12-le. Heino Lipu kui kuulitõukaja nimi sai tuntuks ka laias maailmas. Ta tõusis paljudeks aastateks Euroopa parimaks kuulitõukajaks, rekordimeheks ja edetabeli valitsejaks. 2.4. Heino Lipp pidas vastu ka kõige karmimatele raskustele Ka külmadel ja jäistel talvedel treenis Lipp väljas. Ainuke lähim võimla asus Viljandis, mis oli alatasa hõivatud. Nii jooksis ta lühikesi otsi tõusva kiirusega külmunud põllul, vahel sumpas hangedes. Kuuli tõukas mustavate kapsajuurikate keskel, kuusehekki oli peidetud ka üks tõke. Endiselt soovis ta treenida üksi, õpetussõnadega torkijad talle ei meeldinud. Pealegi olid enamik treenerid Lipu kõrval alles poisikesed. Treeningutel rõhutas ta tehnikat, kiirust ja rütmi. Niimoodi juureldes hakkas kuul aina kaugemaid lende tegema. (Teemägi:1963) 1947. aasta 8. mail püstitas Lipp taas uue NSV Liidu rekordi 16.55, olles seekord külaliseks Tbilisis.(Teemägi_1963) Sellega sai ületatud ka ennesõjaaegne Eesti rekord, mis kuulus
kuuse paljundamine varspistikust (K. Alak, 2005). Kuuseistiku maasse istutamise järel vajab ta igapäevast kastmist vähemalt kolm nädalat. Kuusehekk vajab kasvamise korral valgust, mis tõttu tuleb neid rohida. Hoolduse võib muuta lihtsamaks umbrohutõrje kasutamine. Seda võib kasutada vaid üks kord aastas, soovitavalt mai teisel poolel, siis kui loodus roheliseks hakkab muutuma (M. Haak, 2010). Kitsa ja tiheda heki saamiseks, pügatakse noort hekki igal aastal vaid külgedelt. Kuusehekki pügatakse esimest korda tugevalt ainult külgedelt alles kolmandal aastal peale istutamist nii, et hekk jääb peale pügamist vaid 30-40 cm laiune (Heki istutamine ja hooldamine 2011). Alles siis, kui hekk hakkab saavutama soovitud kõrgust, alustatakse tema pügamist ka pealt. Varem alustatakse nende kuuskede pealt tagasilõikamist, kes teistest kasvuga ette ruttavad. Okste piiramise parim aeg on augusti lõpp või septembri algus
Põhilised kuusehekiga kaasnevad hooldustööd Kui kuuseistik on maasse istutatud, vajab ta igapäevast kastmist vähemalt kolm nädalat. Kuusehekk vajab kasvamise korral valgust, mis tõttu tuleb neid rohida. Hoolduse võib muuta lihtsamaks umbrohutõrje kasutamine. Seda võib kasutada vaid üks kord aastas, soovitavalt mai teisel poolel, siis kui loodus roheliseks hakkab muutuma (M. Haak, 2010). Kitsa ja tiheda heki saamiseks, pügatakse noort hekki igal aastal vaid külgedelt. Kuusehekki pügatakse esimest korda tugevalt ainult külgedelt alles kolmandal aastal peale istutamist nii, et hekk jääb peale pügamist vaid 30-40 cm laiune (Heki istutamine ja hooldamine 2011). Alles siis, kui hekk hakkab saavutama soovitud kõrgust, alustatakse tema pügamist ka pealt. Varem alustatakse nende kuuskede pealt tagasilõikamist, kes teistest kasvuga ette ruttavad. Okste piiramise parim aeg on augusti lõpp või septembri algus
muutuma. Väga levinud on kuuse paljundamine varspistikust. Kuuseistiku maasse istutamise järel vajab ta igapäevast kastmist vähemalt kolm nädalat. Kuusehekk vajab kasvamise korral valgust, mis tõttu tuleb neid rohida. Hoolduse võib muuta lihtsamaks umbrohutõrje kasutamine. Seda võib kasutada vaid üks kord aastas, soovitavalt mai teisel poolel, siis kui loodus roheliseks hakkab muutuma. Kitsa ja tiheda heki saamiseks, pügatakse noort hekki igal aastal vaid külgedelt. Kuusehekki pügatakse esimest korda tugevalt ainult külgedelt alles kolmandal aastal peale istutamist nii, et hekk jääb peale pügamist vaid 30-40 cm laiune. Alles siis, kui hekk hakkab saavutama soovitud kõrgust, alustatakse tema pügamist ka pealt. Varem alustatakse nende kuuskede pealt tagasilõikamist, kes teistest kasvuga ette ruttavad. Okste piiramise parim aeg on augusti lõpp või septembri algus. Pügada tuleb eriti neid kohti, kus on rohkem tühimikke, sest iga lõigatud
http://www.calmia.ee/Taimed/Sirel/vulgaris.htm (viimati külastatud:16.04.13) http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/dendro/harilik_sirel.html (viimati külastatud: 16.04.13) Igihaljad kaunitarid. Kättesaadav http://seemnemaailm.ee/public/2/18_1.php (viimati külastatud: 15.04.13) Ilupõõsad ootavad tarka lõikajat. Maakodu. 2003 Kättesaadav http://www.hot.ee/tsuga/art.html#9 (viimati külastatud 17.04.13) J, Godet. 2000. Puude ja põõsaste määraja. Koolibri. Järve, S. Aeg pügada kuusehekki. Aialeht, 30. August 2009. Kättesaadav http://www.aialeht.ee/news/aiaplaneerimine/aeg-pugada-kuusehekki.d?id=25365363 (viimati külastatud: 18.04.2013) Järve, S., Eskla, V. 2010. Puude ja põõsaste lõikamine. Tallinn. Varrak. Kask, K. 2007. Maailma puuviljad. Ilo. Lk. 76-77 Kask, K; Kivistik, J. 2005. Puuviljad ja marjad Eestis. Ilo. Lk 83-84 Kevadine puude ja põõsaste lõikamine. Kättesaadav http://www.karner.ee/kevadine- puittaimede-loikamine/ (viimati külastatud 18.04.13) Kodukiri
annaabi.ee 
