maksimaalse emisiooni lainepikkuse jaoks mõõdetakse ergastusspekter. 3. Kolmandal korral mõõdetakse emissiooni maksimaalsel ergastusel. 30.Kuidas tekib ergastus-emissioon spekter (3D spekter) Esimesel monokromaatoril valitakse ergastuse lainepikkus ja siis mõõdetakse kogu emisiooni spekter. Detektor – ribadetektorite süsteem (mitu detektorit järjest). Spektrid järjestatakse ergastuse lainepikkuse kasvu järgi. 31.Mis on fluorestsentsi kvantsaagis? Iga neelatud energia kvant ei põhjusta fluorestsentsi. Fluorestsentsi efektiivsuse kvantitatiivseks näitajaks on fluorestsentsi kvantsaagis: Kvantsaagise näitaja asub vahemikus 0 (fluorestsentsi ei ole) – 1 (kõik molekulid ergastatud olekus põhjustavad fluorestsentsi). 32.Elektrokeemiline rakk Ahela ühendamisel tekib elektrivool – elektronid liiguvad anoodilt katoodile tasakaalu tekkimiseni. Laengukandjad lahuses on ioonid, siseahelas– elektronid. 33
võnkumistele ja keskkonna soojusele anda (põrkumised teiste molekulidega). Viskoossus suurendab fluorestsentsi (toimub vähem kokkupõrkeid). 25.Seadme skeem selgitusega 26.Kuidas tekib ergastus-emissioon spekter (3D spekter) Esimesel monokromaatoril valitakse ergastuse lainepikkus ja siis mõõdetakse kogu emisiooni spekter. Detektor koosneb mitmest järjestikusest detektorist ehk ribadetektor. Spektrid järjestatakse ergastuse lainepikkuse kasvu järgi. 27.Mis on fluorestsentsi kvantsaagis? Fluorestsentsi kvantsaagis on fluorestsentsi efektiivsuse kvantitatiivseks näitajaks. Kvantsaagise näitaja asub vahemikus 0 (pole fluorestsentsi) kuni 1 (kõik molekulid on ergastatud olekus ja põhjustavad fluorestsentsi). kus nfl - fluorestseerivate kvantide arv ja nneel - neeldunud kvantide arv. 28.Miks TMR meetodiga saab analüüsida vaid tuumasid , mille spinnkvantarv ei ole võrdne nulliga?
Fluorestsentsvalguse kvandid on sellest pikema lainepikkusega (680 - 760 nm). Seega fluorestsentsvalgus on punase värvusega. Kuidas ja kus toimub fotosüsteemides valgusenergia muutumine keemiliseks energiaks? Kvant liigub antennis (LHC) pigmendile ning siis juhitakse reaktsioonitsentrisse, kus klorofüll a muudab valgusenergia keemiliseks energiaks. Defineerige kvantsaagise mõiste ja arvutage selle väärtus ühe CO2 molekuli assimileerimise jaoks (koos selgitusega) Kvantsaagis on assimileeritud CO2 (eraldatud O2) molekulide ja neeldunud kvantide suhe. CO2 + 4H + 4e CH2O + 2H Minimaalselt mitu kvanti on vaja (põhjendage) et fotosünteesi käigus veest eralduks üks hapniku molekul 4 Üks hapniku molekul saadakse kahest veest, seetõttu opereeritakse alati kahe veega, kahe vee molekuli oksüdeerumiseks on vaja nelja kvanti. Kirjutage vee fotooksüdatsiooni võrrand, millises kloroplasti osas see toimub? 2H2O O2 + 4H + 4e-
Kvant neeldub klorofüllis, mis põhjustab energia tõusu ja see viib elektroni ergastusnivoole. Ta ei lange tagasi, hoopis siirdub akseptormolekulile (naabruses), mille põhinivoo on madalam Chl ergastusnivoo, kuid kõrgem kui Chl põhinivoo. Kvandi energiast osa muundub keemiliseks energiaks, mida mõõdetakse voltides vastava aine redokspotentsiaalina. 20. Defineerige kvantsaagise mõiste ja arvutage selle väärtus ühe fotosünteesil eralduva O2 molekuli jaoks (koos selgitusega) Kvantsaagis näitab neeldunud footonite ja sünteesitud molekulide suhtarvu. 2H2O (4hv) 4 elektroni + 4H = O2 4 kvanti, teoreetiline kvantsaagis on 0,25. 21. Minimaalselt mitu kvanti on vaja (põhjendage) et fotosünteesi käigus veest eralduks üks hapniku molekul. Akumulaatorist kantakse 4 elektroni korraga kahele vee molekulile üle, nii et tekib hapniku molekul. Vee fotooksüdatsioonil kulub selleks 4 kvanti. 22. Kirjutage vee fotooksüdatsiooni võrrand, millises kloroplasti osas see toimub?
