Täielik sisepeegeldus on kasut. Optilistes kaablites, moblaga rääkides, Valgus on dualistliku olemusega: a)levimisel: elektri-ja arvutites, kujutiste ümberpööramine prismaga. magnetvälja max-min- ja nullkohad liiguvad valguse Valguse dispersioon (Newton) on valguse murdumise näitaja sõltuvus kiirusega c(300 000km/s) b)lainetega kokkupuutel kujut lainepikkusest, jagunemine sperktriks murdumisel. Liigid a) Tekitaja ühte lainepaari kvandina, iga kvant kujutab väikest põhjal dispersioonspektid (puuduvad järgud) ja energiakogust. Optika tähtsamad osad: laine-, difraktsioonspektrid(palju järke). b) Pidevspektrid (värv läheb sujuvalt geomeetriline-, kvantoptika, fotomeetria. Laineoptika: teiseks) ja joonspektrid (kitsad värvilised jooned). c) Kiirgusspektrid lainefront: pind, mis eraldab ruumi osa, kus laine levib,
Fotoefekt elektronide ainest välja löömine valguse (suure sageduse ja väikse lainepikkuse, nt. ultraviolettkiirgus) toimel. Kui valgus vabstab elektronid ja annab neile võimaluse liikuda, kuid ei vii neid ainest välja on tegu sisefotoefektiga. Näiteks CCD sensorid erinevates kaamerates. Mikroosakeste dualism - osakest võib käsitleda nii kvandina kui ka lainena. Näiteks valgus. Mikromaailma täpsuspiirangud Mikroosakeste füüsikas esinevad piirangud, kus on osakest iseloomustavate suuruste paare, mida ei saa samaaegselt sama täpselt määrata ning ühe määramise täpsust suurendades, väheneb teise täpsus. See ei ole kõrvaldatav ei riistade ega meetodite täiendusega. Nt. asukoht ja impulss. Tunnelefekt Nähtus, kus mikroosake on võimeline läbima potensiaalibarjääri, mille mõõtmed on väiksemad osakese lainepikkusest
viivad kaasa reaktsioonide lõpptulemuses teatud osa energiast. Positron annihileerub momentaalselt elektroniga, mida tähes võib kohata „igal sammul“. Ka deuteerium leiab kiiresti endale prootoni, ja moodustub heeliumi isotoop. Seejuures vabaneb võimas gammakvant, mis moodustab lõviosa tähekiirgusest. Gammakvant ei pääse tähest välja, vaid neeldub esimeses sobivas aatomis. Enamasti kiirgab aatom saadud energia välja mitme väiksema energiaga kvandina, mis omakorda neeldub jne. Tähe keskosas vabanev energia eksleb tähes miljoneid aastaid, enne kui jõuab tähe pinnale, kust kiirgub kosmosesse. Kui 3 esimest reaktsiooni on toimunud 2 korda , on meil, formaalselt võttes, 2 heeliumi isotoopi He3. Nende ühinemise tõenäosus on väike, kuid juba esimese miljoni aasta jooksul saabub siin tasakaal – reaktsioone on jõudnud toimuda juba piisavalt. Heeliumi tuuma kõrval vabaneb 2
= h· kaudu. Nii on näiteks ultraviolettkiirguse footonid suurema energiaga kui nähtava valguse footonid, mille sagedus on madalam. Energia neeldumisel toimuvad aatomi elektronide üleminekud tuumast kaugemal asuvatele energiatasemetele E1, E2, ..., En. Ergastunud aatomid kaotavad saadud energiahulga kiiresti ja ligikaudu 10 -8 s möödudes lähevad üle kas väiksema energiaga või mitteergastanud normaalolekusse. Seejuures saadab aatom välja energiat elektromagnetilise kiirgusenergia kvandina, mille suurus võrdub energeetiliste olekute vahega. Efooton = E2 E1 Mida tähendab Lambert-Beer´i seadus ja mis rolli mängib see keskkonna spektroskoopilistes analüüsides? Kui valgusvoog läbib lahusega täidetud läbipaistvate seintega anuma, siis anumast väljuva valguse intensiivsus I on neeldumise ja osalise peegeldumise tõttu alati väiksem anumasse siseneva valguse intensiivsusest I0. Valguse intensiivsuste I ja I0 sõltuvust iseloomustab Bouguer-Lamberti seadus, mille
