Et aga valgus on elektromagnetkiirgus, siis ilmnevad analoogilised nähtused ka röntgenikiirguse, mikrolainete, raadiolainete ning teiste elektromagnetkiirguse liikide korral. Seega võib optikat vaadelda elektromagnetismi allvaldkonnana. Osa optilisi 2 nähtusi tuleneb ka valguse kvantiseloomust ja seetõttu on teatud optika valdkonnad seotud kvantmehaanikaga. Optika valdkonda, milles valguse laineiseloomu ei arvestata ning valgust vaadeldakse kiiri moodustavate osakeste voona, nimetatakse geomeetriliseks optikaks. Valguse laineiseloomust tulenevate nähtustega tegeleb laineoptika, mida mõnikord nimetatakse ka füüsikaliseks optikaks. Valgusefekte, mille mõistmiseks on tarvis kvantmehhaanikat, käsitleb kvantoptika, milles valgust käsitatakse üheaegselt nii osakestena kui ka
· Sorteerimine - sorteerimise operatsioon muudab ebakorrapärased elementide kogumid korrapäraseks. GPU kasutab sorteerimise võrke. · Otsimine - programmeerija leiab üles teatud elemendi, kuid GPU ei otsi individuaalselt elementi vaid teostab otsinguid paralleelselt. GPGPU Referaat 2010 4. GPU KASUTUSALAD Siin on välja toodud mõned kasutusalad,kus GPU'd kasutatakse: · Kliimauuringud · Kvantmehaanikaga füüsika · Molekulaarsed mudelid · Bioinformaatika · Signaalitöötlus · Krüptograafia ja krüptoanalüüs GPGPU Referaat 2010 KOKKUVÕTE Kui enamjaolt kasutatakse arvutusteks CPU-d, siis üllatuslikult ilmneb, et GPU saab teatud ülesannete puhul sama tööga kümneid või sagu korda kiiremini hakkama. Kaasaegsed GPU-d on ülivõimsad,sisaldades sadu CPU-sid
ainega. Tavaliselt kirjeldab optika nähtava, infrapunase ja ultravioletse valguse nähtusi. Et aga valgus on elektromagnetkiirgus, siis ilmnevad analoogilised nähtused ka röntgenikiirguse, mikrolainete, raadiolainete ning teiste elektromagnetkiirguse liikide korral. Seega võib optikat vaadelda elektromagnetismi allvaldkonnana. Osa optilisi nähtusi tuleneb ka valguse kvantiseloomust ja seetõttu on teatud optika valdkonnad seotud kvantmehaanikaga. 2. Mis on valgus? · Valgus on elektromagnetlaine, mille lainepikkus vaakumis on vahemikus 380-760 nm. · Valguslained on elektromagnetlained, mis tekitavad inimesel nägemisaistingu. Erineva lainepikkusega valguskiirgust tajub inimene erineva värvusena. 3. Kuidas liigitatakse valguslained lainepikkuse järgi? Valgust klassifitseeritakse lainepikkuse järgi · Infravalgus · Nähtav valgus · Ultravalgus 4
ainega. Tavaliselt kirjeldab optika nähtava, infrapunase ja ultravioletse valguse nähtusi. Et aga valgus on elektromagnetkiirgus, siis ilmnevad analoogilised nähtused ka röntgenikiirguse, mikrolainete, raadiolainete ning teiste elektromagnetkiirguse liikide korral. Seega võib optikat vaadelda elektromagnetismi allvaldkonnana. Osa optilisi nähtusi tuleneb ka valguse kvantiseloomust ja seetõttu on teatud optika valdkonnad seotud kvantmehaanikaga. 2. Mis on valgus? · Valgus on elektromagnetlaine, mille lainepikkus vaakumis on vahemikus 380-760 nm. · Valguslained on elektromagnetlained, mis tekitavad inimesel nägemisaistingu. Erineva lainepikkusega valguskiirgust tajub inimene erineva värvusena. 3. Kuidas liigitatakse valguslained lainepikkuse järgi? Valgust klassifitseeritakse lainepikkuse järgi · Infravalgus · Nähtav valgus · Ultravalgus 4
väike. Aga tugevates gravitatsiooniväljades tuleb selle asemel võtta kasutusele Einsteini üldrelatiivsusteooria. Analoogiliselt – kui uuritakse vastastikmõjusid mikroskoopilistes struktuurides, näiteks Suure Paugu singulaarsus või musta augu servad ja keskkoht, tuleb relatiivsusteooria asemel appi võtta kvantmehaanika. Hawking on leidnud üldist tunnustust teoreetikuna, kelle panus üldrelatiivsusteooria ühendamisesse kvantmehaanikaga on kõige suurem. Tulemuseks on kvantgravitatsiooniteooria, mida on ebaõnnestunult nimetatud ka kõiksuse teooriaks.(McEvoy, Zarate, 2002) 5 SUURE PAUGU TEOORIA Varastel 1960ndatel aastatel oli kosmoloogia ees suur küsimus, kas universumil oli algus või mitte.
