telegraafia osakonnas, mille jaam asus Eiffeli Tornis. Sõja kestel veetis Louis oma vaba aega tehnilisi probleeme lahendades. Pärast sõda jätkas Louis õpinguid üldfüüsikas. 1920. aastatel veetis ta suurema osa oma ajast jälgides oma vanemat venda Mauricei. Nimelt oli Maurice samuti teadlane ja ta eksperimenteeris röntgenkiirtega. Louisile meeldis oma venda jälgida venna laboris, mis asus perekonna kodus. See aeg hakkas Louis töötama oma doktoritööga teemal ,, uuringud kvantteoorias" . 1924 aastal sai Louis de Broglie oma uurimistöö kvantteoorias valmis Pariisi ülikooli teaduskonnas. Tees koosnes paljudest märkimisväärsetest leidudest, mis Louis de Broglie oli kahe aasta jooksul avastanud. Tema töö fookus seisnes ideel, et kui valgus on osake, siis osakesed peaksin moodustama laineid. De Broglie oli veendunud, et Einsteini avastus valguskvantidest oli üldine. Seega pakkus ta välja, et laine levimist võib seostada
-Energia kiirgub vaid portsjonite kaupa. Energiaportsjonit nim kvandiks. Klassikalise füsa seadused ei kehti aatomisiseste protsesside korral. Mikro-ja makromaailma seadused erinevad. Hakatakse kasut analoogselt valguslainele oskussõna elektronilaine. Elektroni liikumisseadust aatomis ei väljendata mitte koordinaatide ja kiiruse kaudu, vaid võnkesageduse ja amplituudi kaudu. Kvantmehaanikas tunnustatakse klassikalise füsa mõistete piiratust. Kvantteoorias tunnustatakse klassikalise füsa mõistete piiratust. Kvantteoorias kaob elektrodünaamilisele maailmapildile iseloomulik aine ja välja vaheline ületamatu barjäär. -Mateeriaosakesed ja väljakvandid võivad vastastikku teineteiseks muunduda. Elektroni ja positroni kohtumisel sünnib 2 elektromagnetvälja kvanti, mida nim footoniks. Footon, mille energia on suurem kui 1,022MeV, muundub vastastikmõjus aatomituumaga elektron-positron paariks.
*energia kiirgub vaid portsjonite kaupa; energiaportsjonit nim. kvandiks *klassikalise füüsika seadused ei kehti aatomisiseste protsesside korral; mikro- ja makromaailma seadused on erinevad *hakatakse kasutama analoogselt valguslainele oskussõna elektronlaine *elektroni liikumisseadust aatomis ei väljendata mitte koordinaatide ja kiiruse kaudu, vaid võnkesageduse ja amplituudi kaudu *kvantmehaanikas tunnustatakse klassikalise füüsika mõistete piiratust *kvantteoorias kaob elektrodünaamilisele maailmapildile iseloomulik aine ja välja vaheline ületamatu barjäär *mateeriaosakesed ja väljakvandid võivad vastastikku teineteiseks muunduda *elektroni ja positroni kohtumisel sünnib kaks elektromagnetvälja kvanti, mida nim. footoniks *footoni, mille energia on suurem kui 1,022MeV, muundub vastastikmõjus aatomituumaga elektron-positron paariks. Kvantmehaanika on füüsika haru, kus uuritakse mikroobjektide omadusi ning nendega toimuvaid protsesse.
