlas kohas toodetud hüviste turuväärtust. SKP=E; E=C+I+G+(X M) 20. Mis on rahvamajanduse koguprodukt? RKP mõõdab mingi perioodi jooksul kindlas kohas toodetud hüviste turuväärtust, millele
Mikroökonoomika Nimi Õpperühm Kontrolltöö 1.3 Kerli Zirk Tallinn Ülesanne 8 8 punkti Täitke tabel lõpuni. Kandke tabelis toodud arvandmed joonisele Tabelis on toodud elanikkonna tulude suhteline jaotus (tuluosa) enne ja pärast makse Elanikkond on jaotatud viide alagruppi (kvintiili) 20% 20% 20% 20% 20% Sissetulekute jaotus enne makse 5 8 12 28 47 Kumulatiivne turuosa enne makse 5 13 25 53 100 Sissetulekute jaotus pärast makse 8 12 17 29 34
näitajatega on toodud joonisel 1. Eesti tulujaotus erineb nii ühe kui ka teise grupi keskmisest 1 Tabelis on toodud väljavõttelised andmed, keskmised on arvutatud kogu grupi kohta 137 oluliselt. Tulud ei ole mitte ainult äärmusrühmade suhtes ebaühtlasemalt jaotunud, vaid suhteliselt vaesemad kui teistes riikides on ka vahepealsetesse tulukvintiilidesse kuuluvad elanikud. Eriti drastiline on teise kvintiili olukord. Vaatlusaluste riikide hulgas ei leidunud ühtegi teist, kus II detsiili tuluosa oleks olnud alla 11%, ning leidus viis riiki, kus üle 10% tulust sai vaeseim viiendik. Siirdeperioodi alguses iseloomustas Eesti ühiskonda vaatlusaluste riikide hulgas erandlikult ebaühtlane tulujaotus, mis pani aluse elanikkonna varandusliku kihistumise süvenemisele. Analoogilise tulujaotusega olid mitmed traditsiooniliselt arengu-
ekvivalentsissetulek on alla 60% riigi mediaansissetulekust. Vaesusriski süvik (sügavus) -- leitakse kui erinevus vaesusriski piiri (60% mediaanist) ja vaesusriskis elavate inimeste mediaansissetuleku vahel ning seda väljendatakse protsendina vaesusriski piirist. Ebavõrdsuse indikaatorid Kvintiilide suhte kordaja -- ülemise sissetulekukvintiili leibkondade summaarse sissetuleku suhe alumise kvintiili leibkondade sissetulekusse. Gini koefitsient -- näitab sissetulekute jaotuse ebaproportsionaalsust Sotsiaalne ebavõrdsus Mõiste _ Sotsiaalne ebavõrdsus on oma olemuselt hüvede ja ressursside erinev jaotus inimeste, perekondade ja gruppide vahel, tegelikult ka territoriaalselt ja riikide vahel Liigid Staatuseline ebavõrdsus palk, tulud, varandus, omand, majandustegevus jne; Poliitiline ja poliitilisest korrast tulenev ebavõrdsus omada võimu ja autoriteeti,
annaabi.ee 
