Apalatsid ja Uurali mäestikud. Uued mäestikud: Kordiljeerid, Karpaadid, Püreneed, Andid, Alpid, Pamiir Himaalaja ja Kaukaasia mäestikud. Vanad madalikud: Ida-Euroopa, Lääne-Siberi ja Turaani lauskmaa, Põhja-Aafrika tasandikud, Suurtasandik, Kesktasandik ning Amazonase, Mehhiko lahe ja La Plata madalikud. Uued madalikud: Kesk-Doonau, Po, Mesopotaamia ja Induse-Gangese madalikud. Antropogeen e. Kvaternaariajastu Inimese tekkimise ajajärk. Loodusvarad Geograafilise keskkonna osad, mida inimesed saavad oma heaks kasutada. Mõned loodusvaradest: õhk (hingamiseks), vesi (joogiks), taimne kui loomne toiduvaru (söömiseks), taimestik (loomade toiduks), kliima ja muld (taimed kasvuks), puiduvarud (ehitus, küte, mööbel, paber jne), vee-, tõusu-mõõna-, merehoovuste-, lainete- ja tuuleenergia (elektri tootmine), maa siseenergia (kütmine). Maavarad Maapõuest kaevandatavad loodusvarad
koostamise aluseks on stratigraafiline skeem ( uurimismeetodeid. biostratigraafilisi kui keskkonda puudutavaid Pinnakate - pudedatest kõvastumata setetest ja 14.5 KB, 26.02.2010 ) , mis jagab aluspõhjalised geoloogilisi järeldusi. Rakenduslik setenditest (meie alal kvaternaariajastu savidest, kivimid vanuse järgi erinevatesse ladestutesse *Makroskoopiline kirjeldus – kihilisus, ainelise ja biostratigraafia, näiteks naftabasseinide liivadest, moreenist ja turbast) koosnev ülemine ( 628.88 KB, 2.03.2010 ) . Muuhulgas antakse kaardil informatsiooni aluspõhjaliste murrangute mineraalse koostise hinnang, värvus. geoloogia selgitamisel, tugineb tänapäeval osa.
· Põhja-Eesti jõgedel kumeramad pikiprofiilid. Lääne-Eesti tasandikulised jõed on ühtlase languga. Lõuna-Eesti kõrgustikelt algavatel jõgedel on välja kujunenud nõgusa kujuga pikirpofiilid · JOONIS! Jõgede pikiprofiilid erinevates vesikondades 1. Valgejõgi (Soome lahe vesikond) 2. Pärnu jõgi (väinamere ja Liivi lahe vesikond) 3. Piusa jõgi (Peipsi järv ja Narva jõe vesikond) Jõgedevõrgu kujunemine · Kvaternaariajastu eelse jõgedevõrgu kohta annavad teavet aluspõhjas leiduvad orud · Võib arvata, et igal jäävaheajal hakkas liustiku taandudes kujunema uus jõgedevõrk · Mandrijää taandus Eesti alalt lõplikult u 11 000 a.t. Põhjavesi · Põhjavesi maakoores sisalduv vaba vesi, mis võib koguneda kaevudesse ja imbuda pinnaveekogudesse · Kaasaegse maa-aluse veevahetuse seisukohast moodustab Eesti ala naaberpiirkondadest suhteliselt sõltumatu arteesiabasseini
lepetega seatud ülempiir. LPH määramisel arvestatakse veekasutuskohas lubatud piirkontsentratsiooni ja veekogu isepuhastusvõimet. Pikalaineline kiirgus soojuskiirgus, Maa õhkkonna ja aluspinna elektromagnetkiirgus vahemikus 4100 µm. Atmosfääri soojuskiirguse allikad on veeaur, süsinikdioksiid, osoon ja pilved. P. k. põhjustab atmosfääri soojenemist ja kasvuhooneeffekti. Pinnakate aluspõhja kivimeid katvad kobedad kvaternaariajastu setted. Pinnakate on tekkinud kivimite murenemisel ja murendi ümberpaigutamisel geoloogiliste, keemiliste, biogeensete jm. tegurite toimel. Pinnasevesi maapinnalähedastes setteis, kivimites või turbas vettpidaval kihil lasuv surveta, harvemini surveline põhjavesi. Selle pealispind on haril. 025 m sügavuses. Eestis on pinnasevee looduslik mineralisatsioon alla 0,5 g/l, reostumise korral kuni 2 g/l. Pinnavesi maapinnanõgudes ja -lohkudes olev vesi. Alatine p
Pleistotseeni setteid katkendlikult ja õhukese kihina. Kvaternaari lühikese kestuse ja ebasoodsate loomastiku ja taimestiku mattumise ning säilimise tingimuste tõttu ei ole tema stratigraafilisel liigestamisel esikohal mitte loomastiku ja taimestiku arengu jälgimisel põhinev biostratigraafiline, vaid paleoklimaatiline printsiip, so jääaegade ja jäävaheaegade vaheldumine (joonis 2). Holotseeni ja Pleistotseeni piiriks on vastavalt Rahvusvahelise Kvaternaariajastu Liidu otsusele aeg 10 000 radiosüsiniku aastat tagasi, kui Põhja-Euroopas algas jääajajärgse kliima oluline paranemine ning organogeensete järvesetete kuhjumine ja soode areng. Pinnakatte stratigraafilisel liigestamisel on juhttasemeks kõige soojema jäävaheaja, ülem-Pleistotseeni kuuluva Prangli (Lääne-Euroopas Eemi, Venemaal Mikulino, Alpides Riss-Würmi) jäävaheaja setted. Klassikalised sellised setted on Rõngus
annaabi.ee 
