Tema õpetaja seevastu tavatses kujutada puid. Nad olid maalitud erinevatel aastaaegadel erinevates arengustaadiumides, kust võis leida autorit ennast, kujutatuna värvides. Veider on sealjuures see, et kuigi igal kunstnikul oli oma lemmikmotiiv ja teatud kordus, oskas iga maal vaatajat haarata omal kordumatul viisil. Iga pildiga tekkisid erinevad mõtted, kuid lemmikuteks osutusid siiski need, kus meri kujutatud oli. Jacob Abelsi kuupaistes küllastunud lainetused suutsid luua illusiooni, nagu seisaks ma otse sealsamas, mõnel kaldaäärsel hollandi rannikul ja mu ees laiub sügav meri, mis öösiti tormjas, ent hommikuks tasa raugeb. See oli imeline kunstikogemus. Valguse kontrastne äärmuslikkus peegeldus kõige paremini Petrus van Schendeli maalidel, ka need võitsid koheselt mu poolehoiu. Öine romantiline maastik, värelev küünal viirastuslike inimkogude ainsaks soojusallikaks iga van Schendeli maal oli
lõvikuju. Selle näoosa on rikutud, kuna mamelukid kasutasi sfinksi pead suurtükiharjutustel märklauana. Egiptuse arusaamade järgi ei olnud sfinks mingisugune koletis või naine, nagu kreeklastel ja mõistatusi ta ka ei esitanud. Ta oli valitseja või jumala kuju, mille jõudu sümboliseeris lõvikeha. Teda nimetati sesep-anh!, see tähendab "elav kuju". Alles hiljem panid kreeklased talle nimeks sfinks. Araablased kutsuvad seda hiiglakuju "õuduse isaks". Heledas kuupaistes tekkiv varjudemäng muudab ta küllaltki hirmuäratavaks. Kuigi egiptuse sfinks mõistatusi ei esitanud, oli Giza hiiglakuju ise täielikuks mõistatuseks. Paljud, just eriti reisikirjade ja romaanide autorid, on püüdnud tema salapärast ja veidi põlglikku naeratust ära seletada. Õpetlasi aga huvitasid küsimused: keda see koloss kujutab, millal ta loodi, kuidas ta välja raiuti? Chephreni sfinks Mykerinose püramiid
Selle näoosa on rikutud, kuna mamelukid kasutasi sfinksi pead suurtükiharjutustel märklauana. Egiptuse arusaamade järgi ei olnud sfinks mingisugune koletis või naine, nagu kreeklastel, ja mõistatusi ta ka ei esitanud. Ta oli valitseja või jumala kuju, mille jõudu sümboliseeris lõvikeha. Teda nimetati sesep-anh!, see tähendab (valitseja) "elav kuju". Alles hiljem panid kreeklased talle nimeks sfinks. Araablased kutsuvad seda hiiglakuju "õuduse isaks". Heledas kuupaistes tekkiv varjudemäng muudab ta küllaltki hirmuäratavaks. Herodotos sfinksi ei maininud, kuna tal sellest ilmselt aimugi polnud. Tol ajal, nagu ka vahel varem või hiljem, oli sfinks liiva alla mattunud. Esimesena kujutas seda kolossaalset kuju Plinius. Kuigi egiptuse sfinks mõistatusi ei esitanud, oli Giza hiiglakuju ise täielikuks mõistatuseks. Paljud, just eriti reisikirjade ja romaanide autorid, on püüdnud tema salapärast ja veidi põlglikku naeratust ära seletada
Mul on kindlad eesmärgid ning enda tahtmised, mida proovin saavutada elus, aga ma tegelikult ei tea, mis juhtub tulevikus. Seepärast mulle ei meeldi teha plaane mitu aastat ette ning tulevikuplaanidest üldse rääkida. Ma elan tänases, homses võib olla ülehomses päevas, aga kindlasti mitte mitmes aastas edasi. Elame täna ning ärme mõtle, mida kaugel olev minevik võib tuua. Seitsmes raamat ,,Minea" ,,Ta ujutas kätt kuupaistes jõevees ja vesi lõhenes tema käe ees nagu sulahõbe" Jälle üks lihtsalt väga ilus võrdlus. ,,Homsest päevast ei või keegi midagi ette teada" Siin jälle Sinuhe toob välja, et tuleviku ei oska keegi ette arvata. Keegi ei tea, mida homne päev võib tuua. Pikemalt kirjutasin sellest varem. Aga põhimõte on väga tähtis ning õige- ,,Ta vaatas mulle otsa ja ta silmad olid nagu meri kuuvalguses." Taaskord uskumatult hea võrdlus.
