Keevitamisel oksüdeerub vanaadium intensiivselt ja põleb välja. Volfram: tööriista ja stantsterastes 0,8...18%. Kõrgetel temperatuuridel suurendab wolfram teraste küvadust ja tugevust(punapüsivust) hüppeliselt, kuid tugeva oksüdeerimise tõttu halvendab keevitatavust. Titaan ja niobium: lisatakse roostevabadesse ja kuumtugevatesse terastesse 0,5...10%, et suurendada korrosiooni ja kuumakindlust. CrNi teraste keevitamisel põhjustab Nb kuumapragude teket. Mangaan: terastes harilikult 0,3...0,8%, ei halvenda keevitatavust. Keskmise mangaanisisaldusega teraste keevitamisel võivad tekkida praod, sest mangaan põhjustab terase karastuvust. Keevitamisel põleb suur osa mangaanist terastest välja. Räni (Si) : terastes 0,02...0,3%, ei halvenda keevitatavust. Si sisaldusel 0,8...1,5% halvendab keevitatavust suur vedelvoolavus ja rasksulavate ränioksiidide teke.
kuumapraod., mis tavaliselt kulgevad mööda põhimetalli terade piire, kuid vahel ulatuvad ka õmblusesse või põhimetalli teistesse osadesse. Kuumapraod tekivad põhimetalli sulamistemperatuurist madalamal temperatuuril, kui terade vahele on koondunud kergsulavatest ühenditest vahekiht. Seejuures peeneteralise struktuuri puhul on kuumpragude tekke oht tunduvalt väiksem kui jämedateralise puhul. Kuumapragusid on võimalik vältida, kui keevitamisel on energia väike. Mõnevõrra vähendab kuumapragude teket keevitatava materjali termotöötlus. Külmapraod tekivad keevisliidetes temperatuuridel alla 2000C, mil õmbluse- ja põhimetalli omadused on praktiliselt samad kui normaaltemperatuuril. Külmapraod on tüüpilised defektid periit- ja martensiitklassi kesk- ja kõrglegeeritud terastest. Keevisliidetes. Et külmpraod tekivad hästi karastuvate või karastatud struktuuride puhul, siis nimetatakse neid sageli ka karastuspragudeks. Need praod on peamiselt
, mis tavaliselt kulgevad mööda põhimetalli terade piire, kuid vahel ulatuvad ka õmblusesse või põhimetalli teistesse osadesse. Kuumapraod tekivad põhimetalli sulamistemperatuurist madalamal temperatuuril, kui terade vahele on koondunud kergsulavatest ühenditest vahekiht. Seejuures peeneteralise struktuuri puhul on kuumpragude tekke oht tunduvalt väiksem kui jämedateralise puhul. Kuumapragusid on võimalik vältida, kui keevitamisel on energia väike. Mõnevõrra vähendab kuumapragude teket keevitatava materjali termotöötlus. Külmapraod tekivad keevisliidetes temperatuuridel alla 200 0C, mil õmbluse- ja põhimetalli omadused on praktiliselt samad kui normaaltemperatuuril. Külmapraod on tüüpilised defektid periit- ja martensiitklassi kesk- ja kõrglegeeritud terastest. Keevisliidetes. Et külmpraod tekivad hästi karastuvate või karastatud struktuuride puhul, siis nimetatakse neid sageli ka karastuspragudeks. Need praod on peamiselt
Volfram ja selle mõjud keevitatavas terases Volframi on tööriista ja stantsiterastes 0,8...18%. Kõrgel temperatuuril suurendab volfram terase kõvadust ja tugevust (punapüsivust) hüppeliselt, ent tugeva oksüdeerumise tõttu halvendab keevitatavust. Titaan ja Nioobium ning selle mõjud keevitatavas terases Titaani ja nioobiumi lisatakse roostekindlatesse ja kuumakindlatesse terastesse 0,5...1,0%, et suurendada nende korrosiooni- ja kuumakindlust. Samas soodustab nioobium kuumapragude teket. Süsinik selle mõjud keevitatavas terases Süsinik on terase tähtsaim lisand. Ta määrab terase plastsuse, tugevuse, karastuse ja keevitatavuse. Harilike konstruktsiooniteraste kuni 0,25% süsinikusisaldus ei halvenda nende keevitatavust. Sellest suurema süsinikusisalduse korral aga halveneb keevitatavus tugevalt, sest soojusmõju piirkonnas moodustub karastunud ala, kus võivad tekkida praod. Süsiniku suur hulk muudab keevisõmbluse poorseks.
2.5 Volfram ja selle mõjud keevitatavas terases Volframi on tööriista ja stantsiterastes 0,8...18%. Kõrgel temperatuuril suurendab volfram terase kõvadust ja tugevust (punapüsivust) hüppeliselt, ent tugeva oksüdeerumise tõttu halvendab keevitatavust. 2.6 Titaan ja Nioobium ning selle mõjud keevitatavas terases Titaani ja nioobiumi lisatakse roostekindlatesse ja kuumakindlatesse terastesse 0,5...1,0%, et suurendada nende korrosiooni- ja kuumakindlust. Samas soodustab nioobium kuumapragude teket. 2.7 Süsinik selle mõjud keevitatavas terases Süsinik on terase tähtsaim lisand. Ta määrab terase plastsuse, tugevuse, karastuse ja keevitatavuse. Harilike konstruktsiooniteraste kuni 0,25% süsinikusisaldus ei halvenda nende keevitatavust. Sellest suurema süsinikusisalduse korral aga halveneb keevitatavus tugevalt, sest soojusmõju piirkonnas moodustub karastunud ala, kus võivad tekkida praod. Süsiniku suur hulk muudab keevisõmbluse poorseks. 2
Kõrgel temperatuuril suurendab volfram terase kõvadust ja tugevust (punapüsivust) hüppeliselt, ent tugeva oksüdeerumise tõttu halvendab keevitatavust. 11 5.7 Titaan ja Nioobium ning selle mõjud keevitatavas terases Titaani ja nioobiumi lisatakse roostekindlatesse ja kuumakindlatesse terastesse 0,5...1,0%, et suurendada nende korrosiooni- ja kuumakindlust. Samas soodustab nioobium kuumapragude teket. 5.8 Süsinik selle mõjud keevitatavas terases Süsinik on terase tähtsaim lisand. Ta määrab terase plastsuse, tugevuse, karastuse ja keevitatavuse. Harilike konstruktsiooniteraste kuni 0,25% süsinikusisaldus ei halvenda nende keevitatavust. Sellest suurema süsinikusisalduse korral aga halveneb keevitatavus tugevalt, sest soojusmõju piirkonnas moodustub karastunud ala, kus võivad tekkida praod. Süsiniku suur hulk muudab keevisõmbluse poorseks. 5
annaabi.ee 