dielektrikutes ja pooljuhtides. Siin toimub elektronide ümberpaiknemine valentsitsoonist juhtivustsooni. Esimesel tekib auk-, teisel elektronfotojuhtivus. Sisefotoefektil põhineb nn. fototakistite töötamise põhimõte.Moodustuvate laengukandjate arv on võrdeline langeva valgusvoo suurusega.Fototakisteid kasutatakse fotomeetrias ning paljudes automaatika skeemides. Mõnikümmend järjestikku lülitatud räni pn siiret moodustavad juba nn.päikesepatarei. Fotoefekti selgitamine kvantteoorias- Tuginedes Max Planci poolt viis aastat varem loodud kvantteooriale, pidas Einstein valgusele korpurskulaarseks nähtuseks: valgus saab neelduda või kiirata kindlate diskreetsete väärtuste (kvantide) kaupa. Einstein oletas, et valgust kandev osake (footon)lööb metalli pinnalt välja elektroni siis, kui footoni energia on suurem kui elektroni väljumistöö .Footoni energia on sõltuv talle vastava laine sagedust. Seega, mida suurem on
1900. a. püstitas saksa füüsik Max Karl Ernt Ludwig Planck (plank) ( 1858 - 1947 ) hüpoteesi, et elektromagnetlained kiirguvad ja neelduvad lõpliku suurusega energiakvantide kaupa. 34 Kvantteooria tõi esile aine ja välja uusi omadusi, ennustas uusi nähtusi, mis hiljem katsetes avastatigi. Valguse laine - ja korpuskulaaromaduste seost avaldab kvantteoorias Plancki valemiga: E = hf , kus E ( J ) on kvandi energia, f ( Hz ) - elektro - magnetkiirguse võnkesagedus ja h - konstant, mis on kõikide lainete ja kvantide jaoks ühesugune ning mida nimetatakse Plancki konstandiks. SI - süsteemis on h = 6,62 × 10 - 34 J×s. Järelikult on kvandi energia võrdeline võnkesagedusega elektromagnetlaines. Et elektromagnetlainete levimise kiirusvaakumis c = , siis saame Plancki valemist
üldrelatiivsusteooria paikapidavust. RADIOAKTIIVSUS Üht liiki aatomituuma võime iseeneslikult muunduda teist liiki tuumaks. RANDALLI-SUNDRUMI MUDEL Teooria, mille järgi ma elame braanil lõpmatus viiemõõtmelises ruumis, millel on negatiivne sadulataoline kõverus. RUUMIMÕÕDE Üks kolmest aegruumi tüüpi mõõtmetest. SAGEDUS Täisvõngete arv sekundis. SCHRÖDINGERI VÕRRAND Võrrand, mis kvantteoorias kirjeldab lainefunktsiooni arengut ajas. 53 SINGULAARSUS Aegruumi punkt, milles aegruumi kõverus saab lõpmata suureks. SININIHE Vaatleja poole liikuva objekti kiirguse sinisemaks muutumine; seda põhjustab Doppleri efekt. SPEKTER Lainet moodustavad sageduskomponendid. Päikesespektri nähtavat osa näeme vahel vikerkaarena. SPINN
RANDALLI-SUNDRUMI MUDEL Teooria, mille järgi ma elame braanil lõpmatus viiemõõtmelises ruumis, millel on negatiivne sadulataoline kõverus. RUUMIMÕÕDE Üks kolmest aegruumi tüüpi mõõtmetest. 51 Andrus Erik Universum pähklikoores Informaatika TTK II - KEI SAGEDUS Täisvõngete arv sekundis. SCHRÖDINGERI VÕRRAND Võrrand, mis kvantteoorias kirjeldab lainefunktsiooni arengut ajas. SINGULAARSUS Aegruumi punkt, milles aegruumi kõverus saab lõpmata suureks. SININIHE Vaatleja poole liikuva objekti kiirguse sinisemaks muutumine; seda põhjustab Doppleri efekt. SPEKTER Lainet moodustavad sageduskomponendid. Päikesespektri nähtavat osa näeme vahel vikerkaarena. SPINN Üks elementaarosakeste sisemisi omadusi. Väga ligikaudses mudelis saab spinni seostada osakese pöörlemisega
lubatud energiaväärtused vesiniku aatomis on arvutatavad Bohri valemiga 2 2 4 13,6 = - 2 2 = - 2 = 1,2,3,4,5 kus, 14 - elektroni laeng, - elektroni mass, - tegur, mida kvantteoorias nimetatakse peakvantarvuks. Bohri vesiniku aatomi mudel on esitatav kujul (joon. 2.6). Bohri valemist (joon. 2.4.) on võimalik arvutada lubatud energiavood vesiniku aatomis. Energianivoo, kus elektron on tuumale maksimaalses läheduses - alumine nivoo (I nivoo) on -13,6 ja see vastab = 1. Kui elektron ergastatakse kõrgematele energianivoodele, siis II nivool on tema energia - 3,4 , III nivool 1,5 . Kui elektron ergastatakse vabasse olekusse , siis elektroni energia on 0
annaabi.ee 
