1. ELAVHÕBEDA KINNINABIMINE "Kvaalid" on tundmatu termin selle kohta, mis ei saaks kellelegi meist olla tuntum: need viisid, kui- das asjad meile paistavad. Ja nagu filosoofilise zargooni puhul ikka, on lihtsam tuua näiteid kui ter- mini definitsiooni. Vaata piimaklaasi päikeseloojangul; see viis, kuidas ta sulle paistab eriline, isiklik, subjektiivne piimaklaasi nägemiskvaliteet ongi sinu selle hetke nägemiskogemuse kvaal. See viis, kuidas piim sulle siis maitseb, on teine, maitsmise kvaal ja kuidas see kõlab, kui sa seda neelad, on kuulmise kvaal. Need erinevad "teadvusliku kogemuse omadused" on kvaalide peamisteks näi- deteks. Näib, nagu ei saaks sa midagi lähemalt tunnetada kui oma kvaale; olgu terve universum mingi suur illusioon, mingi Descartes'i kurja deemoni ettekujutus, see ettekujutus (sinu jaoks) on ikkagi tehtud sinu hallutsinatoorse kogemuse kvaalidest. Descartes väitis, et kahtleb kõiges, milles
kuulmine). Mis on distaalne stiimul; proksimaalne stiimul; transduktsioon; kodeerimine; aisting; taju ja tajumulje? Distaalne stiimul on väliskeskkonnast tulev ärritus, omadus (nt päikesevalgus) Proksimaalne stiimul on väliskeskkonna mõju retseptorrakule Transduktsioon on proksimaalse stiimuli energia ülekanne närvisüsteemi Kodeerimine on distaalse stiimuli omaduste tõlkimine närvisüsteemi koodidesse Aisting on sõlmimata taju omadus ehk kvaal (taju aatom) Taju on sõlmitud representatsioon ehk taju molekul Tajumulje on teadvustatud ja terviklik representatsioon Kuidas kulgeb taju protsess kuulmises, haistmises, maitsmises ja kehameeltes? Kuulmises heli- proksimaalne stiimul (laine amplituud, sagedus, struktuur, ajaline erinevus), millele vastab aisting (valjus, kõrgus, tämber, suund)- transduktsioon ja kodeerimine-teo basilaarmembraani karvarakkude liikumine ja selle kaks koodi:
informatsioon representeeritakse sisekeskkonnas, et saada keskkonnast terviklik ülevaade. Distaalne stiimul on väliskeskkonnast tulev ärritus, omadus (nt päikesevalgus) Proksimaalne stiimul on väliskeskkonna mõju retseptorrakule Transduktsioon on proksimaalse stiimuli energia ülekanne närvisüsteemi Kodeerimine on distaalse stiimuli omaduste tõlkimine närvisüsteemi koodidesse Aisting on sõlmimata taju omadus ehk kvaal (taju aatom) Taju on sõlmitud representatsioon ehk taju molekul Tajumulje on teadvustatud ja terviklik representatsioon 22. Tooge näiteid tajuvigadest. Kirjeldage ühe vabalt valitud illusiooni tekkemehhanismi. Kaasasündinud värvipimedus akromatopsia kolvikesed ei suuda registreerida valgust 23. Kirjeldage tajuprotsesside põhilisi teooriaid: tervikuks-sidumine, alt-üles töötlus, ülevalt- alla töötlus! Altpoolt ülespoole: Visuaalselt tajutavas kujutises toimub kõigepealt
valgusenergia puu kujutisest on andnud oma info kolvikestele ja kepikestele ja need reageerivad) - Kodeerimine – distaalse stiimuli omaduste tõlkimine närvisüsteemi koodidesse (kui puu jaotatakse lahti värvi, kuju jms järgi ja kõik närvirakud saavad aru millega on tegu. Nt rohelist lainet vastuvõttev närvirakk sai aru, et tegemist on rohelisega, seega kodeeris vastava väliskeskkonna info) - Aisting – sõltumatu tajuline omadus ehk kvaal (taju aatom) (nt värvi aisting – sai aru et puul on rohelist ja pruuni värvi, kuid need pole omavahel seotud) - Taju – sõlmitud representatsioon (taju molekul)(on uuesti kokku pandud et roheline ja pruun värvus ning see teeb kokku puu) - Tajumulje – teadvustatud terviklik representatsioon e meelteorganitega tajumise protsessis loodud objektide ja sündmuste mudel, mille alusel tehakse otsusi ja planeeritakse tegevusi.
Dennetti järgi on meil omadusedetektorid, mis detekteerivad antud omadust. Võimele seda omadust ära tunda on võimalik osutada ka siis, kui täpsemalt ei ole võimalik seda omadust kirjeldada. Privaatsus - Informatsiooni fenomenilised omadused, IFOd; need on objektiivsed, avalikud, mitte privaatsed. Neid saab nimetada fenomenilisteks, kuna neil on dispositsiooniline võime kutsuda esile äratundmisakte — tagades isikule juurdepääsu oma omadusedetektori väljundile. See väljund pole kvaal, vaid mingi ajuseisund. Üldiselt ei saa me neid ajuseisundeid ise muuta, kuid dispositsioonide eristamine on treenitav. Dennett: Kvaalide kui sõnulseletamatute, seesmiste, privaatsete, vahetult hoomatavate kogemuse omaduste “asemel on suhteliselt või praktiliselt sõnulseletamatud avalikud omadused, millele saame osutada kaudselt , osutamisega meie privaatsetele omadusdetektoritele – mis on privaatsed üksnes eripärasuse tähenduses.” 10. Kvaalid(Nagel, Mis tunne on olla nahkhiir
annaabi.ee 