Keha liikumisel ei ole enam trajektoori ega kiiruse ( kiirenduse ) arvväärtusi. Liikumine ei võta aega mitte ühtegi ajaühikut. Liikumist ei sega ka tõkked. Keha M läheb tõketest nagu ,,läbi", sest et liikumise trajektoor puudub. Teleportatsioonis on siis ainult kaks kirjeldavat suurust: kui kaugele keha ruumis ( ajas ) teleportreerub ja millises suunas see toimub. Mitte midagi muud ei ole. Esimesel juhul oli tegemist nagu klassikalise mehaanikaga, kuid teine juht sarnaneb pigem kvantmehaanikaga. Seda, et hyperruumis aega ja ruumi ei eksisteeri, tähendab tegelikult seda, et keha liikumine hy- perruumis ei võta enam aega ja ruumi. Selles ongi ,,asja" sisu. Kuid ,,ettekujutada" võib hyperruumi ikkagi tavalise aegruumina. Hyperruum on nagu ,,väljaspool" tavaruumi. Miski, mis on ,,väljaspool", on midagi sootuks teistmoodi. Näiteks ,,väljaspool" aegruumi ju seda aegruumi enam ei ole. Seda enam lihtsalt ei eksisteeri
Keha liikumisel ei ole enam trajektoori ega kiiruse ( kiirenduse ) arvväärtusi. Liikumine ei võta aega mitte ühtegi ajaühikut. Liikumist ei sega ka tõkked. Keha M läheb tõketest nagu ,,läbi", sest et liikumise trajektoor puudub. Teleportatsioonis on siis ainult kaks kirjeldavat suurust: kui kaugele keha ruumis ( ajas ) teleportreerub ja millises suunas see toimub. Mitte midagi muud ei ole. Esimesel juhul oli tegemist nagu klassikalise mehaanikaga, kuid teine juht sarnaneb pigem kvantmehaanikaga. Seda, et hyperruumis aega ja ruumi ei eksisteeri, tähendab tegelikult seda, et keha liikumine hy- perruumis ei võta enam aega ja ruumi. Selles ongi ,,asja" sisu. Kuid ,,ettekujutada" võib hyperruumi ikkagi tavalise aegruumina. Hyperruum on nagu ,,väljaspool" tavaruumi. Miski, mis on ,,väljaspool", on midagi sootuks teistmoodi. Näiteks ,,väljaspool" aegruumi ju seda aegruumi enam ei ole. Seda enam lihtsalt ei eksisteeri
Keha liikumisel ei ole enam trajektoori ega kiiruse ( kiirenduse ) arvväärtusi. Liikumine ei võta aega mitte ühtegi ajaühikut. Liikumist ei sega ka tõkked. Keha M läheb tõketest nagu „läbi“, sest et liikumise trajektoor puudub. Teleportatsioonis on siis ainult kaks kirjeldavat suurust: kui kaugele keha ruumis ( ajas ) teleportreerub ja millises suunas see toimub. Mitte midagi muud ei ole. Esimesel juhul oli tegemist nagu klassikalise mehaanikaga, kuid teine juht sarnaneb pigem kvantmehaanikaga. Seda, et hyperruumis aega ja ruumi ei eksisteeri, tähendab tegelikult seda, et keha liikumine hy- perruumis ei võta enam aega ja ruumi. Selles ongi „asja“ sisu. Kuid „ettekujutada“ võib hyperruumi ikkagi tavalise aegruumina. Hyperruum on nagu „väljaspool“ tavaruumi. Miski, mis on „väljaspool“, on midagi sootuks teistmoodi. Näiteks „väljaspool“ aegruumi ju seda aegruumi enam ei ole. Seda enam lihtsalt ei eksisteeri
annaabi.ee 
