Norra suuremad impordipartnerid on Rootsi, Saksamaa, Suurbritannia, Taani, Hiina ja USA. Rahvastik on suhteliselt hästi arenenud, kuna Norras on kõik võimalused õppimiseks. Väga paljud inimesed saavad tööd kalandusest või vaala püügist, mis on Norras väga suure osakaaluga. Norra on paljudele talvel reisi paigaks, kuna seal on kõrged mäed ning seal on turism hästi arenenud. Norras on suurim põlisrahvas saamid, keda on 30...40 tuhat. Põhja- Norras elab ka soome päritolu kveene. Norras on märkimisväärsel hulgal immigrante muu hulgas Poolast, Pakistanist, Vietnamist, Iraagist, Somaaliast ja Türgist.
Keraamikat on leitud aastast 5300 eKr (kammkeraamika kultuur). Soome-ugri keeli rääkivad inimesed saabusid kiviaja jooksul. Nöörkeraamika kultuuri esindajate saabumist Soome lõunaossa 3200 eKr peetakse ka põllumajanduse algusajaks. Jahtimine ja kalastus jäid tähtsaks eriti riigi põhja- ja idaosas.Pronksiajal (1500 - 500 eKr) ja rauaajal (500 eKr - 1200) oli asukatel tihedad kokkupuuted Skandinaaviaga, Põhja-Venemaaga ja Balti aladega. Soome elanikke, nagu kveene, ja nende kuningaid mainitakse ajaloolistes kroonikates ja teistes kirjutistes, nagu Skandinaavia saagades. Kirjalikke allikaid on leitud ka 13. sajandist. Soomlased on rahvaarvult teine soome-ugri rahvas ungarlaste järel. Soomlasi elab põliselt Soomes, Rootsis, Norras ja Ingerimaal (Venemaa, Leningradi oblast). Soomlasi on maailmas hinnanguliselt 5 miljonit. Soome keelt kõneleb umbes 6 miljonit inimest Soomes, Rootsis ja teistes riikides.
aastast. Soome presidendiks on Sauli Niinistö. Soomes kasutatakse eurot ja Ida-Euroopa aega. Soome riigihümn on „Maamme“. . 3 2. SOOME AJALUGU Soome ala asutati arheoloogiliste allikate järgi kiviajal 8500 eKr. Esimesed inimesed olid korilased kes elasid mereandidest. Keraamikat on leitud 5300 eKr. Nöörkeraamika kultuuri saabumist Soome lõunaossa 3200 eKr peetakse ka põllumajanduse algusajaks. Soome elanikke, näiteks kveene mainitakse kroonikates ja teistes kirjutistes. Kirjalikke allikaid on leitud juba 13. sajandist. 2.1. Soome ristiretked 700-aastane seostus Soome ja Rootsiga algas Rootsi valitseja Erik Püha esimese ristiretkega, mis toimus aastal 1155. Teine ristiretk toimus 13. sajandi teisel veerandil. 9. Jaanuaril 1275 kuulutas Rooma paavst välja ristisõja Soome paganate vastu. Kolmas ristiretk sooritati Rootsist Soome 1293
Keraamikat on leitud 5300 eKr (kammkeraamika kultuur). Soomeugri keeli rääkivad inimesed saabusid kiviaja jooksul. Nöörkeraamika kultuuri esindajate saabumist Soome lõunaossa 3200 eKr peetakse ka põllumajanduse algusajaks. Jahtimine ja kalastus jäid tähtsaks eriti riigi põhja- ja idaosas. Pronksiajal (1500-500 eKr) ja rauaajal (500 eKr - 1200) oli asukatel tihedad kokkupuuted Skandinaaviaga, Põhja-Venemaaga ja Balti aladega. Soome elanikke, nagu kveene, ja nende kuningaid mainitakse ajaloolistes kroonikates ja teistes kirjutistes, nagu Skandinaavia saagades. Kirjalikke allikaid on leitud ka 13. sajandist. Rahvasterände ajal liikusid soome-ugri hõimude esindajad tänapäeva Soome territooriumile, tõrjudes kaugemale põhja varasemad elanikud saamid. Soome territooriumile jõudes jagunesid hõimud: Edela-Soomes suomi, kesk-Soomes - hämelased ja ida-Soomes karjalased. Edaspidise arengu käigus laienes nimetus Soome kogu teritooriumile. 18
riigi lõunaosas (pealinnas Oslos ja selle ümbruses), ei ole rahvastik koondunud suurematesse linnadesse, vaid jaotub enam-vähem ühtlaselt, kusjuures riigi lõunaosa on tihedamalt asustatud. Asulate all on 0,7% pindalast. Tähtsamad linnad on pealinn Oslo, Bergen, Trondheim ja Stavanger. Norra on üks etniliselt homogeensemaid riike. Norralaste kõrval, kes moodustavad 9091% rahvastikust, on suurim põlisrahvas saamid, keda on 30-40 tuhat. Põhja-Norras elab ka soome päritolu kveene. Norras on märkimisväärsel hulgal immigrante muu hulgas Poolast, Pakistanist, Vietnamist, Iraagist, Somaaliast ja Türgist. 2009. aastal oli Norras 303 000 välisriigi kodanikku ehk 6,3% elanikest. Luterlus on riigiusk. Riigikeel on norra keel. Norra keelel on kaks ametlikku kirjakeelt: bokmål ja nynorsk. Norra põhjaosas räägitakse vähemuste poolt saami ja kveeni (soome) keeli. Norra rahvaarv ja selle muutumine:
