Tallinn 2011 SISUKORD Georg Badasjan Referaat 1. Mikrokliima Normaalsest erinevad meteoroloogilised tingimused toiduainete töötlemisel on: 1) madal temperatuur klmtsehhis, liha, kala, ja juurvilja ettevalmistusruumides 2) liigsoojus kondiitritsehhis, kuumtsehhis, kuuma toidu jaotustsehhis soojal ajal. Soojust eraldub pliitidelt, keeduaparatuurist, kuumadelt toitudelt 3) liigniiskus pesuruumis, eraldub kuumadelt toitudelt, kateldest 4) gaasid, ebameeldivad lõhnad, toidu praadimisel ja kpsetamisel eralduv lõhn, jahutolm, suhkrutolm, ammoniaak, CO. Töökeskkonna mikrokliima kujuneb rea tegurite koosmõjul. Olulisemad nendest teguritest on: 1) õhutemperatuur 2) õhuniiskus 3) õhu liikumiskiirus 4) soojusvahetus inimese ja keskkonna vahel. Vähem olulised on: 5) õhurõhk 6) õhu hapnikusisaldus 7) õhu ionisatsiooni olukord
Reflektorid, millel klaasi asemel metallpeegel e antenn see ,,näeb" vaid raadiokiirguse tugevust ja ,,teab" ligikaudset suunda, kust see tuleb. (väike lahutusvõime e täpsus kasut. mitu refraktorit) 13) Taeva soojuskiirgus: (infrapuna tuleb kõikjalt, aga me tunneme ainult Päikeselt) mõõdetakse kõrge mäe otsast pooljuhtvastuvõtjad 14) UV kosmosest: Mõõdetakse peegelteleskoobiga, Registreeritakse Maa tehiskaaslaselt, kuna maapinnani jõuab vähe (kuumadelt tähtedelt- valged kääbused, planetaarudud...) 15) Röntgen- ja gammaastronoomia: (kõige kuumemad objektid, võimsaimad plahvatused) Röntgenkiirgus kuumas gaasis (meie Päikese pinna kohal ka kõigil tähtedel, neutrontähtedel, mustadel aukudel) Mõõdetakse kaldpeegeldava teleskoobiga, vaatlused kosmoses Gammakiirgus elementaarosakeste põrgetest (veel kõrgemad temperatuurid kui röntgeni jaoks) Mõõdetakse sädekambrites kosmoses gammasähvatused gaasis. Kokku:
kemolitotroofial. Sealt on isoleeritud palju arhesid-hüpertermofiile. Pyrolobus fumarii (Tmax 113 oC), Pyrodictium occultum Hüpertermofiilid · Musta suitsetaja ava kaudu paisatakse vette kuuma vulkaanilist vett, mis sisaldab H2, H2S. Kuum vesi jahtub, segunedes külma mereveega ja moodustub temperatuurigradient, kus leiavad endale koha erineva temperatuurinõudlusega bakterid. · Looduses isoleeritakse arhesid veel kuumadelt väävliväljadelt (solfataric fields), ülekuumenenud mudabasseinidest, pindmistest väävlirikastest kuumaveeallikatest. Keskkond, kust neid isoleeritakse, on happeline, sest hüpertermofiilsed S-bakterid oksüdeerivad seal leiduva väävli ja H2S väävelhappeks. · Kuna kõrgel temperatuuril lahustub hapnik halvasti ja vulkaanilistes piirkondades on rohkesti redutseerivaid gaase, siis on biotoobid, kust hüpertermofiile isoleeritakse
Allapoole vee nivood paigaldatakse perforeeritud trosselplaat. ##AURU JA VEE KATELDE KTTEPINNAD (NENDE KONSTRUKTSIOONID)## Kik katla kttepinnad on pindtp soojusvahetid. Olenevalt gaaside voolusuunast jaotatakse katla kttepinnad kolme rhma: 1)Pikivoolupinnad 2)Ristivoolu kttepinnad 3)Segavoolu kttepinnad Soojuslekande iseloomu jrgi jaotatakse kalta kttepinnad: 1)Kiirguskttepinnad st, et soojus kantakse leegilt kolde erkaanidele le 90% on kiirgus. 2)Konvektiivkttepinnad antakse soojust kuumadelt gaasidelt konvektsiooni teel, niteks lekuumendis, konomaiseris ja hueelsoojendis vastavalt aurule, hule ja veele. Kiirguskttepinnad asuvad koldes. 3)Aurutus kttepinnad on need kttepinnad, kus toimub vee kuumutamine keemiseni, vee aurustamine, mis lppeb kllastunud auru tekkimisega. Kik need protsessid toimuvad kolde ekraanides vi koldesse paigaldatud torusiugudes (see on vikekateldes ja keskmistes kateldes). Aurutus kttepinnad valmistatakse tavaliselt ssinik teras torudest ja vlja kujunenud
pealtpoolt ja põranda korral altpoolt 200 mm paksuse mineraalvilla kihiga. Ahju mõõtmeteks on arvestatud 80 x 80 cm ja kõrgus 2,5 m, ahju ligikaudne mass on 2 tonni. Köetava ruumi pindala on 80 m2 ja kubatuur 208 m3, välisseina konstruktsiooniks on 15 cm paksune palksein, ruumi põrand toetub pinnasele, ruumi lae kohal on katusealune õhuruum. Arvutusmudelis on kasutatud ahju põlemisest saadava soojuse simuleerimiseks küttekeha. Kütteseadme kuumadelt pindadelt kandub soojus ahju konstruktsioonidele. Ahju seina- konstruktsioonid soojenevad ja soojus kandub ahju kuumadelt pindadelt üle piirneva ruumi siseõhule ja konstruktsioonidele. Küttekeha maksimaalseks võimsuseks on 10 kW. Küttekeha maksimaalne võimsus on määratud arvutuslikult, arvestades ahju kolde kasutegurit, ahju kolde mahtu ja koldesse mahtuva küttepuidu kogust ning sellest saadavat soojusenergiat: kütmise aeg 2 tundi, ära köetava küttepuidu kogus ~13...15 kg (0,03
annaabi.ee 
