kogu Põhja-Euroopa barokkarhitektuuri üks kaunimaid näiteid. Kadrioru loss on olnud läbi aegade Tallinna kroonijuveel. Pidulik ja uhke Rooma baroki stiilis keisriloss, mida ümbritses Versailles’ eeskujul purskkaevude, hekkide ja lilleparteritega regulaaraed, kerkis karge Läänemere äärde Vene valitseja Peeter I tahtel. Suured muudatused lossi elus ja sisustuses toimusid 19. sajandi esimesel poolel, kui moodsaks kuurordiks kujunenud Tallinnas käisid sageli Nikolai I ja ta pere. 1920. aastatel ja 1946–1991 oli loss Eesti Kunstimuuseumi peahoone. 1930. aastatel asus siin Eesti Vabariigi riigipea residents. Sel ajal valmisid juurdeehitised – banketisaal, talveaed; paljud ruumid said uue kujunduse. 2000. aastal avas loss uksed Kadrioru kunstimuuseumina, kus näidatakse Eesti suurimat Lääne-Euroopa ja Vene vanema kunsti kogu. Presitendi Loss
Samuti on palju ajaloolisi ning arheoloogilisi vaatamisväärsusi ja põnevaid muuseume. Larnaca on rahulik paljude puhkamisvõimalustega linn, kus saab tegelda veespordi, laulmise ja tantsimisega. Larnaca kogub kuulsust ka talvise puhkekohana. Ayia Napa on endine kaluriküla, mis on praeguseks kujunenud paljude restoranide, kõrtside, klubide ja mitmete meelelahutuskohtadega kuurordiks. Pealinn Nicosia asub saare keskel Messaoria tasandiku südames. Küprosel on väga rikas kultuur. Kato Pafos, Palaepafos ja Choirokoitia linnad ja saare üheksa Bütsantsi mägikirikut on lisatud UNESCO maailmapärandi nimekirja. Peaaegu igal nädalal toimuvad mingisugused pidustused, näiteks värviküllad festivalid või austusavaldused pühakutele. Panigiri on traditsionaalne vabaõhupidu, mis toimub peamiselt külades mõne pühaku nimelise päeva puhul
km pikkune laiendus. Plaanisetakse ehitada ka uus maja. Septembris valminud projekti kogumaksumuseks kujunes 480 000 euroks, millest Pärnu linna osalus on 15 protsenti. Ülejäänud rahastus tuleb läbi EAS-i. Pärnu ranna promenaadi ehitati aastatel 2004-2006. Pärnu kuurordi ajalugu ulatub aastasse 1838. Samal ajal alustati ka meresupluste korraldamise ja rannateenuste pakkumisega. Enam kui pooleteise sajandi jooksul on Pärnu kujunenud rahvusvaheliselt tuntud kuurordiks, mille kaubamärgiks on olnud liivarand. Kesklinnast vähem kui veerandtunnise jalutuskäigu kaugusel asuv Pärnu liivarand tundub suvel linnana linnas - suplejaid võib päiksepaisteliste ilmadega käia päevas kümneid tuhandeid. Pärnu rannas on lõbusaid lasteatraktsioone, kiikesid, minigolf, surfiklubid ja surfivarustuse laenutus, jäätis ja muud kosutavat. Pärnu kesk rand Pärnu keskrand on luidetega liivarand, mille pikkus on 1800 m ja laius 100-120 m
kerkis karge Läänemere äärde Vene valitseja Peeter I tahtel. Kadrioru keiserlikku suveresidentsi külastas enamik Venemaa valitsejaid. Suured muudatused lossi elus ja sisustuses toimusid 19. sajandi esimesel poolel, kui moodsaks kuurordiks kujunenud Tallinnas käisid sageli Nikolai I ja ta pere. 1920. aastatel ja 19461991 oli loss Eesti Kunstimuuseumi peahoone. 1930. aastatel asus siin Eesti Vabariigi riigipea residents. Sel ajal valmisid juurdeehitised banketisaal, talveaed; paljud ruumid said uue kujunduse. 2000
Euroopa barokkarhitektuuri üks kaunimaid näiteid. Kadrioru loss on olnud läbi aegade Tallinna kroonijuveel. Pidulik ja uhke Rooma baroki stiilis keisriloss, mida ümbritses Versailles’ eeskujul purskkaevude, hekkide ja lilleparteritega regulaaraed, kerkis karge Läänemere äärde Vene valitseja Peeter I tahtel. Kadrioru keiserlikku suveresidentsi külastas enamik Venemaa valitsejaid. Suured muudatused lossi elus ja sisustuses toimusid 19. sajandi esimesel poolel, kui moodsaks kuurordiks kujunenud Tallinnas käisid sageli Nikolai I ja ta pere. 1920. aastatel ja 1946–1991 oli loss Eesti Kunstimuuseumi peahoone. 1930. aastatel asus siin Eesti Vabariigi riigipea residents. Sel ajal valmisid juurdeehitised – banketisaal, talveaed; paljud ruumid said uue kujunduse. 2000. aastal avas loss uksed Kadrioru kunstimuuseumina, kus näidatakse Eesti suurimat Lääne-Euroopa ja Vene vanema kunsti kogu. Teema impressionism ja postimpressionism
Kuigi tervisevetel käimise alguseks loetakse aastat 1838, siis kuurordielu puhkes Pärnus õitsele XIX sajandi lõpul, kui linn võttis selle arendamise oma ülesandeks. Kuurordile lisandus sihipärane suvevõõrastele orienteeritud kinnisvaraarendus rannapiirkonnas. Tegemist oli pikaajalise ja tulevikku suunatud projektiga, sest tervis on olnud igale inimesele igal ajal kallis asi ja Pärnul on selle hoidmiseks paljugi pakkuda. Nüüd võib Pärnu ennast rahulikult nimetada Eesti kuurordiks, linnaruum oma haljastuse ja hoonestusega viitab sellele. Pärnu rand parkide, rannahoone, rannahotelli, mudaravila ja teiste hoonetega moodustab meeldiva ruumi, linlik keskkond seguneb tugevate looduselementidega. Üleminek traditsioonilisest linnaruumist n-ö rannaruumi on selgelt hoomatav. Kogu rannapiirkond on suurepärane linlik kuurort, kus rand, pargid, linnaruum ja raviasutused on ühtne tervik.
reemsetest klimaatilistest tingimustest. Kuigi kuurordid ja spaad on tekkinud erinevates kohtades, on nende tekkepõhjused sarnased. Lisaks ravile olid nende eellased juba Vana-Rooma päevil mõeldud ka sotsiaalse suhtlemise ja terviseprobleemide ennetamise kohtadeks (Yegül 1995: 15, 3038; Fagan 1999: 7585). Seetõttu ei saa autori hinnangul kuurortide ja spaade mõisteid väga rangelt üksteisest eristada. Kuurortide ja spaade kõige suurem erinevus seisneb vormis kuurordiks nimetatakse piirkonda, spaaks üldjuhul konkreetset hoonet. Ajalooliselt on neid alati veekogude lähedale rajatud, sellest tulenevalt saab need kõige üldisemalt jaotada kaheks mere- kuurordid või looduslike mineraalveeallikate juurde ehitatud spaad. Kuid tänapäeval on nende mõistete piirid ka selles osas ähmastumas. Algselt oli mõlema vormi rajamise eelduseks tervistav kliima, nüüdisajal võib aga kuurort või spaa tekkida teistel põhjustel.
annaabi.ee 