1.9 Valgusdioodid e. LED Valgusdioodid on pooljuht dioodid, millised pärisuuna reziimis kiirgavad valgust, kus juures kiirguv valgus on praktiliselt võrdeline teda läbiva pärivooluga. Valgus nähtused PN-Siirdes tekkivad siis, kui elektronid ja augud hakkavad rekombineeruma st. siis, kui elektronid sattuvad kristallvõres olevasse auku. Nüüd muutub vaba elektron seotud elektroniks, tal jääb energiat üle ja see energia kiirgub valgus kvandina, mille võnke sagedus sõltub ainest. Tavalistes dioodides juhtub reekombineerumisi suhteliselt harva ja see tõttu ei ole valgusnähtused praktiliselt märgatavad. Valgus dioodides on aga lisandite hulgad tavalistest suuremad ja seetõttu tekib reekombineerumisi sagedamini. Kasutatakse peamiselt galliumi ühendeid. Nii annab gallium-aseniit infrapunase kiirguse. Gallium-aseniit koos gallium-fosfiidiga punase oranzi või kollase värvi, gallium-nitrit, aga sinise kiirguse
maatriks võib olla prooviks. Rakendused: eeskätt elementide jäljed, eriti just vees. 158. Röntgenfluorestsents-spektroskoopia Ehk XRF elemendi aatomeid määratakse registreerides neile iseloomulikku röntgenkiirgust. Röntgenkiirguse neeldumisel tekivad ergastatud ioonid, elektronid lahkuvad sisekihtidest, ioonid siirduvad põhiolekusse nii, et mõni kõrgema kihi elektron langeb sisekihile. Vabaneb energia eraldub röntgenkiirguse kvandina (fluorestents). Tegemist on elementanalüüsiga, elemendid Na .. U. Sobib kvalitatiivseks analüüsiks, kuna elementidel on iseloomulikud emissioonijooned. Fluorestsentskiirguse intensiivsus on proportsionaalne kiirgava elemendi aatomite hulgaga proovis, seega sobib ka kvantitatiivseks analüüsiks sobivate standardite korral (maatriksid peavad olema vastavuses). Röntgenkiirguse neeldumisel tekivad ergastatud ioonid. Elektronid lahkuvad sisekihtidest (põhiliselt K ja ka L kiht). Need ioonid
koostist kui ka radioaktiivsust. Tuum muutub ebastabiilseks, kui temas on liig palju prootoneid - elektrijõud osutuvad siis tugevamaks tuumajõududeks ning ülearused prootonid heidetakse välja. Kergetel tuumadel toimub see otseselt (prootonkiirgus), raskematel kaudselt ( - kiirgus). Kui aga prootoneid on vähe, toimub neutroni lagunemine ja tuum kiirgab välja elektroni ( -kiirgus) ning nähtamatu neutriino. Kui selle käigus jääb tuumal energiat üle, kiiratakse see -kvandina, mõnikord vabaneb ka neutroneid. Tuumade beetalagunemist põhjustab neutroni ebastabiilsus. Neutroni lagunemine. Tekib prooton, elektron ja neutriino. Viimane on vajalik nn. leptonlaengu tasakaalustamiseks. PROBLEEMID Loeng 11. · Elektri- ja magnetvälja graafiline kujutamine: põhimõte ja järeldused. Jõuväljade - nende hulgas ka elektrivälja "ülesjoonistamiseks" kasutatakse jõujooni
koostist kui ka radioaktiivsust. Tuum muutub ebastabiilseks, kui temas on liig palju prootoneid - elektrijõud osutuvad siis tugevamaks tuumajõududeks ning ülearused prootonid heidetakse välja. Kergetel tuumadel toimub see otseselt (prootonkiirgus), raskematel kaudselt ( - kiirgus). Kui aga prootoneid on vähe, toimub neutroni lagunemine ja tuum kiirgab välja elektroni ( -kiirgus) ning nähtamatu neutriino. Kui selle käigus jääb tuumal energiat üle, kiiratakse see -kvandina, mõnikord vabaneb ka neutroneid. Tuumade beetalagunemist põhjustab neutroni ebastabiilsus. Neutroni lagunemine. Tekib prooton, elektron ja neutriino. Viimane on vajalik nn. leptonlaengu tasakaalustamiseks. PROBLEEMID Loeng 11. · Elektri- ja magnetvälja graafiline kujutamine: põhimõte ja järeldused. Jõuväljade - nende hulgas ka elektrivälja "ülesjoonistamiseks" kasutatakse jõujooni
annaabi.ee 