elektronide aktseptor, kuhu é-d saavad edasi minna. Peaks olema ka é-de doonor, mis täiendaks selle tsentri pigmendi é varu uuesti endisele tasemele, kui é ära läheb. Toimub redoksreaktsioon. Aksteptor redutseeritakse, doonor oksüdeeritakse 27. Defineerige kvantsaagise mõiste ja arvutage selle väärtus ühe CO2 molekuli assimileerimise jaoks (koos selgitusega) Fotosünteesi kvantsaagis assimileeritud CO2 (eraldunud O2) molekulide ja neeldunud kvantide suhe. Kvantsaagise pöördarvu nimetatakse fotosünteesi kvanttarbeks. F = ¼ = 0,25 Tegelikult 1/8, sest ühe CO2 assimileerimiseks Calvini tsüklis kulub 2 NADPH-d. 2NADP redutseerimiseks on vaja 4 elektroni. Selleks, et elektron jõuaks veelt lineaarses fotosünteetilises ETA-s NADP-le, on vaja kahte footonit (sest 2 fotosüsteemi), st kokku 8 footonit. 28
Fluorestsentsi võib kirjeldada järgmise skeemi abil: Fluorestsents-spektroskoopia on umbes 100 korda tundlikum kui spektrofotomeetria. Looduses on väga vähe piisavalt tugeva fluorestsentsiga ühendeid. Seetõttu kasutatakse sünteetilisi substraate, mille koostisesse on viidud fluorogeenseid rühmi. F fluorestsentsi intensiivsus Io - ergastava kiirguse intensiivsus - ekstinktsioonikoefitsent c - molaarne kontsentratsioon l - neelava kihi paksus Q - kvantsaagis Kui cl on väike, lihtsustub valemiks: kus F on proportsionaalselt sõltuv kontsentratsioonist. Mida madalam on lahuse optiline tihedus, seda korrektsem on spektrofluorimeetriline mõõtmine! Turbidimeetria: Mitmete ensüümreaktsioonide substraadid või produktid ei lahustu vees. Lahustumatud osakesed ehk agregaadid hajutavad oluliselt kiirgust ja nende lahused ei allu samadele seaduspärasustele kui homogeensed lahused. Turbidimeetria on meetod hajunud
ex väiksem kui em, ex on ergastus, em on emissioon. Ergastuslainepikkus on alati madalam emissioonilainepikkus. Mida väiksem lainepikkus, seda kõrgem on energia". Eeliseks on see, et me mõõdame täisnurga all fluorestsentsi fluoromeetria puhul me mõõdame väikest muutust pimedal taustal, tausta pm pole. Emissioonivalgus läheb igasse suunda, mõnel küvetil on peeglid, mis võimendavad signaali. Fluorestsents on seda tugevam, mida suurem on ekstinktsioonikoefitsient ja kvantsaagis. Kvantsaagis näitab seda tõenäosust, et ergastusenergia antakse ära emissiooni kaudu (alati võib energia minna ka soojuseks), kvantsaagis on headel fluorofooridel 1,0 lähedal. Rusikareegel: mida tundlikum on määramismeetod, seda kapriissem, mida vähemtundlik, seda lollikindlam. NB! Mida pikem on lainepikkus, seda selektiivsem ta on, seetõttu on soovitatav kasutada pikemaid lainepikkusi. Ultravioletis (alla 300nm) on palju segajaid (ntx vesi). 29.11.2017
annaabi.ee 