Keramikat on leitud 5300 eKr (kammkeraamika kultuur). Soomeugri keeli rääkivad inimesed saabusid kiviaja jooksul. Nöörkeraamika kultuuri esindajate saabumist Soome lõunaossa 3200 eKr petakse ka põllumajanduse algusajaks. Jahtimine ja kalastus jäid tähtsaks eriti riigi põhja- ja idaosas. Pronksiajal (1500-500 eKr) ning rauaajal (500 eKr - 1200) oli asukatel tihedad kokkupuuted Skandinaaviaga, Põhja-Venemaaga ja Balti aladega. Soome elanikke, nagu kveene, ning nende kuningaid mainitakse ajaloolistes kroonikates ning teistes kirjutistes, nagu Skandinaavia saagades. Kirjalikke alikaid on leitud ka 13. sajandist. 9 6.1 ROOTSI VÕIM (11541809) Soome 700 aastane seotus Rootsiga algas aastal 1154, kui Rootsi kuningas Erik alustas ristiusustamist. Arheoloogilised leiud aga näitavad juba varasemast ajast pärinevaid kristlikke mõjutusi Soome edela- ja kaguosas
Keramikat on leitud 5300 eKr (kammkeraamika kultuur). Soomeugri keeli rääkivad inimesed saabusid kiviaja jooksul. Nöörkeraamika kultuuri esindajate saabumist Soome lõunaossa 3200 eKr petakse ka põllumajanduse algusajaks. Jahtimine ja kalastus jäid tähtsaks eriti riigi põhja- ja idaosas. Pronksiajal (1500-500 eKr) ning rauaajal (500 eKr - 1200) oli asukatel tihedad kokkupuuted Skandinaaviaga, Põhja-Venemaaga ja Balti aladega. Soome elanikke, nagu kveene, ning nende kuningaid mainitakse ajaloolistes kroonikates ning teistes kirjutistes, nagu Skandinaavia saagades. Kirjalikke alikaid on leitud ka 13. sajandist. Rootsi võim (1154-1809) Soome 700 aastane seotus Rootsiga algas aastal 1154, kui Rootsi kuningas Erik alustas ristiusustamist. Arheoloogilised leiud aga näitavad juba varasemast ajast pärinevaid kristlikke mõjutusi Soome edela- ja kaguosas. Ajaloooliselt algas ühendus Birger jaarli ekspeditsiooniga Soome aastal 1249
rahvastik koondunud suurematesse linnadesse, vaid jaotub enam-vähem ühtlaselt, kusjuures riigi lõunaosa on tihedamalt asustatud. Asulate all on 0,7% pindalast. Tähtsamad linnad on pealinn Oslo, Bergen, Trondheim ja Stavanger. Etniline koosseis Norra on üks etniliselt homogeensemaid riike. Norralaste kõrval, kes moodustavad 90–91% rahvastikust, on suurim põlisrahvas saamid, keda on 30–40 tuhat. Põhja-Norras elab ka soome päritolu kveene. Norras on märkimisväärsel hulgal immigrante muu hulgas Poolast, Pakistanist, Vietnamist, Iraagist, Somaaliast ja Türgist. 2009. aastal oli Norras 303 000 välisriigi kodanikku ehk 6,3% elanikest. Norra on arenenud majandusega riik. Traditsioonilised tegevusalad on olnud kalapüük ja metsandus. Pärast Teist maailmasõda on hoogsalt laienenud mäendus ja tööstus
Keraamikat on leitud 5300 eKr (kammkeraamika kultuur). Soomeugri keeli rääkivad inimesed saabusid kiviaja jooksul. Nöörkeraamika kultuuri esindajate saabumist Soome lõunaossa 3200 eKr peetakse ka põllumajanduse algusajaks. Jahtimine ja kalastus jäid tähtsaks eriti riigi põhja- ja idaosas. Pronksiajal (1500-500 eKr) ja rauaajal (500 eKr - 1200 pKr) olid asukatel kokkupuuted Skandinaaviaga, Põhja-Venemaaga ja Baltimaadega. Soome elanikke, näiteks kveene, ja nende kuningaid mainitakse kroonikates ja teistes kirjutistes, nagu Skandinaavia saagades. Kirjalikke allikaid on leitud juba 13. sajandist. Rahvasterände ajal liikusid soomeugrilased tänapäeva Soome, tõrjudes kaugemale põhja varasemad elanikud saamid. Soomes hõimud jagunesid: Edela-Soomes pärissoomlased, Kesk- Soomes hämelased ja ida-Soomes karjalased. · Soome ristiusku pööramine ja vallutamine Rootsi ja Taani poolt
annaabi.ee 