vaaraod ja ilmselt käidi siin ka palverännakul.( Maailma imed 1998:126-127) Sfinksi näoosa on rikutud, kuna mamelukid kasutasid sfinksi pead suurtükiharjutustel märklauana. Egiptuse arusaamade järgi oli sfinks valitseja või jumala kuju, mille jõudu sümboliseeris lõvikeha. Teda nimetati sesep-anh, see tähendab (valitseja) "elav-kuju." Alles hiljem panid kreeklased talle nimeks sfinks. Araablased nimetavad seda hiiglakuju "õuduse isaks." Heledas kuupaistes tekkiv varjude mäng muudab ta küllaltki hirmuäratavaks. Maailmas pole sfinksist suuremat kuju. Sfinks on maailma suurim skulptuur ja ka maailma suurim raidkuju.( Kinggi 1996:32) Peale saja-aastast uurimist tegid egüptoloogid kindlaks kuju tõelise nime-Horemahet, ehk "Hor horisondil". Hor tähendas jumalaks saanud valitsejat ja horisont kohta, kus see valitseja pärast surma päikesejumalaga ühineb. Täielikult tähendas nimi seega "Hafra elav kuju".
Kuna kunstniku t��dest on dateeritud vaid viis teost, on teadlastel raske tema maalijak�ekirja t�psemat arengut j�lgida ja �ldistusi teha. Siiski loetakse Borssomi van der Neeri stiilis valminud kuuvalgusega maastikke tema k�ige edukamateks t��deks. Need maalid kannavad endas ideaali looduse ajatust ilust ja tollase inimese hingestatud seosest sellega. Sulnis �htuvalgus, uinunud majad vee ��res, vaikselt loksuvad paadid suve�� kuupaistes, �limalt peen ja tundeline koloriit, millest �hkub p�hjamaist hillitsetud vaimsust. Maalida hetke, mis on seisatunud �le aastasadade, kandes selgesti tuntavat emotsiooni, on omane vaid v�ga suurtele meistritele, kelle pildid kiirgasid vaatajasse kogu sellesse pandud soojuse ja p��dlikkuse, millega kunstnik oma t�� teostas, pidades end k�ige k�rgema loova vaimu t��riistaks. ******* Bartholom�us Sarburgh oli portreekunstnik, rahvuselt �veitslane, kes sai
» «Kui sa juba niisugust sinakat valgust näd vilkumas, Tom, siis võd kihla vedada, et seal on ka vaimud üna ligidal. See on selge. Sest sa tead ju, et keegi peale vaimude niisugust valgust ei käuta.» «Jah, seda kül. Aga igatahes päva-ajal nad väja ei tule, mis on meil siis karta?» 150 «Noh, olgu siis. Võame käile selle vaimude maja, kui sa soovid, aga ma arvan, et see on ohtlik.» Nad olid hakanud vahepeal kükast alla minema. Keset orgu nende ees seisis kuupaistes maja, kus «kummitas», täesti eraldi. Tara oli ammu kadunud maja übert, vä antaimed looklesid isegi trepil, korsten ävardas kokku variseda, aknaklaasid puudusid ja üs katusenurk oli sisse vajunud. Poisid vaatasid maja veidi aega, endamisi lootes näa sinist valgust aknast mö oda vilksatamas, pö ordusid siis tasakesi kõeldes, nagu see sobis sel kella-ajal ja selle's übruses, kaugele hüakule, et tontlikust majast võmalikult eemale hoiduda, ja sammusid kodu poole läi metsa, mis
annaabi.ee 
