Noored kuusekasvud on hea C-vitamiini allikas. Paljudele linnuliikidele, samuti oravatele on kuusk pesapuuks, sest tiheda võra sisse saab pesa hästi ära peita, et vaenlased seda ei märkaks. Kuuse juured elavad sümbioosis kuuseriisikaga. Seeneniidid aitavad kuusel mullast vett kätte saada. Kuuse koori kahjustavad üraskid, sügavamale puidu sisse teevad oma käike siklaste vastsed. Kuusel on palju parasiitseid seeni, näiteks juurepess, kännupess ja kuusetaelik. Hariliku kuuse puit on peaaegu valge, helekollaka varjundiga, nõrgalt läikiv, kerge, pehme, hästi lõhestatav, keskmiste mehaaniliste omadustega, milles jääb alla hariliku männi puidule. Aeglaselt kasvanud puude puit on roosakas. Aastaringi sügisene tumedam osa on kevadisest heledamast osast selgelt eristatav. Puukoor sisaldab 5–17% parkaineid. Seemned sisaldavad kuni 30% õli, mida kasutati varem lakkide tootmisel. Koorest ja kändudest toodeti vaiku ja tõrva
Noored kuusekasvud on hea C-vitamiini allikas. Paljudele linnuliikidele, samuti oravatele on kuusk pesapuuks, sest tiheda võra sisse saab pesa hästi ära peita, et vaenlased seda ei märkaks. Kuuse juured elavad sümbioosis kuuseriisikaga. Seeneniidid aitavad kuusel mullast vett kätte saada. Kuuse koori kahjustavad üraskid, sügavamale puidu sisse teevad oma käike siklaste vastsed. Kuusel on palju parasiitseid seeni, näiteks juurepess, kännupess ja kuusetaelik. Hariliku kuuse puit on peaaegu valge, helekollaka varjundiga, nõrgalt läikiv, kerge, pehme, hästi lõhestatav, keskmiste mehaaniliste omadustega, milles jääb alla hariliku männi puidule. Aeglaselt kasvanud puude puit on roosakas. Aastaringi sügisene tumedam osa on kevadisest heledamast osast selgelt eristatav. Puukoor sisaldab 5–17% parkaineid. Seemned sisaldavad kuni 30% õli, mida kasutati varem lakkide tootmisel. Koorest ja kändudest toodeti vaiku ja tõrva
teda näha. Mädaniku esinemine ei peegeldu ja aktiivne ning haarab puitu kogu ristlõike viljakehade põhjal väliselt. Eestis küllaltki ulatuses. Enamus puid langeb tormimurru sage. Saprotroofne seen eluskudesid ei ohvriks, eestis väga sage. Lamavatel tüvedel kahjusta. Vanades männikutes, soistunud okaspuukändudel. Eluspuu surmab küllalt männikutes enamasti üksikpuudel. kiiresti. Lehtpuude tüvemädanikud Kuusetaelik-viljakeha laskuv alusega. Haavataelik kübarad nürinurkesed, laia Sageli kuivanud kuuse okste ala külgedel laskuva alusega, enamasti tontsid, tugevalt resubinaatsena (liibuvalt?). ülakülg radiaalsuunas lõhestunud. Oksa all krobeline, puitunud, punakaspruun, resubinaadsed. Servast roostepruuni ülaküljega. Põhjustab haava ja paplite nakatub klassikaliselt, enamasti levib tüve südame mädaniku
Kasvab põhipuuliigina ülemises rindes või alusmetsataimena (Harilik kuusk täiendav info, 2011). 2.4. Koht ökosüsteemis Kuusk on toiduobjektiks paljudele loomadele. Kuuse seemneid söövad näiteks käbilind ja rähn, kuid ka oravad ja hiired. Koort kahjustavad kuuse-kooreürask ning puitu siklaste vastsed. Kuusk on pesapuuks oravatele ning paljudele lindudele. Kuuse juurtega moodustavad mükoriisa kuuseriisikad. Parasiitseentest kahjustavad kuuske juurepess, kännupess ja kuusetaelik (Harilik kuusk täiendav info, 2011). 2.5. Kasutusalad Harilikku kuuske kasutatakse enamasti puidu saamise eesmärgil, kuid ka jõulupuudeks ja vaigu saamiseks. Kuusepuidust valmistatakse puitseinu, uksi, aknaid, põrandaid, muusikariistade kõlalaudu, vineeri ja paberit (Harilik kuusk, 2011). Koort kasutatakse vaigu ja parkainete saamiseks (Harilik kuusk täiendav info, 2011). Kuuse puit on üsna hea ehitusmaterjal, kuid võrreldes männi puiduga esineb tal nii
männikutes. Männi elusatel tüvedel,väga harva ka lamatüvedel ja kändudel. Kahjustus: Vanade mändide poolparasiit. Tungib tüvesse kuivanud ja murdunud oksatüügaste kaudu ja tekitab lülipuidus sõelmädaniku (valgemädanik); punakaspruuni mädapuidu sisse ilmuvad ühtlaselt väikesed piklikud valged täpid. Mädanik levib piki aastarõngaid.Puude murdumist põhjustab harva, kuid tekitab majanduslikku kahju puiduvarujatele. · Kuusetaelik Phellinus chrysoloma Mitmeaastane. Eenduv v poolliibuv, liibuv. Kõva ja tugev, kübar väike v keskmine, kiilu-. Või riiulitaoline. Ülapind pruun, peente kasvutsoonidega, serv kollane ja terav. Alapind on kaneel- või kuldpruun, poorid nurgelis-labürintjad. Seeneliha puitjalt kõva, pruun. Viljakeha väiksem kui männitaelikul ja tavaliselt kasvab kuusetaelik mitmekesi koos. Poorid peenemad, 3-4 tk/mm
Noored kuusekasvud on hea C-vitamiini allikas. Paljudele linnuliikidele, samuti oravatele on kuusk pesapuuks, sest tiheda võra sisse saab pesa hästi ära peita, et vaenlased seda ei märkaks. Kuuse juured elavad sümbioosis kuuseriisikaga, moodustades mükoriisa. Seeneniidid aitavad kuusel mullast vett kätte saada. Kuuse koori kahjustavad üraskid, sügavamale puidu sisse teevad oma käike siklaste vastsed. Kuusel on palju parasiitseid seeni, näiteks juurepess, kännupess ja kuusetaelik. 1.6 Kasutamine Hariliku kuuse puit on peaaegu valge, helekollaka varjundiga, nõrgalt läikiv, kerge, pehme, hästi lõhestatav, keskmiste mehaaniliste omadustega, milles jääb alla hariliku männi puidule. Lülipuit ja maltspuit on sama tooniga. Aeglaselt kasvanud puude puit on roosakas. Aastaringi sügisene tumedam osa on kevadisest heledamast osast selgelt eristatav. Puukoor sisaldab 517% parkaineid. Seemned sisaldavad kuni 30% õli, mida kasutati varem lakkide tootmisel
annaabi.ee 
