avastatipeale reisilt saadud kullapesemist, kus eraldati kullast plaatina. arvati, et tänu sellele, et plaatina ja kulla tihedused on lähedased, saab kulda võltsida. Valekulla vältimine. Omadused. Väärismetall Värvus: Hõbedane Tihedus: 21,45 g/cm3 Sulamistemperatuur: 1770 kraadi Keemistemperatuur: 3827 kraadi Prootonite/elektronide arv: 78 Neutronite arv: 117 Kristallide struktuur: Kuupjas Kasutusalad. Leidub looduses ehedalt ja mineraalidena. Ehted(kihlasõrmused) Tooraine autotööstuses, elektroonikas ja ka meditsiinis. Plaatina Aitäh kuulamast! :)
1557. a nimetas itaalia poeet Julius Caesar Scaliger plaatinat hispaaniakeelselt plata (hõbeda järgi) Looduslik plaatina koosneb 5 stabiilsest isotoobist ja ühest radioaktiivsest isotoobist. (190, 192, 194, 195, 196 ja 198.) Nimi: Plaatina Sümbol: Pt Aatomi number: 78 Aatomi mass: 195.078 amü Sulamistemperatuur: 1772.0 °C (2045.15 °K, 3221.6 °F) Keemistemperatuur.: 3827.0 °C (4100.15 °K, 6920.6 °F) Elektronide/Prootonite arv: 78 Neutronite arv: 117 Kristallide struktuur: Kuupjas Tihedus: 21.45 g/cm3 Värvus: Hõbedane Plaatinat leidub looduses ehedalt ja mineraalidena. Viimaseid on teada üle saja. Tähtsamad plaatina mineraalid on sperrüliit, kuperiit, bregiit, heversiit. Eheda plaatina mineraalid on ferroplaatina (ja polükseen), mis peale raua sisaldavad ka teisi plaatinametalle ning vaske ja niklit. Plaatina esimene teaduslik-tehniline rakendusala oli olla rahvusvahelise mõõtühikutesüsteemi etalonide materjal.
Hambal eristatakse hamba krooni, kaela (igeme taskus) ja juurt (ümbritsetud lõualuuga). Säsi läheb üle juurekanaliks, mida mööda kulgevad närvid ja veresooned. Inimese hambad (32): 1) Lõikehambad e. intsisiivid asuvad kõige ees, kokku 8. Eest kumerad, tagant nõgusad. Ühe juurega; 2) Silmahambad e. kaniinid kõige pikemad hambad, kokku 4; 3) Eespurihambad e. premolaarid kokku 8, juur kaheks hargnenud; 4) Purihambad e. molaarid kuupjas kroon, kokku 12, 2-3 juurega. SUU Keel Liikuv organ, mille ülemisel pinnal paiknevad erinevat tüüpi näsad: keskel vallnäsad, tipus niitnäsad, servas seennäsad ja lehtnäsad. Lisaks näsadele on ka keelemandel, mis on lümfoidorgan. Seen-, vall- ja lehtnäsades asuvad maitsepungakesed. Süljenäärmed Mesokriinsed näärmed. Toidu niisutamine ja osaline seedimine. Süljes 99% vett ja 1% valke. Olulisemad valgud on mutsiinid, ptüaliin (alfa-amülaas?), sialiin; Sialiin neutraliseerib
Plaatina kohta: H. Karik ja A. Tõldsepp, «Kallimad kui uued» (1974). Lisaks veel, et plaatina avastati 1735 a.-l Julius Scaliger-i poolt ja et nimi plaatina tuleneb hispaaniakeelsest sõnast "platina" e. väike hõbe. Nimi: Platina Sümbol: Pt Aatomi number: 78 Aatomi mass: 195.078 amu Sulamistemperatuur: 1772.0 °C (2045.15 °K, 3221.6 °F) Keemistemperatuur.: 3827.0 °C (4100.15 °K, 6920.6 °F) Elektronide/Prootonite arv: 78 Neutronite arv: 117 Kristallide struktuur: Kuupjas Tihedus: 21.45 g/cm3 4 Ajalugu Järgmised neli plaatinametalli avastasid 1803. aastal Briti teadlased - Smithson Tennant ja Londoni Kuningliku Seltsi sekretär William Wollaston. Pallaadiumi avastamislugu algas aprillinaljaga. Aprillis 1803 ilmus Londonis tuntud Forsteri
Tähtsamad plaatina mineraalid on sperrüliit, kuperiit, bregiit, heversiit. Eheda plaatina mineraalid on ferroplaatina (ja polükseen), mis peale raua sisaldavad ka teisi plaatinametalle ning vaske ja niklit. Nimi: Plaatina Sümbol: Pt Aatomi number: 78 Aatomi mass: 195.078 amü Sulamistemperatuur: 1770.0 °C (2045.15 °K, 3221.6 °F) Keemistemperatuur.: 3827.0 °C (4100.15 °K, 6920.6 °F) Elektronide/Prootonite arv: 78 Neutronite arv: 117 Kristallide struktuur: Kuupjas Tihedus: 21.45 g/cm3 Värvus: Hõbedane Pallaadium: ... on keemiline element järjenumbriga 46. Tal on 6 stabiilset isotoopi massiarvudega 102, 104, 105, 106, 108 ja 110. Omadustelt on pallaadium plaatinametall ja sellisena väärismetall. Tema tihedus normaaltingimustel on 12,02 g/cm³ ja sulamistemperatuur 1555 Celsiuse kraadi. Osmium: ... (sümbol Os) on keemiline element järjekorranumbriga 76.
