Kunstniku jaoks (Bulgakovi kontseptsioonis) on ambivalentsed seosed iseloomulikud -- mitte üksnes Jesuaga, vaid ka Wolandiga. See ilmneb muuseas ka selles, et Meistri välimus kliinikus ja Margarita unenaos (habe ajamata, juuksed sassis, pilk ärev) -- see on kurjast vaimust vaevatu välimus (vrd Dostojevski ,,Kurjade vaimude" teemaga romaanis). Siin ilmneb Meistri oluline erinevus Jesuast ja samal kombel ka Pilatusest (kes finaalis pälvib andestuse ja astub mööda kuuvalgusest rada koos Jesuaga kuu poole). Jesua (nagu ka Pilatus) ei ole loovisik, ta on orienteeritud ,,reaalsele elule", vahetutele kontaktidele ümbritsevate inimestega, tema ja teda ümbritseva maailma vahel on otsesed seosed, mitte kunstilise (või teadusliku) loomingu barjäär. Jesua mitte üksnes ei kirjuta ise, vaid ka suhtub järsult eitavalt oma õpilase Leevi kirjapandusse. Selles on ta otseselt vastandlik Bulgakovi Meistrile, loojale, kes põgeneb elu eest, enamgi veel, kes muudab
vaid keskpärased, kuid lõpueksamid sooritas ta suurepärastele hinnetele, mis võimaldasid tal kunstikooli sisseastumiseksameid sooritada. (Weyers, 2006) 1.4. Kodukoht Kunstniku kodukoht, eriti Ampurdani lauskmaa, kus asus tema kodulinn, on ta loomingus pidevalt korduv teema. Eelkõige paelusid teda sealsed rannikulinnad Cadaqués ja Port Lligat oma karmide kaljujärsakute ja ebatavaliste valgusefektidega, mis muutsid lahe vee sõltuvalt päikesepaistest või kuuvalgusest kas sügavmustaks või heleroheliseks. Dalíde perekonnal oli ka suvekodu Cadaquésis. Sealset kaluriküla ümbritsevad kõrged mäed ja küla ees avaneb laht. Kirdes terendab massiivne Cap Creusi neem, kus Püreneed sukelduvad merre grandioosses geoloogilises deliiriumis, nagu Dalí seda kord ise kirjeldas. Koos oma kolm aastat noorema õe Ana-Mariaga käis Salvador paadiretkedel koos kalur El-Betiga. Mõnikord suveõhtutel, kui
£330 ¢ja k¨aest , t¨ahendades tape- / ¡ Koosneb aknast tud vaenlase k~orva l~oikamist £327 ¢ () ja l¨ abi selle tup- . Ara ¨ v~oeti vaenlase vasak pa paistvast kuuvalgusest , k~orv ning kogutud k~orvade mis t¨ahendab jumalateenis- j¨argi hinnati s~ojalist edu- tuse aega. Taevajumala ni- kust . P¨arast v~oiduga mi oli . Vana-Hiina ela- tagasi p¨o¨ordumist vii- mut¨ uu ¨p oli maa sisse kaeva- di p¨ uhakotta . on tud kujuline s¨ uvend, ku- kallaletungimine ja asjade
LO ¨ 8 SAGEDUS B . KANJI SHOHO 89 46 327 卜文 ✄ ✂会意 ✁ Koosneb aknast 冏 (窓) ja l¨abi selle tuppa paistvast kuuvalgusest げつ しんめい 月, mis t¨ahendab jumalateenistuse aega. Taevajumala nimi oli 神明. Vana-Hiina あ elamut¨uu¨ p oli maa sisse kaevatud 亞 kujuline s¨uvend, kuhu valgus paistis l¨abi めいどう keskosas oleva augu. Elamu valget osa kutsuti 明堂, religioossed rituaalid soorita-
ebatasasel sillutisel: «Kes te olete? Kes te olete?» Küsitav ei vastanud sõnagi. Nõnda jõudsid nad lõpuks mööda kaldapealset rutates kaunis suurele väljakule. Kuu paistis vähekese. See oli Grève plats. Keset platsi seisis mingi tume rist. See oli võllas. Esmeralda tundis selle ära ja taipas, kus ta oli. Mees jäi seisma, pöördus tema poole ja tõstis oma peakoti üles. «Ah, ma teadsin, jälle tema!» kogeles hirmust rabatud Esmeralda. Preestril oli tondikuju ilme, aga see tuli kuuvalgusest, mis kõik asjad varjukujudeks kipub tegema. «Kuule,» ütles ta. Esmeralda hakkas värisema, kuuldes seda õudset häält, mida ta enam ammu polnud kuulnud, ülemdiakon kõneles katkendlikult ja lõõtsutades, mis reetis ta sügavat sisemist erutust. «Kuule! Oleme nüüd siin. Ma räägin sulle kohe. See on Grève'i plats. Kaugemale me enam ei lähe. Saatus on meid teineteisele andnud. Minu kätes on sinu elu, sinu kätes minu hing. Siin on plats ja mis pärast seda tuleb, on pime öö