METALLIDE TERMOTÖÖTLUS Metallide termiline töötlemine on metalliõpetuse osa, kus uuritatakse metallide omadusi, mis on saadud sõltuvalt kuumutuse või jahutuse kiirusest. Sõna kitsamas mõttes metallide termotöötluseks võib nimetada metalliõpetuse osa, kus vaadeldakse faasimuutused mittetasakaaluolekus (metastabiilses olekus), so. tingimustes, kus aatomite difusioon ei jõua tasakaalustada sulami faasid kiire jahutuse tõttu. Sellest tulenevalt sulami mehaanilised omadused erinevad nendest, mida saab tasakaaluoleku faasidiagrammist. Peale termotöötlust kasutatakse metallide termokeemilist ja termomehaanilist töötlemist.
c. Kaitsva gaasi keskkonnas on süsiniku väljapõlemine väike või olematu d. Õhu käes põleb pinnakihist välja süsinik ja toimub oksüdeerumine Küsimus 9 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millised väited on õiged pindkarastuse kohta? Vali üks või enam: a. Pindkarastuse korral ei muudeta südamiku või ülejäänud osas detaili omadusi või termotöötlust. b. Pindkarastusel reguleeritakse karastuse sügavust kuumutuse sügavusega ehk peale karastamist ja noolutamist on suurema kõvadusega ainult austenitiseerunud alad. c. Pindkarastuse korral kasutatakse induktsioon- või leek kuumutust, et kiiresti pinnakiht soovitud sügavuses austenitiseerida ja seejärel jahutada. d. Peale pinna austenitiseerimist ja jahutamist tehakse noolutus, mis annab sobiva kõvaduse pinnale mõjutamata südamiku omadusi (südamiku noolutamiseks kasutati kõrgemat temperatuuri) Küsimus 10 Õige Hinne 1 / 1
d. Kaitsva gaasi keskkonnas on süsiniku väljapõlemine väike või olematu Küsimus 9 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millised väited on õiged pindkarastuse kohta? Vali üks või enam: a. Pindkarastuse korral kasutatakse induktsioon- või leek kuumutust, et kiiresti pinnakiht soovitud sügavuses austenitiseerida ja seejärel jahutada. b. Pindkarastusel reguleeritakse karastuse sügavust kuumutuse sügavusega ehk peale karastamist ja noolutamist on suurema kõvadusega ainult austenitiseerunud alad. c. Pindkarastuse korral ei muudeta südamiku või ülejäänud osas detaili omadusi või termotöötlust. d. Peale pinna austenitiseerimist ja jahutamist tehakse noolutus, mis annab sobiva kõvaduse pinnale mõjutamata südamiku omadusi (südamiku noolutamiseks kasutati kõrgemat temperatuuri) Küsimus 10 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus
tekivate faasimuutuste iseloom ja teised. Olulist mõju avaldab ka kuumutamise temperatuur: kõrgetel temperatuuridel kõik TT protsessid aktiviseeruvad, mis vähendab kuumutamise kestust. Erinevalt kuumutamisest jahutuse käigus temperatuur algul langeb kiiresti, siis aga jahutus aeglustub. Reeglina seisustamise temperatuur saab määrata suhteliselt täpselt, lähtudes metalli keemilisest koostisest, kasutades faasidiagrammi või käsiraamatuid. Kuumutuse kestuse määramine aga on suurel määral empiiriline ülesanne. Tavaliselt seda tehakse erinevate kvalitatiivsete tegurite abil, mille mõju on teoreetiliselt raske ennustada: metalli mass, kuju, ahju konstruktsioon, kuumutuskeskkond jne. , selle küsimuse arutlemine on toodud konspekti teises osas. Peale kuumutamist kasutatakse ka metalli töötlemine külmaga (mitte segada seda külmsurvetöötlusega), selleks kasutatakse erinevad jahutus-keskkonnad: vedelgaasid või krioheenseadmed
Nimeta 2 kergmetalli ja 2 raskmetalli. 13. Mis on soojusjuhtivus? Nimeta 2 head soojusjuhti. 14. Mis on elektrijuhtivus? Nimeta 2 kõige paremat elektrijuhti. 15. Mis on sulamistemperatuur? Nimeta mõni kergsulav ja mõni rasksulav metall. 16. Defineeri mõisted: a)teras, b)malm. 17. Defineeri mõisted: a)süsinikteras, b)legeerteras. 18. Lõõmutamine: definitsioon, kasutamise eesmärgid, kuumutustemperatuuride valik. 19. Karastamine: definitsioon, eesmärk, kuumutuse ja jahutuse erinevus sõltuvalt terase liigist (süsinikteras, legeerteras) 20. Kirjelda terasdetaili pindkarastamise olemust ja karastamisviise (leekkarastus, kõrgsageduskarastus) 21. Tsementeerimine: eesmärk, viisid, näiteid kasutamisest. 22. Nitreerimine: eesmärk, viisid, näiteid kasutamisest. 23. Kuidas kutsutakse messingeid rahvapäraselt ja milliste põhiliste metallide sulamid need on? Kus kasutatakse laevanduses messingeid? 24
METALLIDE TERMOTÖÖTLUS Metallide termiline töötlemine on metalliõpetuse osa, kus uuritatakse metallide omadusi, mis on saadud sõltuvalt kuumutuse või jahutuse kiirusest. Sõna kitsamas mõttes metllide termotöötluseks võib nimetada metalliõpetuse osa, kus vaadeldakse faasimuutused mittetasakaaluolekus (metastabiilses olekus), so. tingimustes, kus aatomite difusioon ei jõua tasakaalustada sulami faasid kiire jahutuse tõttu. Sellest tulenevalt sulami mehaanilised omadused erinevad nendest, mida saab tasakaaluoleku faasidiagrammist.