bregiit, heversiit. Eheda plaatina mineraalid on ferroplaatina (ja polükseen), mis peale raua sisaldavad ka teisi plaatinametalle ning vaske ja niklit. o Nimi: Plaatina o Sümbol: Pt o Aatomi number: 78 o Aatomi mass: 195.078 amü o Sulamistemperatuur: 1770.0 °C (2045.15 °K, 3221.6 °F) o Keemistemperatuur.: 3827.0 °C (4100.15 °K, 6920.6 °F) o Elektronide/Prootonite arv: 78 o Neutronite arv: 117 o Kristallide struktuur: Kuupjas o Tihedus: 21.45 g/cm3 o Värvus: Hõbedane Avastamine o Ehe plaatina oli inimkonnale tuntud juba kauges minevikus. Muinas-Egiptuse XII dünastia ajast pärinevates kuldesemetes on kõrge plaatinasisaldus. Vanas Egiptuses ning Lõuna- ja Kesk-Ameerika asukad töötlesid seda juba 100 aastat e.m.a. o Vanas Roomas arvati plaatina olevat plii erim (Plumbum candidum). 1557. a nimetas itaalia poeet Julius Caesar Scaliger
* endoteetsium ehk fibrooskiht -- suurte kiuliste kestadega ja kandilise kujuga, enamasti surnud rakkudest kiht *vahekiht -- mitmekihiline, koosneb väikestest rakkudest, valminud tolmukapeas võib olla kadunud; * tapetkiht (tapetum) -- ühekihiline, väikestest rakkudest, valminud tolmukapeas võib samuti olla kadunud. *Tolmupesades paikneb õietolm, mis koosneb tolmuteradest . Tolmuterade suurus on keskmiselt 15-50 µm, kuju võib olla kerajas, ovaalne, piklik või kuupjas. Tolmuterade arv sõltub liigist ja tolmlemisviisist - eriti ohtralt tekib tolmuteri tuultolmlejatel taimedel. EMAKAS * õites olevate viljalehtede kogu nimetatakse emakkonnaks . Viljalehed moodustavad ühe või mitu emakat. *Emaka puhul saab harilikult eristada sigimikku, emakakaela ja -suuet . *Emaka alumine osa on sigimik, milles arenevad seemnealged
Eheda plaatina mineraalid on ferroplaatina (ja polükseen), mis peale raua sisaldavad ka teisi plaatinametalle ning vaske ja niklit. Nimi: Plaatina Sümbol: Pt Aatomi number: 78 Aatomi mass: 195.078 amü Sulamistemperatuur: 1770.0 °C (2045.15 °K, 3221.6 °F) Keemistemperatuur.: 3827.0 °C (4100.15 °K, 6920.6 °F) Elektronide/Prootonite arv: 78 Neutronite arv: 117 Kristallide struktuur: Kuupjas Tihedus: 21.45 g/cm3 Värvus: Hõbedane Raili Silluste Page 5 Plaatina Kasutusalad Plaatina kasutamises on aegade vältel toimunud suuri muutusi. Algselt piirasid plaatina kasutust tema kõvadus ja kõrge sulamistemperatuur. Seda ei olnud lihtne olemasolevate tavaliste tehnikatega töödelda. Plaatina-metallid on ehtemetallid ja hambaproteesimaterjalid
Tähtsamad plaatina mineraalid on sperrüliit, kuperiit, bregiit, heversiit. Eheda plaatina mineraalid on ferroplaatina (ja polükseen), mis peale raua sisaldavad ka teisi plaatinametalle ning vaske ja niklit. Nimi: Plaatina Sümbol: Pt Aatomi number: 78 Aatomi mass: 195.078 amu Sulamistemperatuur: 1772.0 °C (2045.15 °K, 3221.6 °F) Keemistemperatuur.: 3827.0 °C (4100.15 °K, 6920.6 °F) Elektronide/Prootonite arv: 78 Neutronite arv: 117 Kristallide struktuur: Kuupjas Tihedus: 21.45 g/cm3 Värvus: Hõbedane (http://www.euyouth.net/projects/keemia/index.php?sisu=elemendid&element=pt) 2. Plaatina Plaatina on keemiliste elementide perioodilisussüsteemi VIII rühma element, selle järjenumber on 78 ning aatommass 195.08. Looduslik plaatina koosneb 5 stabiilsest isotoobist ja radioaktiivsest isotoobist. Plaatina on hõbevalge plastne hästi töödeldav raskemetall. Omadustelt on