valgu laiali. Joodise halb laialivalguvus detailide pindade vahelisse lõtku toimub kas liiga väikese või liiga suure lõtku tõttu, samuti ka põikumise tõttu ühenduses. Sel juhul ei täitu lõtk joodisega täielikult ja jooteõmblus jääb nõrgaks. Joodise ja liidetavate servade vahelise üleminekuümarduse puudumine tekib joodise mittepiisava koguse ja liiga kõrge temperatuuri tõttu, samuti ka jootekoha liiga pikaajalise kuumutuse tõttu. Ümarduse puudumine vähendab ühenduse tugevust. Räbupesad esinevad jooteõmbluses sel juhul kui joodise sulamistemperatuur on madalam räbusti omast, samuti kui räbusti tihedus on suurem joodise tihedusest, mistõttu räbustit ei suruta lõtkust 9 sulajoodisega välja. Õmblusesse jäänud räbusti halvendab õmbluse kvaliteeti kuna võib tekitada korrosiooni.
ja ei valgu laiali. Joodise halb laialivalguvus detailide pindade vahelisse lõtku toimub kas liiga väikese või liiga suure lõtku tõttu, samuti ka põikumise tõttu ühenduses. Sel juhul ei täitu lõtk joodisega täielikult ja jooteõmblus jääb nõrgaks. Joodise ja liidetavate servade vahelise üleminekuümarduse puudumine tekib joodise mittepiisava koguse ja liiga kõrge temperatuuri tõttu, samuti ka jootekoha liiga pikaajalise kuumutuse tõttu. Ümarduse puudumine vähendab ühenduse tugevust. Räbupesad esinevad jooteõmbluses sel juhul kui joodise sulamistemperatuur on madalam räbusti omast, samuti kui räbusti tihedus on suurem joodise tihedusest, mistõttu räbustit ei suruta lõtkust sulajoodisega välja. Õmblusesse jäänud räbusti halvendab õmbluse kvaliteeti kuna võib tekitada korrosiooni. Joodisevallid tekivad jootekohas joodetavate pindade puuduliku kuumenemise tõttu. Nad halvendavad samuti õmbluse kvaliteeti
ja ei valgu laiali. Joodise halb laialivalguvus detailide pindade vahelisse lõtku toimub kas liiga väikese või liiga suure lõtku tõttu, samuti ka põikumise tõttu ühenduses. Sel juhul ei täitu lõtk joodisega täielikult ja jooteõmblus jääb nõrgaks. Joodise ja liidetavate servade vahelise üleminekuümarduse puudumine tekib joodise mittepiisava koguse ja liiga kõrge temperatuuri tõttu, samuti ka jootekoha liiga pikaajalise kuumutuse tõttu. Ümarduse puudumine vähendab ühenduse tugevust. Räbupesad esinevad jooteõmbluses sel juhul kui joodise sulamistemperatuur on madalam räbusti omast, samuti kui räbusti tihedus on suurem joodise tihedusest, mistõttu räbustit ei suruta lõtkust sulajoodisega välja. Õmblusesse jäänud räbusti halvendab õmbluse kvaliteeti kuna võib tekitada korrosiooni. Joodisevallid tekivad jootekohas joodetavate pindade puuduliku kuumenemise tõttu. Nad halvendavad samuti õmbluse kvaliteeti
Katla toitesüsteemi seadmete hulka kuuluvad toitepumbad, filtrid, deaeraatorid, nivooregulaatorid, katlavee keemilise eeltöötlemisseadmed, kontrollmõõteriistad. Põhiliseks katla toiteveeks on süsteemis ringlev vesi – kondensaat. Kuna kondensaat sisaldab minimaalselt katlakivi tekitavaid soolasid on oluline võimalikult rohkem koguda kondensaati. Aurujõumasinatega laevade puhul on kondensaadi moodustajaks kondensaator, diiseljõuseadmetega laevadel, kus auru kasutatakse vaid soojendus/kuumutuse esmärgil on selleks otstarbeks kondensatsioonipotid . Eristatakse ujukiga, termohüdraulilisi, termostaatilisi membraaniga ja termostaatilisi bimetalliga kondensatsioonipotte (Joonis 21.4). XI Katelde tehnilise ekspluatatsiooni alused. Katelseadmete ekspluateerimisel tuleb alati silmas pidada, et need on kõrgendatud ohtlikkusastmega seadmed, s.t. neis on ülesurve all kõrgetemperatuuriline töökeha (aur ja vesi)
peale noolutust. Üleeutektoidterastel on seevastu optimaalne karastustemperatuur faasipiiride AC1 ja Acm vahel, lähtudes kahest asjaolust: 1) karastades terast üle faasipiiri AC1, säilib struktuuris martensiidi kõrval sekundaarne tsementiit, mis suurendab terase kõvadust. 2) kuumutades aga terast üle faasipiiri Acm(täiskarastus), jääb struktuuri peale karastamist märkimisväärne kogus jääkaustenniiti. Sellise kuumutuse korral on ka austenniidi tera kasvu oht, mis omakorda põhjustab jämedateralise austenniidi teket ja karastatud terase haprust, aga ka süsiniku väljapõlemist. Need asjaolud vähendavad terase kõvadust. Kuumutuskiirus Kuumutuskiirus on oluline temperatuuri ühtlustamise seisukohalt kogu ristlõike ulatuses ja sellega kaasneva struktuuri homogeniseerimisega. Kuumutuskiirusest sõltub eelkõige karastamise kestus, sellest aga omakorda protsesside maksumus, mistõttu kuumutuskiirust on
annaabi.ee 