Viimaseid on teada üle saja. Tähtsamad plaatina mineraalid on sperrüliit, kuperiit, bregiit, heversiit. Eheda plaatina mineraalid on ferroplaatina (ja polükseen), mis peale raua sisaldavad ka muid plaatinametalle ning vaske ja niklit. Omadused Aatomi number: 78 Aatomi mass: 195,078 amü Sulamistemperatuur: 1770,0 °C (2045,15 °K) Keemistemperatuur.: 3827,0 °C (4100,15 °K) Elektronide/prootonite arv: 78 Neutronite arv: 117 Kristallide struktuur: Kuupjas Tihedus: 21,45 g/cm3 Värvus: hõbedane Toatemperatuuril reageerib platinum ainult kuningvee ja broomiga. Tööstuses, sealhulgas ka juveelitööstuses kasutatakse peamiselt plaatina ja roodiumi, plaatina ja iriidiumi jt. Sulameid. Plaatina on ka asendamatu materjal lennukitööstuses, keemias, masinaehituses, elektrotehnikas jne. Juveliiride jaoks on plaatina parimateks omadusteks elastsus, vastupidavus ning suur peegeldusvõime
vaatamata sellele kujundati mõned moodsad majad ümber, esinduslikumaks. Esindustraditsionalismi hoonetel on iseloomulik enamasti sümmeetria, lisatud dekoorielemendid, kõrged katused, kuubi kujuline põhiplaan, ornamentika ja vertikaalsed aknad. Arhitektide Arnold Matteus’i ja Karl Burman’i poolt projekteeritud Eesti Panga Tartu hoone asub aadressil Munga 18 ning on hea Tartu esindustraditsionalismi näide. Tartu panga hoonel on esindustraditsionalismile iseloomulik kuupjas vorm, pilasterraamistus ja kõrge katus, mis annavad sellele hoonele ka väga selge klassitsistliku alatooni. Hoone esifassaadil on ka Juhan Raudsepa klassikalised fassaadiskulptuurid „Tööstus“ ja „Põllumajandus“. Tartu pangamaja arhitektuuri lähtekohad on seotud tallinnas asuva Kunstihoone ja Eesti Panga majaga Estonia puiesteel. Need olid esimesed esindustraditsionalismile iseloomulike
Toompeal on tema teemaks võiduparaad. Kohati loovutab militaarne teema koha jahisümboolikale, kohati ei piisa ka Euroopast. Schultzi töid võib näha peaaegu kõikjal, kus nõuti parimat maitset ja kõrgeimat taset. Esinduspaleed tähistavad ühe ajastu lõppu ja teise algust. Valitses elliptiline joon, süvenes huvi antiigi ja mütoloogia vastu. Ääsmäe mõis ehitati välja lausa antiiktemplina. Sargvere mõis Järvamaal on esimesi uuetüübilisi mõisaid, kus kuupjas hoonekuju on kaetud kelpkatusega. Schultz pani käe külge ka Saue ja Roosna-Alliku mõisatele. Mõisa puhul oli hoonestuse idee luua täiuslik universum. Ilma mõisata poleks Eesti kultuur tänase sarnane. Mõisast sai talupoeg eeskuju oma õunaaia rajamisel. Parkide rajamine Eestis tähistab Euroopa kultuuri tungimist kõige sügavamale sisemaale. Levinud olid inglise pargid. Tähtsal kohal oli Heimtali mõis. 18. ja 19. sajandi vahetusel ületas Eesti mõisaarhitektuur seni kammerlikule
Sel juhul võib vanades tolmukapeades vahekiht olla hävinud. Tolmupesades paikneb õietolm, mis koosneb tolmuteradest (pollen). Tolmutera on homoloogne sõnajalgtaimede isasgametofüüdiga. Tolmuterade suurus on keskmiselt 15-50 µm, kuju võib olla kerajas, ovaalne, piklik või kuupjas. Tolmuterade arv sõltub liigist ja tolmlemisviisist - eriti ohtralt tekib tolmuteri tuultolmlejatel taimedel. Tolmuteradel on kaks kesta: sisemine intiin ja välimine eksiin. Hügroskoopne ja tugevasti valgust murdev intiin võib olla ühe- või kahekihiline
annaabi.ee 
